«Taza qala» Qonaev qalasynda: Týrıstik maýsymda tazalyqty saqtaý qıyn
ASTANA. KAZINFORM – «Taza qala» jobasynyń ekologııalyq marshrýty Almaty oblysynda jalǵasty. Tilshiler burynǵy Qapshaǵaı, qazirgi Qonaev qalasynyń oblys ortalyǵy retindegi alǵashqy qadamdaryn kórsetedi. Týrıstik maýsym qyzyp turǵan shaqta tazalyq máselesi de ózekti bola túskendeı.
Jaǵajaıdaǵy qoqystar
Almaty oblysynyń ortalyǵy mártebesin alǵaly Qonaev jańasha sıpatqa ıe bolyp, ınfraqurylymy damylsyz damyp keledi. Jańa saıabaqtar, demalys oryndary salynyp, turǵyn úıler boı kóterdi. «Taza Qazaqstan» baǵdarlamasy aıasynda 30 myńǵa jýyq adam senbilikterge qatysty. Olar eki myńnan asa aǵash egilip, eki myń tonna qoqys shyǵarǵan. Qoqystyń negizgi bóligi týrıster kóp keletin jaǵajaı mańynda sekildi. Óıtkeni, shomylý maýsymynda Qonaevqa 1 mıllıonnan astam týrıst kelip-ketedi eken.
Qonaevta jalpyhalyqtyq 8 jaǵajaı bar. Olardy kommýnaldyq qyzmet kúnine eki ret tazalaıdy. Bul iske bir emes 4 mekeme at salysady. Degenmen, shomylý ornyn lastaıtyndar qatary tyıylar emes. Qoqys jáshikteri de qoıylǵan, alaıda olardyń ishi bos, syrtynda shashylyp jatqan qoqys kóp. Sondyqtan tazartý jumystaryna volonterler de bel sheship kirisedi. Belsendi jastyń birimen «Taza qala» tilshisi de kezdesti.
«Jaǵajaıdan kúnine úsh júk kóligi tolǵan qoqys shyǵady. Quzyrly organdar da, qala belsendileri de týrısterge ózimen birge kelgen qoqysty, ózimen birge alyp ketýdi eskertedi eken. Biraq nátıje az. Ekovolonterlermen birge kelip jaǵdaıdy teksergende únemi qoqys kóremiz», - deıdi volonter Dıdar Asqaruly.
«Taza qala» komandasy Qonaevtyń kóshelerinde de qoqystyń beıbereket shashylyp jatqanyn kórsetti. Júrgizýshi aýlalar arasyndaǵy jaıaýjoldyń ózinen 5 mınýtta eki qap qoqys jınady.
Tilshilerge bergen suhbatynda qala ákimi Ashat Berdihanov halyqtyń tazalyq mádenıetin arttyrý úshin beınerolıkter túsiriletinin, belsendi azamattar túsindirý jumystaryn ótkizetinin aıtty.
Qonaevqa kóship kelýshiler kóbeıdi
Qoqyspen qatar, qalalarda joldyń jóndelmeýi, trotýardyń bolmaýy, úıdiń qasbeti ǵana jańartylyp, aýlaǵa mán berilmeıtini aıtyldy. Ásirese 8,10 shaǵynaýdandarda jol máselesi ózekti. Óz jaýabynda qala ákimi bul jumystar jyl sońyna deıin aıaqtalatynyn, ol úshin 500 mln teńge bólingen jetkizdi.
Qonaevqa qonys aýdarǵan azamattar sany kúnnen kúnge artyp keledi. Nebári eki jylda Almaty oblysynyń ortalyǵyna kóship kelgen turǵyndar sany 20 myńǵa jetken. Aldaǵy ýaqytta qala halqy júz myńnan asady. Tıisinshe Qonaev qalasy qarqyndy qurylys alańyna aınalǵan. Osyǵan deıin 106 myń sharshy metr turǵyn úı boı kóterdi. Alaıda eski úıler de nazardan tys qalmaýy kerek.
«Bıyl tek qana 9 úıdiń qasbetin jańartýǵa qarajat bólingen. Ol jumystar atqarylady, al basqalary qarajattyń bólinýine qaraı qolǵa alynady jáne josparlanady», - dep túsindirdi ákim Ashat Berdihanov.
Sonymen birge, qalada óz qarajatyna aýlasyn kógaldandyrǵan turǵyndar jeterlik. Byltyr 75 turǵyn úıdiń aýmaǵyn 1500 adam óz qarajatyna kórkeıtken. Bul úrdis jyldan-jylǵa artyp keledi. Bıyl da aýlalarǵa 600-700 aǵash egilgen.
«Biz kórshilermen birlesip, aýlamyzdy kórkeıtýdi oıladyq. Birinshi aǵash egip, aınalany jasyl jelekke toltyrdyq. Keıin gúlge kóshtik. Máselen myna gúldiń aty – Gıbıskýs. Mundaı sulýlyqtyń gúldep turǵanyna eki jyl boldy. Bizdiń úıde bala kóp, ásirese bizdiń kireberiste 17 bara bar. Olar «Kómek kerek pe? Gúlderdi sýaraıyq pa?» dep qolǵanat bolýǵa tyrysady. «Balalar bárin búldiredi» deıtin qasań túsinik joq», - deıdi qala turǵyny Lıýbov Pogadaeva.
Aıtysker jaýaby
«Taza qalanyń» ótken shyǵarylymynda Jandarbek Bulǵaqov óleń shýmaqtarymen Taldyqorǵannyń sulýlyǵyn jyrlap, Qonaevta turatyn Syrymǵa sóz kezegin bergen edi. Kezekti shyǵarylymda sýyryp salma aqyn úzeńgiles dosyna jaýap berdi.
Aıtysker aqyn da jaqyndarymen Qonaev qalasyna turaqtaǵan. Tazalyq mádenıetin qalyptastyrý úshin aqyn qatań sheshimder qabyldaý kerektigin aıtty.
«Qalamyz endi-endi qalyptasyp kele jatyr. Degenmen halyq demalatyn jerlerdiń tazalyǵyna biraz syn aıtýǵa bolady. Sıngapýr sondaı taza bolý úshin túkiriktiń ózine myńdaǵan dollar aıyppul taǵaıyndaǵan. Aıyppuldan qoryqqan adamdar bir-aq kúnde mádenıetti bop shyǵa kelgen eken. Bizde de zań, tártip qalyptastyrý kerek. Óńirdiń tazalyǵyna jaýapty – tek ózimiz ǵana. Ózge elderden týrıster kelip tamashalaıdy, al ózimiz baǵalaı almaımyz», - deıdi aqyn.
Qalada ónerli jastar da, sport maıtalmandary da jetip artylady. Aýyr atletıkadan álem chempıony Jasulan Qydyrbaev ta – osy óńirdiń týmasy. Jas órenderdi tárbıeleýdi qolǵa alǵan chempıon keler urpaqtyń boıyna tazalyq mádenıetin qalyptastyrǵysy keledi.
«Sportshy eldiń namysyn qorǵaıdy. El namysynan bólek, rámizderimizdi qoldaıdy. Shetelge shyqqan sportshylar Týdy ıyǵyna salyp, Eltańbany keýdesinde kórsetip, Ánurandy shyrqap júrgen sportshylardyń eli de kórikti, taza bolýy kerek. Endi 3-4 jyldan keıin kelseńizder, Qonaev qarqyndy damyǵan qalalardyń biri bolady», - deıdi ziltemirshi.
Sonymen birge, túrli beınelerdi aınytpaı jasaıtyn músinshi Tahır Turǵanjanuly týǵan qalasyna oralyp, qala kórkine úles qosyp keledi. Tahır Turǵanjanuly qyzmetin osydan 14 jyl buryn bastaǵan. Oqý ornyn bitire sala Túrkııadan túsken tapsyrysty abyroımen oryndap, ásemdikke umtylǵan jandardyń kózine iligipti. Sol ýaqyttan beri birneshe qalanyń estetıkasyn qalypqa keltirýge septigin tıgizgen.
«Qonaevta demalys oryndary kóp. Qazir ákimdik sý jaǵasyna ornatý úshin kıt pen delfın músinderine tapsyrys berdi. Bul qalada meni tolǵandyratyny – aǵashtardyń azdyǵy, ásirese jemis aǵashtary az. Qalanyń qazirgi kúıi áli talaı ózgeredi, aldaǵy kúnge senim mol», - deıdi músinshi.
Sarapshylar ne deıdi
«Taza qala» júrgizýshileri Qonaev qalasy týraly barlyq aqparatty jınap, sarapshylarǵa tapsyrdy. Mamandar kóshedegi tazalyq pen tártip, kommýnaldyq qyzmettiń jumys júıesi, abattandyrý, halyq mádenıeti, qala estetıkasy atty bes krıterııge súıene otyryp, shaharǵa óz baǵalaryn berdi. Bul shyǵarylymdy Ekologııa salasynyń sarapshysy Eldos Abaqanov, ýrbanıst Álıhan Kósherbaev jáne ekolog Baqtııar Shynybaı baǵalady.
«Qonaev qalasynyń týrıstik áleýetin taǵy da arttyrý úshin ınfraqurylymyn jóndeý kerek. Vıdeoda kórgenimizdeı, eki mańyzdy túıtkil bar, birinshisi – qaldyq máselesi, ekinshisi – joldyń joqtyǵy. Al qýantarlyǵy – jastardyń belsendiligi, senbilikterge shyǵýy. Jalpy jergilikti halyqtyń qalaǵa súıispenshiligin, janashyrlyǵyn kórdik», - dedi Eldos Abaqanov.
Ýrbanıst Álıhan Kósherbaev qalaǵa damý jáne abattandyrý salalarynda óte kóp ózgerister jasaý keregin aıtty. Tek qana bıýdjet máselelerin sheshpeı, Qonaevqa sarapshylardy shaqyryp, ózge qalalardyń jaqsy mysaldaryn alyp, qoldaný kerek.
«Ákimdik qalanyń ekologııasyna, kógaldanýyna, sondaı-aq halyqtyń ekologııalyq mádenıetin damytýyna erekshe nazar aýdarý qajet. Sonymen birge, qaladaǵy qaldyqtardy bólek jınaý jáne qaıta óńdeý salasyn damytý boıynsha jumystaryn jáne kommýnaldyq qyzmetter jumysyn kúsheıtý qajet dep oılaımyn», - deıdi ekolog Baqtııar Shynybaı.
Jalpy esepte Qonaev qalasy 14 upaı aldy. Buǵan deıin Kazinform saıtynda Shymkent (18 upaı), Túrkistan (18), Taraz (15), Qyzylorda (20), Óskemen (11), Semeı (14), Pavlodar (17), Almaty (25) jáne «Taldyqorǵan» qalalarynyń tazalyǵy jóninde reportajdar serııasy jarııalanǵan edi.
Aıta keteıik, «Taza Qazaqstan» ekologııalyq baǵdarlamasy aıasynda telegram-bot iske qosyldy. Endi kez kelgen adam tsıfrlyq júıe arqyly quzyrly organǵa ekologııalyq aryz-shaǵymyn jetkize alady. Ol úshin bottyń basty mázirinen «ótinish joldaý» optsııasyn tańdap, máseleniń mán-jaıyn tolyq sıpattap jazyp, qosymsha foto nemese vıdeo júkteý kerek. Habarlamańyz jergilikti ákimshilikke joldanady. Artynsha ótinish tirkelgeni, qaralyp jatqany nemese oryndalǵany týraly jaýap keledi. Nátıjesinde shaǵymdanýshy oryndalǵan jumysty 5 baldyq júıemen jáne kommentarıı jazý arqyly baǵalaıdy. Eger 3-ten tómen baǵa qoıylsa, másele tyńǵylyqty atqarylýy úshin ákimdikke qaıta joldanady.
Eske sala ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Taza Qazaqstan» bastamasy aıasynda «Taza qala» aýqymdy telejobasy kórermenge jol tartty. Túsirilim toby Qazaqstannyń iri jáne shaǵyn qalalaryna baryp, tazalyǵy men kórki týraly áńgimeleıdi. Jýrnalıster jergilikti turǵyndarmen kezdesedi, kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysyn kóredi, aımaqtyń ekologııalyq ómirine belsendi qatysatyn barlyq eriktilermen tanysady.
