Táýelsizdikke 30 jyl: Temirjoldaǵy jobalar jelini ońtaılandyrýǵa múmkindik berdi
Otandyq temirjol salasynyń ǵasyrdan astam tarıhy bar. Osy kezeńde ol tek el aýmaǵynda ǵana emes, sonymen qatar odan tys jerlerde de jolaýshylar men júk tasymalyn júzege asyrý boıynsha mańyzdy memlekettik mindetterdi qamtamasyz etti jáne oryndaýdy jalǵastyrýda.
Sońǵy jyldary sala aıtarlyqtaı damýǵa qol jetkizdi: eki myń shaqyrymnan astam jańa temirjol ýchaskeleri salyndy, kólik-logıstıkalyq ortalyqtar jedel qarqynmen salynýda, otandyq jáne sheteldik júk jóneltýshiler úshin jańa tartymdy baǵyttar qurylýda.
Qazaqstannyń táýelsizdik jyldarynda mynadaı temirjol jelileri salyndy:
– 2001 jyly uzyndyǵy 184 km «Aqsý-Degeleń» temirjol jelisi salyndy, ol Pavlodardy Semeımen baılanystyrdy.
-2004 jyly Qostanaı jáne Aqtóbe oblystaryn jalǵaǵan uzyndyǵy 402 km «Hromtaý-Altynsarın» t/j jelisi salyndy.
– 2008 jyly Shyǵys óńiriniń biryńǵaı temirjol ınfraqurylymyn qalyptastyrǵan uzyndyǵy 151 km «Shar – Óskemen» temirjol jelisi salyndy.
Joǵaryda kórsetilgen jeliler eldiń temirjol jelisin ońtaılandyrýǵa jáne Reseı Federatsııasynyń shekarasyn kesip ótý qajettiliginsiz el óńirleri arasynda tasymaldaýdy júzege asyrýǵa múmkindik berdi.
Atap aıtqanda, 2012 jyly Qazaqstannyń batysynan Túrikmenstan men Iran arqyly Parsy shyǵanaǵyna deıin tikeleı marshrýtty qamtamasyz etetin uzyndyǵy 146 shaqyrym Ózen – Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkimenstanmen memlekettik shekarasy temirjol jelisi salyndy.
Sonymen qatar dál sol jyly uzyndyǵy 293 km «Jetigen – Qorǵas» temirjol jelisi salyndy, ol QR tranzıttik áleýetin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Qytaıdan Qazaqstannyń ońtústik óńirleri men Ortalyq Azııa elderine deıingi qashyqtyqty 550 km qysqartýǵa múmkindik berdi.
Al 2015 jyly uzyndyǵy 214 shaqyrym «Arqalyq – Shubarkól» temirjol jelisi salyndy, ol Ortalyq Qazaqstannan soltústik óńirlerge deıingi qashyqtyqty 540 shaqyrym qysqartýǵa jaǵdaı jasady.
2016 jyly uzyndyǵy 1036 shaqyrym bolatyn «Jezqazǵan – Beıneý» temirjol jelisi salyndy, bul Qytaıdan Eýropaǵa deıingi qashyqtyqty 1 200 shaqyrymǵa qysqartýǵa múmkindik berdi.
2016 jyly uzaqtyǵy 14 shaqyrym «Borjaqty – Ersaı» temirjol jelisi de paıdalanýǵa berildi. Ol Quryq perspektıvalyq portyn temirjol magıstralimen baılanystyrdy.
Munymen qosa, 2017 jyly «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda uzyndyǵy 112 shaqyrym «Almaty-Shý» ýchaskesinde ekinshi joldar salyndy. Bul jeli jetkizý merzimderin qysqartý jáne tıisinshe kólik shyǵystaryn azaıtý esebinen sheteldik júk jóneltýshiler úshin qazaqstandyq baǵyttyń tartymdylyǵyn arttyrdy.
Táýelsizdik jyldary salynǵan temirjol qatynastary temirjol jelisin ońtaılandyrýǵa múmkindik berdi, osylaısha júk jóneltýshiler úshin kólik shyǵyndaryn aıtarlyqtaı únemdedi.
Avtomobıl kóligi salasynda
Teńizge shyǵa almaıtyn el retinde Qazaqstan úshin avtomobıl kóligi Eýropa jáne Azııa elderimen syrtqy saýdany qamtamasyz etýde óte mańyzdy ról atqarady. Qazirgi kezde Qazaqstan óz seriktesterimen halyqaralyq avtomobıl tasymaldary salasynda 42 ekijaqty úkimetaralyq kelisim jasasty. Nátıjesinde, qazir respýblıkada halyqaralyq júk tasymaldaryn parki 7,6 myńǵa jýyq avtokólik quraly bar 370 kompanııa júzege asyrady.
Avtokólik qyzmetteriniń halyqaralyq naryǵyndaǵy otandyq tasymaldaýshylardyń úlesi 32 paıyzdy qurady. Ony arttyrý maqsatynda otandyq tasymaldaýshylardyń múddelerin eskere otyryp, blankilerdi aıyrbastaý kvotasyn belgileý boıynsha shet memleketterdiń quzyretti organdarymen turaqty negizde jumys júrgizilýde.
Budan basqa, jolaýshylardy turaqty tasymaldaý 2684 turaqty marshrýtta júzege asyrylady, onda 15,3 myń avtobýs parki bar 1 myńǵa jýyq tasymaldaýshy jumys isteıdi.
Turaqty marshrýttardaǵy tozǵan avtobýstardyń úlesi búgingi kúni 46% - ǵa deıin tómendedi. Buǵan qalalyq avtobýstar parkin jańartý kezinde qabyldanyp jatqan memlekettik qoldaý sharalary yqpal etti. Atap aıtqanda, 2018-2020 jyldary otandyq óndiris avtobýstaryn jeńildikpen lızıngke berý baǵdarlamasy aıasynda respýblıkalyq bıýdjetten 57,2 mlrd teńge bólindi, onyń esebinen 8 óńirde 1 618 avtobýs satyp alyndy.
Atap aıtqanda, habarlama tártibin engizý resmı taksı tasymaldaýshylarynyń sanyn 5353-ke jetkizýge múmkindik berdi.
Elimizde 38 avtovokzal men 113 avtostantsııa jumys isteıdi, olar jergilikti atqarýshy organdardyń tizilimine engizilgen.
«Aǵymdaǵy jyly kólik qujattaryn basqarýdyń biryńǵaı júıesi tájirıbelik paıdalanýǵa engizildi, ol júrgizýshilerdiń qaǵaz tasyǵyshtaǵy kólik qujattaryn ózimen birge alyp júrý qajettiligin boldyrmaı, tasymaldaý rásimderin jeńildetýge múmkindik beredi. Avtokólik salasyn damytý jónindegi jumys, atap aıtqanda, jolaýshylar tasymaldarynyń sapasyn arttyrý baǵytynda, sondaı-aq Kólik qyzmetteriniń halyqaralyq naryǵynda otandyq tasymaldaýshylardyń tıimdiligin arttyrýdy qamtamasyz etý boıynsha jalǵasatyn bolady», - dep atalyp ótken Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi málimetinde.
