Tarıhty talǵammen jazý kerek - baspasózge sholý
***
«Budan biraz buryn Memlekettik hatshy Marat Tájın «tarıh jańa kózqaraspen qaıtadan jazylýy kerek» dep alqaly jıyn ótkizgen-di. Tarıhshylardyń ıyǵyna úlken jaýapkershilik artqan. Osyǵan baılanysty jer-jerde jıyndar uıymdastyrylyp, túrli deńgeıde konferentsııalar óte bastady. Tarıhtyń qaıta qaralǵany, jańasha kózqaraspen jazylǵany durys. Biraq qalaı jazylýy kerek? Másele sonda», dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Tarıhty talǵammen jazý kerek» atty maqalasynda. Osy suraqqa óz oıyn bildirgen tarıh ǵylymynyń doktory, professor Mámbet Qoıgeldi bylaı deıdi: - 10-11 synyp oqýshylaryna arnalǵan tarıh oqýlyǵy avtorlarynyń birimin. Oqýlyq jazý op-ońaı nárse emes. Oqýlyq jaqsy jazylý, shyǵý úshin ult tarıhyndaǵy ózekti máseleniń bári egjeı-tegjeıli zerttelýi kerek. Mysaly, frantsýzdar, reseılikter úshin mektepke oqýlyq jazý bizge qaraǵanda jeńil. Óıtkeni olardyń ulttyq tarıhynda túrli kezeńderge baılanysty irgeli zertteýler men monografııalar kóp. Óz tarıhyn zertteıtin mektep, dástúr qalyptasqan. Al bizde oqýlyq jazý nege qıyndyq týdyryp otyr? Sebebi ult tarıhynda áli ashylmaǵan tarıhı kezeńder bar. Monografııalyq deńgeıde zertteıtin málimetter bar. Mysaly, Kenesary qozǵalysy týraly aıqaı-shý bolyp jatyr. Kenesary qozǵalysy týraly Ermuhan Bekmahanovtyń, orys tarıhshylarynyń jazǵan monografııalyq eńbekteri bar. Sosyn Qasymbaev Januzaqtyń eńbegi bar. Biraq Kenesary qozǵalysy tolyq zertteldi dep aıta almaımyz. Bekmahanovtyń zertteýi keńestik ıdeologııa jaǵdaıynda jazyldy. Táýelsizdik alǵan ýaqytta Kenesary qozǵalysyn qorytý jeńilge túsip jatqan joq», - deıdi.
Al tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Zardyhan Qınaıatuly orta ǵasyr tarıhyn zerttep júrgen maman retinde myna máselege toqtalady: «Máselen, Qazaq handyǵynyń qurylǵan jyly týraly múlt ketken derekter bar. 1456 jyly qurylǵan delinip júr. Bul - tarıhtan ketken qate pikir. 1858 jyly orystyń belgili shyǵystanýshy tarıhshysy Velıamınov-Zernov Muhammed Haıdar Dýlatıdyń «Tarıhı Rashıdısin» orys tiline aýdardy. Sonyń negizinde «Qasym handar týraly» degen kitap jazdy. Sonda qate ketken. Muhammed Haıdar Dýlatı: «Osy jyldary barlyq Deshti Qypshaqty Ábilqaıyr han bılep turdy» deıdi. Onda jyl atalmaǵan. Al Velıamınov-Zernov 1456 jyl dep oıynan qosyp jibergen. Sosyn osy jyldy M.Tynyshpaev qoldandy, M.Maǵaýın «Qazaq tarıhynyń álippesinde» jazdy. Keıbir oqýlyqtarda osylaı jazyp, qate jiberdik. Al shyn máninde, Muhammed Haıdar Dýlatıdyń «Tarıhı Rashıdı» atty eńbeginde: «Hıjranyń 870 jyly qazaq handary óz bıligin bastady» dep jazady. 870 jyldy grıgorıandyq kúntizbege keltirsek, bul 1465-66 jyldarǵa sáıkes keledi. Qazirgi Qazaqstannyń bes tomdyǵy osy durys nusqasymen jazyldy. Qazaq tarıhynda 25 bas han, 19 kishi han bolǵan. Alaıda olardyń barlyǵynyń basqarǵan ýaqyty tarıhta anyqtalǵan. Sondyqtanda Qazaq handyǵy 1465-66 jylǵa toqtalý kerek», - deıdi ol.
***
Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan - 2050» ctrategııasy: qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Joldaýynda kásipkerlikti jan-jaqty qoldaýǵa basa mán berdi, dep jazady «Aıqyn» gazeti «Qazaqstan - 2050 ctrategııasy iske asýda!» atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, Strategııada Elbasy: «Otandyq kásipkerlik - jańa ekonomıkalyq baǵyttyń qozǵaýshy kúshi» dep belgiledi. Sondyqtan qazaqstandyq bıznesti órkendetý el Úkimetiniń basym mindetiniń biri retinde bekitilip otyr. Osyǵan oraı, Qazaqstanda kásipkerlikti damytýǵa serpin berýge tıisti «arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar» men «ındýstrııalyq aımaqtarǵa» qatysty jańa ustanym anyqtaldy.
Úkimet basshysynyń orynbasary-Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstri Áset Isekeshevtiń málimdeýinshe, Qazaqstanda «AEA»-lar men «ındýstrııalyq aımaqtar» arasynda «quzyr bólis» júrgizilgen. «Biz bylaısha bóldik: AEA degenimiz - tereń mamandaný, klasterlik tásil, qosymsha quny anaǵurlym joǵary ónimder bolady, al ındýstrııalyq aımaqtardyń maqsaty - shaǵyn jáne orta bıznesti damytý, sondaı-aq jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý» deıdi ol.
Óńirlik damý mınıstriniń orynbasary Serik Jumanǵarın muny rastaıdy: «Bizdiń ustanymymyzsha, endi ındýstrııalyq aımaqtardyń negizgi maqsaty - jańa jumys oryndaryn qurý, jumyspen qamtýdy arttyrý bolady».
Onyń málimetinshe, qazirgi kezde Almaty oblysynda - «Damý», OQO-da - «Ordabasy», Shyǵys Qazaqstan oblysynda - «Óndiris», Óskemen qalasynyń ındýstrııalyq aımaǵy jumys jasaýda. «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda biz sondaı-aq «Shymkent», «Túrkistan», «Kentaý» ındýstrııalyq aımaqtaryn qurý boıynsha jobalardy júzege asyrýdamyz» dedi S.Jumanǵarın.
Ákimdikter málimeti boıynsha, bulardyń syrtynda taǵy 12 óńirde osyndaı aımaqtar qurý josparlanýda. «Óńirlik damý mınıstrligi úshin ındýstrııalyq aımaqtar máselesi jańa is bolyp tabylatyndyqtan, biz qazirgi kezde olardy ary qaraı damytý tásilderin anyqtap jatyrmyz» deıdi vıtse-mınıstr.
Árıne, memleket barlyq ındýstrııalyq aımaqtardy tegisimen el bıýdjetinen qarjylandyrýdan bas tartpaq. Úkimet ony orynsyz sanap otyr. «Sondyqtan konkýrstyq negizde jylyna 4-5 aımaqty qarjylandyrýdy josparlaýdamyz,-dedi Serik Jumanǵarın. - ıAǵnı strategııa túzý, Óńirlik saıasat jónindegi vedomstvoaralyq komıssııada qaraý nátıjesinde qandaı aımaqty qarjylandyratyndyǵymyzdy anyqtaımyz».
Prezıdent N.Nazarbaev «Qazaqstan - 2050» strategııasynda «shaǵyn jáne orta bıznestiń ekonomıkadaǵy úlesi 2030 jylǵa qaraı, eń az degende, eki ese ósýge tıis» dep mindettedi. Buǵan qosa, Elbasy osy mańyzdy qujatta «eksporttyń jalpy kólemindegi shıkizattyq emes eksporttyń úlesin 2025 jylǵa qaraı eki esege, al 2040 jylǵa qaraı úsh esege ulǵaıtýdy» júktedi. Úkimet qolǵa alǵan sharalar osy mindetter údesinen shyǵýǵa, bıik maqsattar belesin baǵyndyrýǵa baǵdarlanyp otyr.
***
Almaty oblysyndaǵy Kóksý ózeniniń jaǵasyna bir «isker» kásipker vir-monsha salypty. Ósip turǵan shóptiń ózin arnaıy ruqsatpen julýǵa bolatyn sol aýmaqtaǵy aǵashtardy ekskovatormen japyryp tastapty. Bul týraly búgingi sanynda «Ekspress-K» gazeti jazyp otyr. Basylymnyń jazýynsha, mundaı bassyzdyqqa baryp, zańdy aınalyp ótken, tumsa tabıǵatty talqandap, ornyna monsha salǵan kim ekenin anyqtaý múmkin bolmaı otyr eken. Bir anyǵy, sol monshamen qatar taǵy basqa demalys oryndary boı kóterip úlgergen tabıǵaty tamasha jer jalǵa berilgen kórinedi. Esterińizge sala keteıik, byltyr BAQ-tyń aralasýymen Qaratal ózeniniń jaǵasyna salynǵan vip-kotedjder syrylǵan bolatyn. Sol kezdegi zańsyz qurylys júrgizgen «pysyqtyń» múddesin oblystyq ákimdiktegi bir sheneýnik qorǵaǵan edi. Al endigi oqıǵanyń artynda kim turǵanyn qadaǵalaý organdary anyqtaıtyn bolady. Jaǵdaı baqylaýǵa alyndy, dep jazady basylym.
***
A. Syzǵanov atyndaǵy Ulttyq hırýrgııalyq ǵylymı ortalyǵy bir donordan birneshe músheni transplatatsııalaý boıynsha asa kúrdeli otalar serııasyn jasady. Mundaı jaǵdaı otandyq hırýrgııa tarıhynda tuńǵysh ret oryn alyp otyr. Bir donordan alynǵan 4 múshe - júrek, baýyr jáne qos búırek asa aýyr haldegi naýqastarǵa qondyryldy. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» gazeti búgingi sanyndaǵy «Novyı ýspeh otechestvennoı hırýrgıı» degen maqalasynda jazady. Basylymnyń atap ótýinshe, bul kúrdeli otalar serııasyna 100-den astam medıtsına qyzmetkerleri qatysqan, al olardyń 22-si hırýrg eken. Otalar bir mezgilde tórt ota jasaý bólmelerinde júrgizilip, jalpy alǵanda 28 saǵatqa sozylǵan.
Basylymnyń keltirgen málimetteri boıynsha, Qazaqstanda 200-ge tarta adam júrek almastyrýǵa zárý. Negizinen, dárigerlerdiń bul jaǵdaıdy sheshýge qarym-qabiletteri jetedi, másele tek donorda bolyp tur. Sonymen qatar, júrek almastyrý otasy naýqasty emdep jazýdyń basqa eshqandaı joly qalmaǵan kezde ǵana júginetin kúrdeli em ekenin aıta ketý kerek. Jańa júrek salynǵan adamdardyń uzaq ári baqytty ómir súrip kete alý múmkindikteri joǵary ekenin álemdik tájirıbe áldeneshe ret dáleldedi. Basylymnyń atap ótýinshe, amerıkalyq Tonı Hıýsman jańa júrek salǵyzǵan soń 30 jyl ómir súrip, transplantatsııadan keıin kóp jasaǵandardyń kóshin bastaǵan.
