Taýyq jyly el ekonomıkasy eńsesin tiktedi
Máselen osy jyly Qazaqstan tórtkúl dúnıege saýyn aıtyp, 100-den astam eldiń basyn elordamyzdyń tórinde qosyp, úsh aı boıy EKSPO halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin óz deńgeıinde ótkizdi. BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes múshesi retinde qyzmetine kiristi. Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń, Islam yntymaqtastyq uıymynyń sammıtterin uıymdastyrdy. Alataýdyń bókterinde 28-shi Búkilálemdik Ýnıversıada oıyndaryn dúbirletip ótkizdi. Taıaý Shyǵys elderin sarsańǵa salǵan Sırııadaǵy soǵysty doǵartý isine de belsene aralasty. 8 márte kepilger eldermen Sırııanyń úkimettik jáne oppozıtsııalyq ókilderiniń basyn Astana protsesi aıasynda qosyp, sol eldegi soǵysty toqtatty.
Álemdi sharpyǵan ekonomıkalyq daǵdarystan keıingi ekinshi jylda da elimizdiń jalpy ishki óniminde ilgerileýshilik bar. Ekonomıkanyń 60 paıyzyn quraıtyn aýyl sharýashylyǵy, ónerkásip, qurylys, saýda, kólik jáne baılanys sııaqty negizgi salalar boıynsha shyǵarylym ındeksteriniń ózgerýine negizdelgen 2017 jyldyń qańtar-qarasha aılaryndaǵy jalpy ishki ónimimiz 5,1 paıyzdy qurady. Este bolsa, 2016 jyl jańa syrtqy jáne ishki jaǵdaılarǵa beıimdelý turǵysynan ekonomıka úshin kúrdeli boldy. Energııa resýrstaryna baǵanyń qubylýy joǵary bolyp, tutynýshylyq deńgeıiniń tómendeýi saldarynan ekonomıkalyq belsendilik baıaýlady. Alaıda sol jyldyń basynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qabyldanǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy men Daǵdarysqa qarsy jospar aıasyndaǵy sharalardyń arqasynda ekinshi jartyjyldyqtan bastap ósý qaıta jandandy. 2016 jyldyń qorytyndysy boıynsha jalpy ishki ónimniń ósýi bir paıyzdy quraǵan bolsa, bıyl 4 paıyz bolmaq.
Jalpy, bıylǵy jyl Qazaqstannyń ekonomıkasy úshin birshama jaqsy boldy. Eksportqa shyǵaratyn taýarlarymyzdyń álemdik naryqtaǵy baǵasy birshama kóterildi. Nátıjesinde 2017 jylǵy qańtar-qarashada negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 7471,1 mlrd teńgeni qurap, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 5,7 paıyzǵa asyp tústi. Ónerkásip óndirisiniń kólemi qoldanystaǵy baǵalarda 20320,9 mlrd teńgege jetip, 7,3 paıyz ósim kórsetti. Ken óndirý ónerkásibinde jáne karerlerdi qazýda óndiris kólemi 9,6, óńdeý ónerkásibinde - 5,2, elektrmen jabdyqtaý, gaz, bý berý jáne aýa baptaýda - 5 paıyzǵa artty.
Aýyl sharýashylyǵy jalpy óniminiń kólemi 3880,3 mlrd teńgeni qurap, 2,3 paıyzǵa ósti. Baılanys salasy boıynsha naqty kólem ındeksi 103,2, saýda salasy boıynsha 102,8 paıyzdy qurady. 2017 jylǵy qańtar-qarashada bólshek saýda kólemi 7770,5 mlrd teńge nemese 2016 jylǵy tıisti kezeń deńgeıimen salystyrǵanda 106,1 paıyz boldy. Kóterme saýda kólemi 17076,9 mlrd teńgege jetip, 101,2 paıyzǵa artty. Elimizdiń syrtqy saýda aınalymy 62107,2 mln AQSh dollaryn qurap, 25,6 paıyzǵa artty. Onyń ishinde eksport - 38488,9 mln AQSh dollary, ımport - 23618,3 mln AQSh dollary boldy.
Jan basyna shaqqandaǵy JІÓ - 8,7 myń dollar
Qazaqstan ekonomıkasynyń ósim kórsetýine ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda qosylǵan kásiporyndar da septigin tıgizýde. Baǵdarlama qolǵa alynǵan 7 jyldyń ishinde ónim shyǵara bastaǵan nysandar osy aralyqta el ekonomıkasyna birneshe trln teńge úles qosty. 100 myńnan astam turaqty jumys orny quryldy. 26 mlrd dollardan astam tikeleı shetel ınvestıtsııasy tartyldy. Tek 2017 jyldyń basynan beri ǵana 1,9 trıllıon teńgelik 127 joba iske qosylyp, 10 myńnan astam turaqty jumys orny ashyldy. Aıta keterligi, baǵdarlama aıasynda qosylǵan kásiporyndardyń 72-si jetkiliksiz kúshpen jumys istep, toqtap qalǵan edi. Sondyqtan aqpan aıynda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy jalpy quny 150 mıllıard teńgeni quraıtyn atalǵan jobalardyń keminde jartysynyń jumysyn jolǵa qoıýdy tapsyrǵan-dy. QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek bul tapsyrmanyń oryndalatyndyǵyn aıtyp ýáde de bergen-di. Búginde mınıstr ýáde údesinen shyqty dep aıtýǵa bolady. Kásiporyndardyń 50 paıyzdan astamy turaqty jumys isteı bastady.
Búginde otandyq óńdeýshi ónerkásiptiń ónimi 115 elge eksporttalýda. Keıbir taýarlyq pozıtsııalar boıynsha jańa ótkizý naryqtary ashyldy. Máselen, bıyl alǵash ret Lada Niva jeńil avtomobılderi Qytaı, JAC kólikteri Tájikstan naryǵyna jóneltildi. Aýyl sharýashylyǵy mashına jasaý ónimderi Reseı naryǵyna eksporttalýda. Nátıjesinde aǵymdaǵy jyldyń qorytyndysynda jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki ónim 8,7 myń AQSh dollaryna deıin artpaq.
Munaı óndirý artty
Elimizdiń ekonomıkasynyń ózegin munaı-gaz salasy quraıtyndyǵy aıtpasa da túsinikti. Abyroı bolǵanda bıyl qara altynnyń baǵasy ótken jylǵydaı barreline 40 dollardan da tómen quldyraǵan emes. Tipti qazir sońǵy 2,5 jyldyń ishinde alǵash ret munaı baǵasy 66 dollarǵa jetip otyr. Aıta keterligi, álemdik sarapshylar mundaı oń serpindi AQSh-tyń shıkizat qorynyń tómendeýi men brıtandyq Forties qubyrynyń jabylýymen qatar OPEK pen atalǵan kartelge kirmeıtin 11 eldiń munaı óndirý kólemin qysqartý kelisimimen de baılanystyrýda. Este bolsa, 2016 jyldyń sońynda álemdik munaı naryǵyn teńdestirý úshin bir táýlikte óndiriletin qara altyn kólemin 1,8 mln barrelge deıin qysqartý kelisimi qabyldanǵan bolatyn. Búginde atalǵan kelisimniń 2019 jyldyń 1 qańtaryna deıin kúshinde bolatyndyǵy belgili.
Qazaqstan da atalǵan kelisimge qosylǵan. Degenmen elimizde munaı óndirý kólemi arta túsýde. Máselen, jyldyq josparymyz 83 mln tonna bolsa, osy aıdyń basynda ǵana 84,5 mln tonna qara altyn óndirdik. Jyldyń sońyna deıin taǵy da 1,5 mln tonna munaı óndirýge múmkindik bar. Bul rette salaǵa Qashaǵannyń qosqan úlesin aıryqsha atap ótken jón. Atalǵan ken ornynan bıylǵy 11 aıda 7,3 mln tonna munaı óndirildi. Bul bastapqy jyldyq jospardan (5 mln tonna) 46 paıyzǵa artyq. Bıyl 9 aıda shetelge 50,7 mıllıon tonna shıki munaı men shıki munaı ónimderi satyldy.
Jalpy, búginde munaıly elderdiń basym bóligi sońǵy jyldardaǵy qara altyn baǵasynyń qubylmalyǵyna baılanysty óz ekonomıkalaryn ártaraptandyrýǵa bet alǵany belgili. Máselen, osy jyldyń qarasha aıynda Norvegııanyń memlekettik zeınetaqy qory munaı men gaz sektoryndaǵy aktıvterden 35 mlrd dollar qarajatyn shyǵaryp alýdy josparlap otyrǵandyǵyn jarııa etken bolatyn. Al Saýd Arabııasy ekonomıkasyn munaıǵa táýeldikten aryltý úshin quny 500 mlrd dollar bolatyn Neom dep atalatyn fýtýrıstik qala salyp, óńirdegi týrızm salasynda kósh bastaýǵa nıetti ekendigin bildirip otyr. Tipti Saýd Arabııasynyń murager hanzadasy Muhamed ben Salman atalǵan qalanyń jobasyn da tanystyrǵan edi.
Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń júrgizip otyrǵan saıasatynyń basty maqsaty da - ekonomıkany ártaraptandyrý. Bul baǵytta naqty jumystar da atqarylýda. Sońǵy birneshe jyldyń ishinde ónimi eksportqa baǵdarlanǵan jańa kásiporyndar qurylyp, syrtqy naryqqa jóneltiletin taýarlar tizilimi de ulǵaıa túsýde.
