Tasqyn qaýpi: Úıińizge qyzyl sý kele qalsa ne isteý kerek
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Kóktem shyǵyp, qar erı bastaǵanda halyqty ýaıym torlaıdy. Sebebi qyzyl sý qyspaqqa alý ma degen qaýip bar. «Sý tasqyny kezinde ne isteý kerek?» degen suraqqa jaýap alý úshin Kazinform tilshisi ShQO TJD mamandaryna habarlasyp kórdi.
Oblystyq TJD tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý basqarmasynyń bastyǵy Arman Naýryzbaevtyń aıtýynsha, eger úıińizdi sý basý qaýpi joǵary bolsa, onda birqatar erejeni oryndaýyńyz qajet.
«Eń áýeli úıińizdiń aýlasyn aldyn ala qar men muzdan tazartyńyz. Sodan soń qap, qum, topyraq, balshyq daıyndap, úıdi somen qorshańyz. Erterek qamdanyp, úı janýarlaryn qaýipsiz jerge kóshirińiz. Jertólede azyq-túlik bolsa ony da shyǵaryp alyńyz», - dep túsindirdi ol.
Shuǵyl evakýatsııa jaǵdaıyna aýyz sý men azyq-túlikti, alǵashqy qajet bolatyn zattardy daıyndap alý shart.
«Olar – qujattar, aqsha, mańyzdy degen qaǵazdar men zattar. Kóktem shyǵyp, kún jylı bastaǵanda únemi bul zattardy daıyn ustap otyrý kerek. Sebebi «Apat aıtyp kelmeıdi» degen sóz tekten-tekke aıtylmaǵan. Únemi saq bolyp, kez kelgen jaǵdaıǵa daıyn otyrý qajet», - deıdi departamenttiń baspasóz hatshysy Marına Lıskova.
Sý deńgeıi kenetten kóterilip ketken jaǵdaıda 112 nómirine habarlasyńyz. Baıbalam salmańyz. Ár áreketińizdi maqsatty túrde jasańyz. Gaz ben elektr qurylǵylaryn óshirińiz. Qutqarýshylar kelgenshe bıikteý jerge shyǵyp alyp kútińiz jáne evakýatsııaǵa daıyn bolyńyz.
QR TJM baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, turǵyndardy sý tasqynynyń jaqyndap qalýy týraly eskertý dabyly qaǵylǵan kezde qaýipsiz aımaqqa kóshirilý úshin múmkindigińiz bolsa aldyn ala belgilengen evakýatsııalaý pýnktine kelip úlgerý kerek. Bolmasa bıik jerge shyǵyp, tosyp turyńyz. Al qutqarýshylar sizdi der kezinde taba alýy úshin ne isteý qajet?
«Kúndizgi ýaqytta aq nemese ashyq tústi kıim kıip alyńyz. Al túnde jaryq sıgnaldaryn berýińiz qajet. Qaýip tónbese, kómek kelgenshe sol jerde bolǵanyńyz abzal. Sý basqan aýmaqtan ózin-ózi evakýatsııalaý zardap shekkenderge shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetý qajet bolǵan jaǵdaıda ǵana quptalady. Ol úshin qaıyqqa nemese bórene sııaqty sý ústinde turatyn basqa da materıaldardyń ústine shyǵyp alyńyz», - delingen aqparatta.
Evakýatsııalaný kezinde qaýipsizdik sharalaryn saqtaý qajet: qaıyqqa bir-birden kirińiz, qozǵalyp turǵanda otyrmańyz, oryn aýystyrmańyz, eshkimdi ıtermeńiz. Al eger sýǵa tússeńiz, onda sý baspaǵan eń jaqyn jerge júzińiz.
Sý deńgeıi tómendegennen keıin ǵımaratqa kirer aldynda onyń qabyrǵalarynyń qatty zaqymdanbaǵanyna jáne qaýip tóndirmeıtinine kóz jetkizińiz. Іshki bólmelerdi aralap júrgen kezde temeki shekpeńiz jáne ot jaqpańyz. Tek elektr shamdaryn qoldanyńyz, jyrtylǵan nemese salbyrap turǵan elektr symdarynan saq bolyńyz. Elektr jelisiniń jaı-kúıin teksermeıinshe olardy qosýǵa tyıym salynady. Sý tıgen tamaqtardy sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qyzmet mamandary teksergenge deıin iship-jeýge bolmaıdy.
