«Taılaqtyń taqııasy qaıda?» - baspasózge sholý
***
«1941 jyly bastalǵan soǵys salmaǵy maıdanǵa attanǵan azamattar men olardyń otbasyna ǵana túsken joq, óndiris pen aýyl sharýashylyǵy, ózge de salalyq kásiporyndar maıdanǵa qyzmet etýge jumyldyryldy. Búkil el aıaǵynan tik turdy. Buǵanasy qatpaǵan búldirshin men eńkeıgen qarttarǵa deıin eńbek maıdanynan tabyldy. Tipti, halyqtyń rýhyn kóterý maqsatynda óner men ádebıet salasynda da ekpindi ún, órshil lep qalyptasty. Ónerpazdardyń maıdan dalasyna baryp kontsert berýi, Jambyl aqynnyń «Lenıngradtyq órenim» dep jaýyngerlerdi qaıraı túsýi, sondaı-aq qazaq ǵalymdarynyń so-o-naý Mańǵystaýdan qart jyraý Muryn Seńgirbekulyn Almatyǵa shaqyrtyp, áıgili «Qyrymnyń qyryq batyry» epostyq jyryn qaǵazǵa túsirýi sekildi rýhanı baǵyttaǵy ister osy bastamalardyń jemisi bolatyn. Sol alasapyran zulmatty toıtaryp, Jeńisti jaqyndatýǵa qazaqtyń qutty dalasy qosqan úles pen kúsh eresen. Azyq-túlik, jyly kıim-keshekpen birge soǵysqa qajetti jabdyqtar eshelondarmen úzdiksiz tasylyp jatty. Ondaı eshelondardyń birqataryndaǵy platformalarda maıdanǵa qaraı jaly jelbirep qazaqtyń adaı jylqylary da attanǵanyn bireý bilse, bireý bilmeıdi»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.
Adaı jylqysy jylqy balasynyń bertinde ártúrli selektsııalyq jumystar nátıjesinde alynǵan tek pen túr, tuqymdyq jemisi emes, uzaq jyldar boıy qatal tabıǵattyń suryptaýynan ótip, adamzattyń shapsa qanatyna, ashyqsa taǵamyna jarap, el men jerdi qorǵaýda senimdi serigine aınalǵan tabıǵı tuqym. Sol sekildi onyń ataýy da belgili bir el-jurttyń atyn kesheli-búgin ıemdene salǵan joq. Ol da XIX-XX ǵasyrlardaǵy talaı sheteldik zertteýshilerdiń qalamyna solaı iligip, tarıhı qujattarǵa osylaı enip tarıhı qalyptasqan ataý. Bul jaıynda « Soǵysqa ketken sáıgúlikter» degen maqalada tolyq berilgen.
Bas basylymda «Álemde álsiregen uıymdar kóp» degen saraptamalyq maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Sońǵy jyldary dúnıeniń tórt qubylasyna birdeı salqynyn tıgizip turǵan qarjy-ekonomıkalyq daǵdarys tek Eýropada ǵana emes, basqa da qurlyqtarǵa kóp qıyndyqtar keltirip otyrǵandyǵy seziledi. Sonyń ishinde álemniń eń iri ekonomıkasy sanalatyn Amerıka Qurama Shtattarynyń ózinde keıbir salalar boıynsha jaǵdaıdyń máz emestigi sezilip qalýda. Munda munaı óndirý kólemi tómendep, keıbir bankterdiń qyzmeti toqtatylýda. Osyndaı jaǵdaılar álemniń basqa da núktelerinde baıqalyp otyr»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Aıqyn» gazetinde «Dindi jalǵan sezimmen emes, bilimmen túsiný kerek» degen taqyryppen Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Erjan qajy Malǵajyulymen aradaǵy suhbat jarııalandy.
«Din qyzmetkeriniń etıkasy» dep atalatyn tálimdik qujatymyzdy daıyndap qoıdyq. Osy forýmda, Alla qalasa, qabyldaımyz. Bul etıka bizge, din qyzmetkerine ne beredi? Dinı qyzmet - mártebeli mindet jáne ımam, moldalardan joǵary adamgershilik qundylyqtar talap etedi. Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) óz úmbetin: «Alla taǵala kimge jaqsylyqty qalasa, soǵan dindi úıretedi» dep súıinshilegen. Imamdar forýmyn uıymdastyrýdaǵy taǵy bir úlken nıetimizdiń biri - din qyzmetkerleriniń biligi men bilimin baıytý, qazirgi qoǵamǵa saı dinı kadrlar sapasyn arttyrý. Imam etıkasynda birneshe talaptar jazylǵan. Qujatymyzdyń mańyzdy degen tustary mynadaı: birinshiden, ımamdardyń zamanaýı aqparat quraldaryn, ǵalamtor, baılanys quraldaryn jete meńgerýi, sheshendik óner, sóıleý ádebin ıgerýi tıis. Ekinshiden, meshitke kelýshilerge kórkem minez kórsetýi, olardyń ótinishteri boıynsha qajetti sharalardy júzege asyrýy qajet. Úshinshiden, ózin jan-jaqty damytýy, qosymsha ilim alýy, dúnıelik ilimderdi meńgerýi, úgit-nasıhat jumystarynda ýaǵyzdy Qazaqstan tarıhymen, salt-dástúrmen, ádep-ǵuryppen, bı-sheshenderdiń qanatty sózderimen, maqal-máteldermen ushtastyryp, qazaq halqynyń uly tulǵalary -ál-Farabı, Qoja Ahmet Iassaýı, Júsip Balasaǵunı, Abaı, Ybyraı, Shákárim, Máshhúr Júsip jáne taǵy da basqa osy syndy ǵulamalardyń ósıetti óleńderi men ǵıbratty áńgimelerimen kórkemdep aıtýy qajet»,-deıdi Bas múftı.
Osy basylymda «Taılaqtyń taqııasy qaıda?» degen maqala berilgen.
Qazaq kınosynyń altyn qoryna qosylǵan «Taqııaly perishte» kórkem fılmi týraly aıtylar áńgime kóp. Óıtkeni bul fılm ekranǵa shyqqan kúnnen beri jurttyń júregin jaýlap alǵan. Ásirese, Taılaqtyń rólin tamasha somdaǵan tanymal akter, Mádenıet qaıratkeri, Almaty oblysynyń Qurmetti azamaty Álimǵazy Raıymbekovtiń is-áreketi, qımyly, sóz saptasy kórermenin qyzyqtyrmaı qoımaıdy. Ásirese, Taılaqtyń taqııasy ony ózgelerden erekshelendirip qana qoımaı, kınoǵa ulttyq boıaý bergen. Taqııa demekshi, redaktsııaǵa telefon shalǵan bir azamat dál osy taqııa týraly surady. «Álimǵazy Raıymbekov aǵamyz kınoda basyna kıgen taqııany bássaýdaǵa qoısa, birneshe mıllıon teńge bolsa da satyp alamyn» dedi beıtanys azamat.
- Taqııama tańǵalatyndar kóp edi! - deıdi Álimǵazy aǵa. - Ony kıip, rólimdi barynsha tııanaqty oınap shyqqan sekildimin. Alǵashynda kıno maǵan ersi kórindi. Qımylym, áreketim birtúrli, ózimnen ózim uıalyp júrdim. Biraq keıinnen...45 jyldan soń jaqsy kórine bastady. Jurttyń pikirin estip, kınoǵa degen kózqarasym ózgerdi. Halyq súıgen soń, men de súıdim. Al álgi ala taqııa meni ózge keıipkerlerden ózgeshe etip kórsetken qundy bas kıim boldy.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetinde «Obşenatsıonalnaıa koalıtsııa demokratıcheskıh sıl "Kazahstan-2050" vystýpıla s Obraşenıem» degen materıal basyldy. «Elimizdegi bedeldi de ókiletti únqatysý alańy retinde Demokratııalyq kúshterdiń «Qazaqstan2050» jalpyulttyq koalıtsııasy túrli kózqaras pen ustanymdaǵy jetekshi qoǵamdyq-saıası kúshterdiń ashyq ári salıqaly pikirtalasy arqyly barlyq áleýmettik toptardyń múddesin qamtamasyz etedi. Koalıtsııa Elbasynyń memlekettik baǵytyn júzege asyrýǵa ózindik úles qosa otyryp, qoǵamdy toptastyryp, ondaǵy ózara senimdi nyǵaıtady. Búgin, Koalıtsııa talqylaý nátıjesinde 2015 jyly prezıdenttik saılaý ótkizý jónindegi bastamany biraýyzdan qoldady. Bul - elimiz úshin tarıhı sát»,-dep atap ótilgen Úndeýde.
