Tarıhshylar naǵyz synalatyn shaq jetti - Hankeldi Ábjanov
- Hankeldi Mahmutuly, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen kólemdi maqalasynda ult tarıhyna, ult múddesine qatysty keremet keleli oılar aıtyldy. Osy maqala týraly ózińizdiń pikirińizdi aıtsańyz.
- Bodandyqtan azattyqqa shyqqanyna kóp bola qoımaǵan halyq úshin Memleket basshysynyń ulttyq tarıh jóninde oı tolǵaýy óte mańyzdy qubylys. Eger ol eńbek ǵylymı, metodologııalyq, tanymdyq turǵydan bıik deńgeıde jazylsa, ákeler nátıjesi, ásirese, qoǵamdyq sanaǵa yqpaly pármendi bolary sózsiz.
Prezıdentimiz Q.Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasyn ulttyq tarıhnamamyzǵa bereri mol teorııalyq, metodologııalyq, tujyrymdamalyq, baǵdarlamalyq súbeli úles sanaımyn. Munda tarıhshy ǵalymdardyń birneshe býyny qalyptastyrǵan tujyrymdarǵa, boljaý-paıymdarǵa tereńinen boılaý da, Qazaqstandy álemdik órkenıettiń ajyraǵysyz quramdas bóligi retinde uǵyný da, endi ǵana kórine bastaǵan qubylysqa jańasha kózqaras ta bar. Táýelsiz memleket qurýdyń teorııasy men praktıkasynda sabaqtastyq saqtala beretini «Baǵdar men beles», «Tanym men taǵylym», «Qoǵam men qundylyq», «Ulaǵat pen ustanym» dep aıdarlanǵan 4 taraýshada aýyq-aýyq qaperge salynyp otyrady. Eń bastysy – maqalanyń mazmuny men oıtúıinderi, táýelsizdik tarıhy men taǵylymy, alysta qalǵan ótken kúnder men keler bolashaqtyń ulttyq hám memlekettik múdde bıiginen sýǵarylǵany. Tamasha aıǵaq-dáleline táýelsizdiktiń 30 jylyn, avtordyń ózi aıtqandaı, shartty túrde úsh onjyldyq beleske bólip qarastyrýyn jatqyzýǵa bolady. Alǵashqy onjyldyqty «jańa Qazaqstannyń irgetasyn qalaý kezeńi», ekinshi onjyldyqty «qazaq eliniń keregesin keńeıtý kezeńi» dep dáıektese, úshinshi onjyldyqta «shańyraǵymyz bıiktep, ósip-órkendep, mereıli memleketke aınaldyq» deıdi.
Mine, ulttyq tarıhty ǵasyrlar boıy qalyptasqan ulttyq qundylyq pen ólshemge súıene dáýirleýdiń naǵyz úlgisi – osy. Árıne, prezıdenttik dáýirleýde min joq degen sóz emes bul. Ǵalymdar buǵan áli san ret oralatyn bolady. Basqa da nusqalar usynylatyny sózsiz. Qalaı bolǵanda da, ulttyq tarıhqa osylaısha ult perzentiniń kózimen qaraýdyń, ózgeniń emes ózimizdiń órkenıetti ulyqtaı alǵa shyǵarýdyń bolashaǵy zor. Ári-beriden keıin tarıhymyzdy osy ustanymmen jazǵanda ǵana keńestik jyldary maqsatty-nysanaly negizde júzege asqan ultsyzdandyrý men máńgúrttendirýdi eńserýge múmkindik molaıady. Jat ıdeologııaǵa jáne tarıhty burmalaýǵa qarsy ǵylymı qamal-qorǵan turǵyzýdyń úlgisin kórsetken tulǵalarymyz barshylyq.
Máselen, Álkeı Marǵulan qalamynan týǵan barsha eńbekterde elge, jerge, tarıh pen mádenıetke, týǵan halqyna sheksiz súıispenshilik, maqtanysh, rııasyz kóńil bar. Eýrazııanyń saıyn dalasyndaǵy etnostar kóne dáýirden tartyp eshkimge uqsamaıtyn damý jolyn tapqanyn, qorshaǵan ortanyń barsha múmkinshilikterin kádege jarata otyryp, bireýden ilgeri, bireýden keıin ómir keshkenin, izderi saırap jatqanyn, solardyń zańdy muragerleri qazaqtar ekenin Álekeńdeı keshendi pash etken oıshyl kemde kem. Qarap otyrsaq, ózi qopara zerttegen qola dáýiriniń eskertkishterine bergen attary shetinen tól týmalyǵymen, ultymyzǵa eteneligimen aıshyqtalypty. Jezqazǵan óńirinde olar «Janaıdar», «Toǵyzbaı-kól», «Aıbas-darasy», «Qorǵantas», Qaraǵandy óńirinde «Aıshyraq», «Buǵyly», «Bala qulboldy», «Aqqoıtas», «Ortaý», Qarqaraly dalasynda «Qyzylaraı», «Kent», «Baqty» - osylaısha jalǵasa beredi. Tap sol eskertkishter ornalasqan jerde «Komsomol», «Drýjba», «Rassvet», «Pobeda», «Zarıa kommýnızma» kolhoz-sovhozdary bolǵany aıdan anyq. Biraq Álekeń máselege, babalar murasynyń qasıetin qurmetteýge quıtyrqy saıasattyń bıiginen emes, tarıh tereńinen, ádildik pen aqıqat ustanymymen qaraǵan ǵoı.
Qoryta aıtqanda, «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasy ǵylymı jańashyldyǵy, praktıkalyq usynystary, kútiletin nátıjeleri boıynsha zııaly qaýymǵa, ásirese, tarıhshylarǵa zor jaýapkershilik júgin artyp otyr.
- Osy maqalada Prezıdent Táýelsizdik jyldarynda birneshe ret qolǵa alynǵanyna qaramastan, ulttyq múddemizge saı keletin kóp tomdyq jańa tarıhymyz áli tolyq jazylǵan joq, dedi. Bunyń sebebi nede?
- Tarıhshylarǵa qarata Prezıdent kún tártibine qoıǵan irgeli máseleniń biri – Qazaqstannyń akademııalyq úlgidegi jańa tarıhyn jazý, ekinshisi – osyndaı irgeli eńbekke negizdelgen oqýlyqtardy shyǵarý. Kóptomdyqty jazýdyń túpki kózdegeni «tarıhı sanany jańǵyrtý» delinse, jańa oqýlyqtardy ázirleý «strategııalyq mańyzy bar másele» ekeni tııanaqtaldy.
Ulttyq múddemizge saı keletin kóptomdyq jańa tarıhymyzdyń áli jazylmaý sebebi sanalýan. Basty sebep – kóptomdyqty jazýǵa Qazaqstan bıligi tarapynan resmı tapsyrys bolǵan joq. Endi bolatyn shyǵar. Jekelegen ǵylymı-zertteý ınstıtýttary, fakýltetter, ǵalymdar talpynys jasady, biraq izdenisteri, ustanymdary men qundylyqtary úılestirilmegendikten, avtorlar quramynda jalǵan, kezdeısoq, kásibı daıarlyǵy tómen jandar júrgendikten dittegen maqsatyna jetpedi. Sýmaqaılyq (plagıat) Qazaqstan ǵylymynyń shyn soryna aınaldy. Osynaý dertke ushyraǵandardy rektorlar, dırektorlar, professorlar, dotsentter qaýymynan taba alasyz. Áshkerelenip jatsa da, aıylyn jımaıtyndary bar.
Kemel ǵylymı nátıjege úzdik metodologııany basshylyqqa alýmen jetýge bolady. Ókinishtisi – Otan tarıhy boıynsha keshendi metodologııalyq tujyrym da, tujyrymdama da áli qalyptaspaǵan kúıde. Nege osylaı deseńiz – tarıh ǵylymymen aınalysatyn azamattarymyzdyń dúnıetanymyn, baǵdary men ustanymyn ortaq arnaǵa toǵystyratyn qundylyq tanylmaǵan. Ulttyq tarıhymyzdyń bolmysy men qupııasyn bireýleri Reseıdiń nemese Batystyń bilimpazdary qalyptastyrǵan súlbe qoınaýynan tapqysy kelse, ekinshileri dinı nemese ásire ultshyl metodologııany ulyqtaýmen áýre. Mıftik nemese ýtopııalyq tarıhty qalaıtyndar az emes. Taıaý-alys shetelderden oralǵan qandastarymyz qazaq tarıhynyń buryn beımálim bolyp kelgen derekteri men metodologııalyq áleýetin ashýǵa úles qosqany aqıqat.
Sońǵy 10-15 jyldan beri Otan tarıhyn zertteýdiń metodologııalyq negizderin júıeleýmen aınalysyp kelemin. Túıip aıtar bolsam, tarıhymyzdyń obektıvti tiregi – jer, taǵdyranyqtaǵysh sheshýshi alańy – memleket, ózgermeli tiri tuǵyry – til degen paıymǵa keldim. Al tarıhty túzýshiler – halyq, tulǵa, bılik. Osy oılarymdy 2020 jyly jarııalaǵan «Rýhanı jańǵyrý jáne ulttyq tarıh» atty kitabymda tarqata dáıekteýge tyrystym. «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasyn oqý barysynda baǵdar- baǵytymnyń durystyǵyna kózim jetti. Prezıdenttiń «Egemendigimizdiń máńgilik úshtaǵany – Altaıdan Atyraýǵa, Alataýdan Arqaǵa deıin keń kósilgen baıtaq jerimiz, ananyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan qasterli tilimiz jáne barlyq qıyndyqtardan halqymyzdy súrindirmeı alyp kele jatqan bereke-birligimiz. Biz osy úsh qundylyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtaımyz» degen sózderi egemendigimizdiń máńgilik úshtaǵany ǵana emes, tarıhymyzdy tanýdyń da úshtaǵany bolýy kerek.
- Siz kásibı tarıhshy retinde jazylýy tıis kóptomdyqty qalaı elestetesiz, qaı kezeńder qalmaýy tıis?
- Kóptomdyq jańa tarıhty jazyp shyǵýǵa ǵalym tarıhshylardyń shyǵarmashylyq áleýeti jetedi. Bar másele osyǵan jegiletin mamandardyń eńbegin uıymdastyra bilýde. Maqsatqa jetý úshin tómendegideı modeldi qoldanýdy usynar edim:
1. Hronologııalyq turǵydan qaraıtyn bolsaq, táýelsizdigimizdiń 30 jyly uzyna tarıhymyzdyń 0,1 paıyzyn da quramaıdy. Qazaq handyǵy, «Aqtaban shubyryndy», Alash qozǵalysy, totalıtarlyq óktemdik, asharshylyq pen qýǵyn-súrgin, Uly otan soǵysy, tyń ıgerý tarıhyn oqymaǵan jan táýelsizdik bárinen qymbat ekenin qaıdan bilsin? Demek, kóptomdyqtyń alǵashqy kitaptary ejelgi dáýirden 1991 jyldyń 16 jeltoqsanyna deıingi aralyqty qamtyp jatqany jón.
2. Paleolıttan saqtarǵa deıingi, ishinara V ǵasyrǵa deıingi Qazaqstan tarıhyn jazatyn avtorlardyń jumys organy (jetekshi uıymy) retinde Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtyn anyqtasaq qatelespeımiz.
3. Baıyrǵy túrkilerden táýelsizdikke deıingi dáýirdegi otan tarıhyn jazatyn avtorlar ujymynyń jetekshi uıymyna Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Tarıh fakýltetin taǵaıyndaýdy usynamyn. Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty qaıda qalady deýshiler bolatyny sózsiz. Bul ınstıtýt tap qazir aýyr daǵdarys ústinde. Áleýmettik jelilerde onyń basshylyǵy men jarııalaǵan eńbekteri synǵa ushyraýda.
4. Táýelsiz Qazaqstan tarıhyn jazýda jumysshy organ mindeti L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń tarıhshylaryna júktelse, qudaıdyń jóni bolar. Qosshy bolýǵa Memleket tarıhy ınstıtýty jarap qalar.
5. Bular jetekshi uıym dep aıdarlanǵanymen negizinen atqarýshy organdar ornyna júredi. Sol sebepti bas-basyna bı bola almaıdy. Jazatyn tomdarynyń qurylymyn, tujyrymdamasyn, metodologııalyq ustanymdaryn, avtorlar ujymyn, eńbektiń kólemi men shyǵynyn anyqtaıdy. Qoljazbalardy retsenzııalaý, saraptamadan ótkizý, qoǵamdyq talqylaýǵa usyný, redaktsııalaý, t.b. jumystar kóp ýaqyt alady.
6. Jalpy basshylyqty júzege asyrý, túpkilikti sheshim qabyldaý Prezıdent jarlyǵymen qurylatyn aqylmandar keńesine beriledi. Maqalada jazylǵandaı, «Biz qazaqtyń qanyna sińgen qasıet – keleli isti aqyldasyp birge sheshý dástúrin jalǵastyra beremiz».
- Kóptomdyq jańa tarıhty ýaqyt sozbaı jazyp shyǵýǵa tarıhshylarymyzdyń múmkindigi jetkilikti shyǵar?
- Bizde kóptomdyq tarıhty jazýdyń táp-táýir tájirıbesi jınaqtalǵan. Keńestik jyldary 5 tom kóleminde jarııalandy, 6 avtory Memlekettik syılyqpen marapattaldy. Táýelsizdik tusynda akademııalyq 5 tom jaryq kórdi. Bir tom kóleminde aǵylshyn tiline aýdaryldy. Qytaı tiline aýdarýǵa kelisimshart bar. ıAǵnı qur-alaqan emespiz. Osynyń bárinen habardar Prezıdentimiz Otan tarıhyn jańasha tanym men qundylyq, baǵdar men ustanym metodologııasyna súıenýmen álemdik deńgeıde daıarlaýdy kún tártibine qoıyp otyr. Muny biz úshin eshkim atqaryp bermeıdi. Jańa basylym men oqýlyqtyń ár betinen kúmbir-kúmbir kisinegen jylqynyń dúbiri, qobyz ben dombyranyń qulaqtan kirip boıdy alǵan úni, babalar sózi men taǵylymy, qýanyshy men qaıǵysy, uly dalanyń jasampaz qasıeti men qasireti, qazaqtyń meılinshe baı bolmysy men máńgilik el ıdeıasy tolyq kórinis taýyp, árbir qazaqstandyq azamattyń jadyn, sanasyn, tanymyn adastyrmaıtyn temirqazyqqa aınalýy kerek. «Ótiriktiń quıryǵy bir-aq tutam» degen halyqpyz. Túptep kelgende, tarıh ásireleýge de, burmalaýǵa da zárý emes. Tarıhty aldap ketý eshkimniń qolynan kelmeıdi. Tarıhty aldaǵysy kelgender bolshevıkterdeı-aq shyǵar. Arty ne boldy? Bolshevıkterdiń ózi tarıhtyń qoqyr-soqyryna aınaldy.
Qysqasy, tarıhshylar naǵyz synalatyn shaq jetti. Zııalynyń árbir sózi derekpen bekemdelgende, árbir sóılemi aqıqatpen kómkerilgende, árbir beles ósý men óshýdiń nyshanyndaı dáleldengende, qazaq tarıhy álemdik órkenıet báıtereginiń butaǵy ekeni qanyq ta anyq ashylǵanda táýelsizdigimizdiń asqaqtap, rýhymyz quryshtaı shyńdalatynyna senimim kámil.
- Suhbatyńyzǵa rahmet.
