Tártip saqshysy Tatıana Bogomolova: Qazaq jigitine jar bolǵym keledi

ÓSKEMEN. QazAqparat – Polıtsııa qyzmetkeri Tatıana Bogomolova qandaı da bir qıyndyqqa tap bolyp quqyq qorǵaý organdaryna kómek surap kelgendermen eki tilde birdeı erkin sóılesedi. «Qazaq jigitine turmysqa shyǵyp, kelin atanǵym keledi» degen ol Abaıdyń qara sózderin jatqa aıtyp, ulttyq taǵamdarymyzdy til úıiretindeı etip ázirleıdi. QazAqparat tilshisi Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokoe aýdanynda dúnıege kelgen tártip saqshysymen suhbattasyp qaıtty.

Birde Óskemen qalalyq Polıtsııa basqarmasyna jolymyz túsken edi. Kire beristegi dálizden ótip bara jatqanymyzda qazaq tilinde saırap turǵan orys qyzyn baıqap qaldyq. Qasyna baryp, ózimdi tanystyryp, «qazaqsha jaqsy sóıleıdi ekensiz» dedim. Lebizimizge rahmetin aıtqan ol «Qazaqstanda ómir súrip jatqannan keıin til bilý kerek qoı» dep jaýap berdi. Araǵa birneshe kún salyp, Tatıana Bogomolovamen qaıta kezdesip, suqbat alǵan edik.

– Bala kúnińizden polıtsııa qyzmetkeri bolǵyńyz keldi me?

– 1997 jyly 31 qańtarda Glýbokoe aýdanynda dúnıege keldim. Áke-sheshemniń ulty orys. Ybyraı Altynsarın atyndaǵy Glýbokoe orta mektebinde bilim aldym. 9 synypty támámdaǵannan keıin oblys ortalyǵyndaǵy Qazaqstan Amerıka erkin ýnıversıtetiniń kolledjine zańger mamandyǵyna oqýǵa tústim. Bala kezimdegi armanym – polıtsııa qyzmetkeri bolý edi. Sebebi adamdarǵa kómekteskim keledi. Polıtseıdiń kıimin kıgendi de unatamyn (kúldi). Qazir áskerı shenim – serjant. Búginde qalalyq Polıtsııa basqarmasynyń ǵımaratynda ashylǵan front keńsede qyzmet etýdemin. Quqyq qorǵaý organdaryna aryz-shaǵymmen kelgen turǵyndardy qarsy alyp, qajetti keńes berip, túsindirý jumystaryn júrgizemiz. Osyndaı front keńseler elimizdiń túkpir-túkpirinde ashylǵan. Mundaǵy basty maqsat – polıtsııa qyzmetiniń ashyqtyǵy men aıqyndyǵyn kórsetý, qala turǵyndaryn qabyldaý úshin yńǵaıly jaǵdaı jasaý. Adamdar san-alýan máselemen keledi. Árqaısysyn tyńdap, qalaı áreket etý kerektigin jiti túsindiremin. Qazaq azamattary kelse qazaqsha sóılesemin. Meniń til biletindigimdi kórgender birden qurmetpen qarap, jyly sóılesip, keter kezde tilekterin, batalaryn berip jatady.

– Qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵyńyz qalaı oıandy?

– Oryssha oqysam da kishkentaı kezimnen qazaq mektebiniń oqýshylarymen birge oınap, etene aralastym. Sol qurby-dostarymnan til úırendim. Mektep qabyrǵasynda júrgende «Abaı joly» saıysyna qatysyp, uly aqynnyń 16 qara sózin jatqa aıttym. Qazaq tili pánin ár jyly 5-ke bitirdim. Kolledjde de san-alýan saıystarǵa baryp, tapsyrmalar oryndap, óleń oqydym. Alǵan madaqtama qaǵazdarym, Alǵys hattarym bar. Birde Naýryz meıramynda qazaqtyń ulttyq kóılegin kıip, «Qamajaı bıin» bıledim.

– Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn ázirleı alasyz ba?

– Árıne. Qýyrdaq, baýyrsaq, qazy pisiremin. Ázirlegen taǵamdarymnan dám tatqandar joǵary baǵasyn berip jatady.

– Bos ýaqytyńyzdy qalaı ótkizesiz?

– Qaýyrt jumystan qolym qalt etkende taza aýada serýendegendi, kitap oqyǵandy, mýzyka tyńdaǵandy unatamyn. Estrada juldyzdarynan – Qaırat Nurtasty, Ernar Aıdardy, Tóreǵalı Tóreálini, Mádına Sadýaqasovany, Qýandyq Raqymdy tyńdaımyn. Eń súıikti ánim – Pontı Jorabekovtiń «Súıem seni» áni.

– Qazaq halqynyń salt-dástúrlerinen habardarsyz ba?

– Álbette. Qazaq halqynyń mádenıetine, salt-dástúrine qyzyǵamyn. Bolashaqta qazaq jigitine turmysqa shyqqym keletinin de jasyrmaımyn. Qazaq shańyraǵyna kelin bolyp túskim keledi. Toı aldynda dástúrge saı syrǵa salý bolǵanyn qalaımyn. Jan jarymmen úlken otbasy bolyp, tatý-tátti ǵumyr keshsek odan asqan baqyt bar ma? Úıge qonaqtar jıi kelip tursa, bárin qushaq jaıa qarsy alatyn edim. Bolashaqta balalarymnyń eki tildi jetik meńgergenin qadaǵalaımyn.

– 1 naýryz – Alǵys aıtý kúninde kimge alǵys aıtqyńyz keledi?

– Alǵys aıtý kúni mán-maǵynasy zor mereke. Bul kúnde adamdar jaqyndaryna rahmetin aıtyp, rızashylyqtaryn bildiredi. Osy sátti paıdalanyp maǵan jaryq dúnıeniń esigin ashqan ata-anama, árdaıym qasymnan tabylyp, qoldaý bildiretin áriptesterim men dostaryma alǵys aıtamyn.

Suhbatyńyz úshin rahmet!

Talǵatjan Muhametbekuly