Táýligine 2 225 teńge: Áskerdegi sarbazdar qalaı tamaqtanady
ASTANA. KAZINFORM – Áskerdegi sarbazdarǵa qandaı tamaq beriledi jáne bólinetin qarajat jetkilikti me? Kazinform agenttiginiń tilshisi elordadaǵy áskerı bólimge baryp, osy saýaldyń jaýabyn tabýǵa tyrysty.
Osydan biraz ýaqyt buryn ǵana respýblıkanyń Qarýly kúshterinde «ashanadaǵy kezekshilik» qalypty dúnıe bolatyn. Sarbazdar ashanada aspazdyń da, tazalaýshynyń da qyzmetin atqara beretin. Al qazir jaǵdaı qalaı? Otan qorǵaýshylarymyz áli de kartop qabyǵyn arshyp me, álde áskerı ǵylymnyń qyr-syryn meńgerip jatyr ma? Jalpy sarbazdarymyz toıyp tamaq ishe ala ma? Áskerı qyzmetshilerdiń fızıkalyq daıyndyqpen baılanysty aýyr júkteme arqalaıtynyn eskersek, saýaldyń mańyzdy ekendigi sózsiz.
Túske qaraı elordadaǵy 68665 áskerı bólimge at basyn tiredik. Túski asqa deıin 1 saǵat ýaqyt qalǵan-dy. Sondyqtan tamaqtanýǵa daıyndyqtyń qalaı júrip jatqanyn kózben kórýge múmkindik týdy.
Birden aıtaıyq, «ashanadaǵy kezekshilik» kelmeske ketken. Jaldamaly jumysshylar jumys isteıdi. Kúndelikti qaladaǵy ashanalarda kórip júrgenimizdeı, tamaq taratylady. Aspaz saptyaıaqtarǵa kompot quıyp jatsa, qazandaǵy borş pen et qosylǵan qaraqumyqtyń býy burqyraıdy. Qyryqqabat pen sábiz salaty da bar. Sonymen qatar sarbazdarǵa alma men gematogen de beriledi. Al allergııasy joqtarǵa dárýmen usynylady.
QR Qarýly kúshteri tyl bastyǵynyń orynbasary, polkovnık Qaınar Smanovtyń atap ótýinshe, sońǵy jyldary áskerı qyzmetshilerdiń taǵam mólsherinde sapaly ózgerister bolǵan.
- Jalpy, taǵam túri áskerı qyzmetshiniń qyzmetine baılanysty. Negizgilerin atap ótsek te bolady. Máselen, jalpy áskerlikte azyq-túliktiń 48 ataýy kózdelgen. Sondaı-aq elimizdiń desanttyq-shabýyldaýshy áskeri men áskerı-teńiz kúshterine arnalǵan as máziri bar. Taǵam mólsheri Qazaq taǵamtaný akademııasynyń usynymyn qatań saqtaı otyryp ázirlengen, - dep atap ótedi polkovnık.
Armııada tamaq úsh mezgil beriledi – tańǵy as, túski as jáne keshki as. Negizinen as mázirinde qus, sıyr eti, mindetti túrde jarma bolady. Kókónis pen jemis-jıdek te az emes. Sút ónimderinen aq irimshik pen qaımaq beriledi.
Q. Smanovtyń sózine qaraǵanda, bir sarbazdyń táýliktiń tamaǵyna 2 225 teńge bólinedi. Eger as mólsheriniń energetıkalyq qunarlyǵyn aıtar bolsaq, bul - jalpy eseptegende 4 321 kalorııa.
- Qazirgi ýaqytta bir táýlikke arnalǵan tamaq qunyn 3 150 teńgege deıin arttyrý úshin Qarjy mınıstrligimen kelissóz júrgizilip jatyr. Sarbazdar úılesimdi tamaqtanýy tıis, - dep atap ótedi Qaınar Smanov.
Desanttyq-shabyldaýshy áskerdiń júktemesi joǵary. Soǵan oraı olardyń as mólsheri 4 500 kalorııadan assa, ushqyshtarda 5 myńǵa jetip qalady.
Polkovnık Qazaqstan Táýelsizdigin alǵannan keıin otandyq armııadaǵy tamaq normasy úsh márte – 2000, 2005 jáne 2015 jyldary ózgeriske ushyraǵanyn aıtady. Azyq-túlik sebeti jaqsaryp, as máziri túrlene tústi, qunarlyǵy artty.
Negizgi ózgerister 2000 jyldary bastaldy. Sol ýaqytta Armııa ózin-ózi qamtamasyz etýden aýtsorsıngke kóship, ashanalarda qyzmet kórsetýge jeke kompanııalardy tarta bastady. Jeke tulǵalardy ashana qyzmetine tartý memlekettik satyp alý júıesiniń kómegimen júzege asyrylady. Іrikteýdiń qural-jabdyqtyń bolýynan bastap tamaqtanýdy uıymdastyrý tájirıbesine deıingi kóptegen ólshem sharty bar. Munyń ústine, Qorǵanys mınıstrliginiń ókilderi ashanalar men olardyń qyzmetkerlerin tosynnan únemi tekserip otyrady.
Áskerı bólimderdiń barlyǵynyń as ishetin zaldarynda tamaqtyń sapasyn jáne aspazdardyń jumysyn baǵalaý júıesi jumys isteıdi. Sarbaz as iship bolǵannan keıin planshet jatqan ústelge kelip, as máziriniń unaǵan-unamaǵanyna, tamaq qanshalyqty sapaly daıyndalǵanyna qatysty pikirin jaza alady. Bul júıe 3 jyldan astam ýaqyt boıy jumys istep tur jáne ashana qyzmetkerleriniń tártibine oń yqpal etedi. Rasyn aıtqanda, biz planshet-júıeni kóre almadyq. Degenmen, antyna berik áskerı qyzmetshilerdiń aıtqanyna ılandyq.
Jeke taǵam mólsherine nemese halyq arasynda qurǵaq azyq atalatyn tamaq jaıly jeke toqtala ketken jón. Bul – áskerı qyzmetshilerdiń joryq jaǵdaıynda tamaqtanýyna arnalǵan azyq-túlik jıyntyǵy.
Jalpy, qazaqstandyq qurǵaq azyq túri áskerı qyzmetshilerdiń ártúrli sanattyń qajettiligi men qyzmet jaǵdaılaryna baılanysty beıimdelgen alýan túrli bolyp keledi. Degenmen, jalpy áskerlik negizgisi sanalady.
- Jeke taǵam mólsheri joryqqa jáne oqý-jattyǵýǵa shyqqan ýaqytta, áskerı is-qımyl jáne tótenshe jaǵdaı kezinde beriledi. Qurǵaq azyqtyń kóptegen qajettiligi bar. Jıyntyq 3 318 kalorııaǵa jáne bir táýlikke eseptelgen. Oǵan et jáne kókónis konservileri, qytyrlaýyq nan, botqa, erıtin kofe, qara shaı, tosap, jemis-jıdek djemi, tuz, qant, sondaı-aq portatıvti jylytqysh, sýdy dezınfektsııalaý quraldary, sýǵa jáne jelge tózimdi sirińke men maılyq kiredi, - dedi Qaınar Smanov.
Qurǵaq azyq jıyntyǵynyń birin qolǵa ustap kórdik. Bir as máziri, normasy – 17. Qorabynyń syrtyndaǵy jazbaǵa qaraǵanda, onda sıyr eti qosylǵan borş, sıyr eti qosylǵan kúrish pen úrmeburshaq, buqtyrylǵan jylqy eti jáne kádi qospasy salynǵan konserviler bar. Jaramdylyq merzimi – 22 aı. Jalpy salmaǵy – 1 595 gramm.
Sonymen desanttyq-shabyldaýshy áskerge arnalǵan jeke taǵam mólsheriniń kórsetkishterin qaradyq. Aıyrmashylyǵy birden kózge túsedi – kólemi áldeqaıda úlken. Energetıkalyq qunarlyǵynyń da aıyrmashylyǵy ájeptáýir – 4 366 Kkal.
- Negizi tamaq mólsheri uqsas. Biraq, munda keptirilgen jemis qosylǵan, qoıyltylǵan sút te bar. Jalpy áskerlik qurǵaq azyq jıyntyǵymen salystyrǵanda 500-600 teńgege qymbat. Jalpy, keńes zamanyna qaraǵanda jeke taǵam mólsheri aıtarlyqtaı ózgeriske ushyrady. Máselen, desanttyq-shabyldaýshy áskerge arnalǵan qurǵaq azyqtyń energetıkalyq qundylyǵy 4 300 Kkal-dan joǵary. Al KSRO zamanynda eger qatelespesem ol shamamen 3 700 Kkal bolǵan edi, - dedi polkovnık.
Osy oraıda, qurǵaq azyqtyń sapasy jáne onyń energetıkalyq qunarlyǵy jaıynda sóz qozǵaǵan kezde TMD elderi arasynda qandaıda bir reıtıngtiń bar-joǵy qyzyqtyra tústi. Sondyqtan saýalymyzdy polkovnıkke qoıdyq.
- Dostastyq elderi arasynda biz ekinshi orynda turmyz. Árıne, Reseımen talas bar. Biz tipti birinshi orynǵa da úmitker bola alamyz dep sanaımyz. Barlyq azyq-túlik otandyq ónim ári dárýmender men mıneraldarǵa baı, - dep atap ótedi Qaınar Smanov.
Aıta keteıik, jýyrda elordalyq vokzalda áskerı paradtyń alǵashqy qatysýshylary — Aqtaý garnızonynyń teńiz jaıaý áskerleri brıgadasynyń áskerı qyzmetshilerin kútip alý rásimi ótti.