Tarıh páni oqýlyqtaryn qaıta saralaý qajet — tájirıbeli ustaz
Qazirgi tańda muǵalim bolý úshin de jańasha kózqaras qajet. Álem keńistiginen laıyqty oryn alý úshin mindetti túrde sanaly, jan-jaqty damyǵan urpaq tárbıeleýimiz kerek. Al urpaqtyń tarıhı ózgeristerge, oqıǵalarǵa ózindik, jańa kózqarasyn qalyptastyrý — tarıhshy-ustazdardyń tól máselesi. Osy oraıda Batys Qazaqstan oblysy Terekti aýdany Podstepnyı aýylyndaǵy oblystyq daryndy balalarǵa arnalǵan Abaı atyndaǵy mamandandyrylǵan mektep-gımnazııa-ınternaty tarıh jáne quqyq negizderi pániniń muǵalimi Kúlásh Naýryzǵalıeva Kazinform tilshisiniń saýaldaryna jaýap berdi.
— Kúlásh Ahranqyzy, ótken jyl nesimen este qaldy, qandaı tabystarǵa jettim dep oılaısyz?
— Meniń ómirdegi baqytym — júrek qalaýymen ustaz bolýym. Ustaz bolý — jáı ǵana mamandyq emes. Ol — adam baǵdaryn jasaýshy. Bul rette Baýyrjan Momyshulynyń «Ustazdyq — ulyq emes, uly qyzmet» degen dana sózi eske túsedi. Ustaz bolý úshin joǵary pedagogıkalyq oqý ornyn úzdik bitirý azdyq etedi. «Ustazdyq» atty uly shyńǵa kóterilý úshin ómir boıy oqısyń. Óziń shyn mánindegi úlken oqýshy deńgeıine jetkende ǵana kemel ustazdyqqa qol jetkize alasyń dep bilemin.
Ustazdyq etkenime týra 41 jyl tolyp otyr. Osy jyldar ishinde pedagogıka salasynda birqatar qyzmetter atqardym. Atap aıtsam, pıoner vojatyı, qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi, mektep dırektorynyń tárbıe isi jónindegi orynbasary, mektep dırektorynyń oqý isi jónindegi orynbasary, áleýmettik pedagog, ınternat meńgerýshisi, mektep dırektory.
2001 jyly ashylǵan «Úmit» lıngvıstıkalyq gımnazııasynyń aýdan, oblys, respýblıka kóleminde eleýli tabystarǵa jetip kele jatyrǵan oqý orny ekendigin kópshilik biledi. Qazir Abaı esimin alyp otyrǵan bilim ordasynyń alar asýy budan da bıik.
Qazaqtyń bolashaǵy úshin dańǵyl jol salǵan Ybyraı Altynsarınniń «Muǵalim — mekteptiń júregi» dep aıtqany málim. Men ózimdi ózim jumys jasap júrgen gımnazııanyń júregimin dep esepteımin. Ol úshin men mekteptiń janyn kirgizerdeı dárejede bolýǵa tyrysyp júrmin. Óz isime yqylaspen den qoıa otyryp, quzyrly muǵalim retinde bala júreginen árdaıym oryn alyp, ár balanyń mańdaıyna juldyz taǵyp júrmin dep oılaımyn.
Oǵan dálel retinde oqýshylarymnyń tek sońǵy úsh jyldaǵy basty jetistikterin aıtsam da bolar dep oılaımyn. Mysaly, 2020 jyly 11-synyp oqýshysy Saǵyndyq Jumaǵalıev «Meniń Otanyma — meniń bastamam» oblystyq jobalar baıqaýynda «100 jańa esim» baǵytynda «Janyńda júr jaqsy adam» atty zertteý jumysyn qorǵap, birinshi orynnan kórindi. Sosyn respýblıkalyq baıqaýǵa qatysyp, sertıfıkatqa ıe boldy.
Álı Úmbetáli 2021-2022 jyldary quqyqtaný páni boıynsha oblys qana emes, respýblıkalyq pán olımpıadasynda úzdik shyǵyp, altyn medaldi enshiledi. 2021 jyly 10-synyp oqýshysy Aıaýlym Qaıyrova oblystyq «Meniń kishi Otanym» jas tarıhshylar baıqaýynyń respýblıkalyq kezeńinde birinshi orynǵa kóterildi. 2022 jyly 11-synyp oqýshysy Qaraqat Talǵat quqyqtaný páni boıynsha respýblıkalyq pán olımpıadasynda úzdik úshtikke iligip, qola medalmen marapattaldy. Al sol kezde 10-synypta oqyǵan Fatıma Merekeeva dál osyndaı baıqaýda kúmis medaldi, 2023 jyly qola júldeni jeńip aldy.
Buǵan qola medalǵa ıe bolǵan 11-synyp oqýshysy Dılnaz ıÝsýpovanyń jetistigin qosýǵa bolady. Oblystyq baıqaýlarda top jaryp júrgenderdi aıtyp otyrǵanym joq. Meniń tabysym — shákirtterimniń jetistigi. Men úshin úlken marapat — solardyń qýanyshy men ata-analarynyń alǵysy. Jalpy, 2023 jyl respýblıkalyq «Úzdik pedagog» baıqaýy oblystyq kezeńiniń jeńimpazy atanýymmen este qaldy.
— Qazirgi tańda Qazaqstan tarıhy páni qalaı oqytylyp jatyr? Tájirıbeli pán muǵalimi retinde óz oı-toqtamyńyzdy bildirseńiz?
— Tarıh — tarıhshylardyń tól máselesi. Qazaqstan tarıhyn saqtap qalý, jańǵyrtý — aldymen tarıhshylarǵa túsetin aýyr salmaq, jaýapty mindet. Búginde tarıhı úderiske ózindik ózgerister ákelgen oqıǵalarǵa jańa kózqarastar paıda bolyp, oqytýdyń tyń ádisteri qalyptasa bastady. Álem keńistiginen oryn alý úshin mindetti túrde sanaly, jan-jaqty damyǵan urpaq tárbıeleýimiz kerek. Qazirgi jańartylǵan bilim berý mazmunynyń da maqsaty osy.
Sabaqta oqýshynyń oı, is-áreket belsendiligin arttyratyn belsendi oqytý tásilderin keńinen paıdalana otyryp, toppen, juptasyp jumys jasaǵan kezde shyǵarmashylyqtaryn arttyratyn tapsyrmalardy kóbirek paıdalanamyn. Tarıh sabaǵynda oqýshynyń tanymdyq belsendiligin arttyrý, iskerlik daǵdylaryn qalyptastyrý maqsatynda jańa ınnovatsııalyq tehnologııalardy balanyń jas ereksheligine saı paıdalanýdyń mańyzy zor.
«Qyzyqtyrarlyq muǵalim bolsa, qyzyqpaıtyn bala joq» demekshi, qyzyqty sabaq bolsa, oqýshynyń sol pánge qyzyǵýshylyǵy artyp qana qoımaı, muǵalim jańalyǵy, izdenisi, qoldanǵan ádisi arqyly ekshelenip, bala júreginen jol tabady. Oqýshy men ustaz arasynda syılastyq bolmasa, bergen bilimnen nátıje shyǵa bermeıdi.
Qazirgi tańda Qazaqstan tarıhyn oqytýdaǵy eń ózekti máselelerdiń biri tarıhymyz arqyly jastardy patrıottyq sezimge tárbıeleý bolyp otyr. Muny tarıhı oqıǵanyń tek saıası baǵyttaryna ǵana basa nazar aýdarmaı, rýhanı, mádenı, áleýmettik, etnopsıhologııalyq jáne basqa tustaryna jan-jaqty toqtala otyryp, oqytý arqyly júzege asyrýǵa bolady. Ǵalamtor men damı túsken áleýmettik jeli Otan tarıhyn taný, bilý, saraptaý úshin oqýshylarǵa da, pán muǵalimderine de qoljetimdi bolyp otyr. Biraq tarıhı oqıǵalardy taldaý, hronologııalyq dáýirleý máselesinde olqylyqtar kóp.
Tarıh ǵylymy men ony oqytýdaǵy olqylyqtarǵa toqtala ketsem. Birinshiden, mektepte oqytylatyn oqýlyqtardyń ár túrli baspadan, ár túrli avtorlarmen shyǵýy, ondaǵy keltirilgen datalardyń ár túrliligi oqýshylardyń tarıhqa degen senimin tómendetip otyr. Bul óz kezeginde muǵalimge de qıyndyq týǵyzady. Tarıh oqýlyqtarynda tek óz dáıegin durys dep esepteıtin avtorlardyń pikirleri de kezdesip qalady.
Ekinshiden, oqýlyqtaǵy kemshilikter jyl saıyn ótkiziletin qorytyndy attestattaý jáne UBT-ǵa daıyndyq kezinde de oqýshylarǵa kedergi keltirip otyr. Sondyqtan tarıh páni oqýlyqtaryn qaıta saralap, bir baspadan shyǵarsa jáne tarıh páninen oqýlyq jazǵanda, avtorlar Búrkit Aıaǵannyń tarıh ǵylymyna matematıkalyq dáldikpen qaraý kerek degen usynysyn basshylyqqa alýy tıis.
Uzaq jyl jumys jasaǵan tájirıbeli muǵalim retinde usynystarym da bar.
Aldymen Otan tarıhyn tarıhı tulǵalar arqyly oqytý kerek. Tulǵalardy tanytý metodologııasyn mektep baǵdarlamasyna, oqýlyqtarǵa engizýimiz qajet. Tulǵalar arqyly tarıhty tanytý maqsatynda «HH ǵasyrdaǵy ólkemizden shyqqan Alash zııalylary» avtorlyq baǵdarlamamdy usyndym, qazir oblys mektepterinde oqytylyp jatyr. Bul eńbekte kúnbatys óńirinde Alash qozǵalysyn jandandyryp, eldiń eldigi úshin eńbek etken tarıhı tulǵalardyń bárine derlik toqtalyp, muǵalimderge daıyn baǵdarlama usyndym.
Osy sııaqty ár tarıhı kezeńniń tulǵalaryn tanytý maqsatynda eńbekter jazylsa deımin.
Sol sekildi tarıhymyzdy hronologııalyq tizbektermen oqytqannan góri tarıhı oqıǵalarmen oqytqan jón sııaqty. Óıtkeni otandyq tarıhnamamyzda derekterde sáıkestik joq.
Qoǵamdaǵy pikirlerge zer salsaq, Qazaqstan tarıhy zeriktirerlik, qyzyqsyz, baǵdarlamasy tyǵyz dep aıtyp jatady. Sonymen qatar tarıhı oqıǵalarǵa, tulǵalardyń ómir súrý ýaqytyna qatysty qaıshylyqty derekter ekiushty pikirler týǵyzyp otyrǵany shyndyq. Osy máseleniń sheshimin tabý úshin tarıhı oqıǵalardy tarıhı romandar, povestermen, pesalarmen, kınofılmdermen sabaqtastyra oqytsa, óz jemisin bereri sózsiz. Bul oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, oqıǵalar men tarıhı tulǵalardy tereńirek tanýyna septigin tıgizedi degen oıdamyn.
— «Shákirtsiz ustaz tul» deıdi, jolyńyzdy qýǵan shákirtterińiz bar ma?
— «Shákirtsiz ustaz tul» ekeni ras. Shákirti ózinen oza shapsa, ustaz úshin sodan asqan baqyt joq. Osynsha jyl eńbek etkende, ózimniń jolymdy qýǵan 20-ǵa jýyq shákirtterim bar eken. Olar qazir elimizdiń túpkir-túpkirinde qyzmet jasap jatyr, JOO-da oqyp jatqandary da bar. Muǵalimdik qyzmetten kóterilip, saıası basshylyqta júrgenderi jeterlik.
Jánibektiń aqyny bolyp, ádebıet salasynda júrgen kezimde oqýshylar aıtysyna daıyndaǵan shákirtterim, keıin respýblıkalyq jyr saıystarynda olja salǵan Gúljaına Bısenǵalıeva men Aınagúl Kárimovany da erekshe aıta alamyn. Budan bólek Ulttyq qaýipsizdik komıtetinde, arheologııada bildeı maman, mektepte muǵalim, memlekettik qyzmette ákim, quqyq salasynda qyzmet etip júrgen shákirtterimdi maqtan etemin.
— Bala tárbıesine ata-ana da jaýapty. Osyǵan baılanysty ne aıtar edińiz?
— Otbasy — tárbıeniń negizgi bastaýy men basty tiregi. Tárbıeniń alǵashqy sabaǵyn bala adamgershilik qasıet pen tárbıe berý isiniń negizi qalanatyn otbasynan alady. Otbasylyq tárbıede qazaq halqy árqashan balanyń jas erekshelikteri men jeke derbestigin eskergen. Muny «Balany bes jasqa deıin tóredeı kút, besten on úsh jasqa deıin quldaı jumsa, on úsh jastan bastap dosyńdaı syrlas» degen maqaldan kórýge bolady.
ıAǵnı on bes jasqa deıingi balanyń erkeligi men tentektigine túsinistikpen qaraǵan. Otbasylyq tárbıede kishkentaı balalarǵa meıirimdilik pen júrek jylýyn berýge tyrysqan. Halyqtyń dúnıetanymy boıynsha, kóńilge qaıaý túsiretin, júregine máńgilik jara salatyn, álimjettik, uryp-soǵý ádisteri ádisterin qoldanbaǵan. Balanyń qalyptasýynda ata-ananyń úlgisi men tárbıesi mańyzdy ról atqarǵan. Eń bir jaǵymsyz jaǵdaıda ǵana balaǵa qatysty tyıym sózderdi qoldanǵan.
Qaı zaman, qandaı kezeń, qandaı jaǵdaı bolmasyn, qazaq otbasy balany óz zamanynyń azamaty etip qalyptastyratyn tárbıe ınstıtýty bolyp qala berýi kerek. Bala tek otbasynda ǵana tolyq jetile alady. Desek te, qazir otbasy músheleri kúndelikti tirliktiń kúıbeńimen ketip, bala tárbıesine kóńil bólmeı bara jatqandaı kórinedi. Otbasylar, týma-týysqandar, dostar arasyndaǵy básekelestik, dúnıeqońyzdyq, mansapqorlyq bala tárbıesine nuqsan keltirýde. Mingen qymbat mashınasy men záýlim úıine, jyl saıyn shetelge barǵanyna masattanyp júrip, balaǵa adamgershilik, ar-uıat, ujdan tárbıesin berýdi umytyp bara jatqandaı.
Ata-anasynyń mahabbatyna kenelmegen bala ózin bul dúnıede jalǵyz qalǵandaı sezinip, ol bara-bara ish pikirin kimge aıtarǵa bilmeı qınalady. Ózinen alshaqtap ketken (bir úıde tursa da) ata-anasynan meıirim kórmeı, bir «aınalaıynyn» estýge zar bolyp júrgen balalar qanshama deseńizshi. Ásirese, jasóspirim shaqta qyz bala anasymen, ul bala ákesimen syrlasqandy qalaıdy. Aralarynda kishkentaıynan shynaıy qarym-qatynas bolmasa, óz balasyn shyn júregimen súıetinin, oǵan senetinin ata-ana dáleldep, kórsetpese, tárbıeniń máni qalmaıdy. Balaǵa ákesi men anasynyń arasyndaǵy qarym-qatynastan asqan tárbıeniń qajeti joq.
«Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» dep ata-babalarymyz urpaqty sheberlikke baýlýdaǵy ata-ana rolin aıtqan kezde, balanyń óz ata-anasynyń ómir súrý úlgisimen tárbıelenetinin megzegen edi. Sondyqtan ata-ananyń da balasynyń aldynda mindetterin túsinýi, onyń bolashaǵy úshin óz bilimin kóterýi, arnaıy mamandardyń keńesterine qulaq túrýi de — qajettilik Hám ýaqyt talaby.
Qazirgi tańda Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen «Birtutas tárbıe baǵdarlamasy» usynyldy. Baǵdarlama ulttyq, adamı qundylyqtarǵa negizdelgen. «Birtutas tárbıe baǵdarlamasynyń» maqsaty: jalpy adamzattyq jáne ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirgen eńbekqor, adal, sanaly, jasampaz azamatty tárbıeleý. Sonymen qatar baǵdarlamada ata-analarmen júrgiziletin jumystar da belgilengen.
Gımnazııamyzda osy baǵytta oqý jylynyń basynan «Ata-analardy pedagogıkalyq qoldaý» sabaqtary ótip jatyr. Qyrkúıek aıynda 10-11-synyp ata-analarymen «Bolamyn degen balanyń betin qaqpa, belin bý», 7-9-synyp ata-analarymen «Balanyń bas ustazy — ata-ana» atty tárbıelik sharalar uıymdastyryldy. Al qazan aıynda «Aqyl aıtpa, jol kórset», «Kórkem minez — baǵa jetpes baılyǵyń» degen taqyryptar tańdalyp alyndy. Bul sharalar jyl boıy óz jalǵasyn taýyp, ata-analarǵa úlken kómegin tıgizedi degen úmit bar.
— Sońǵy saýal, qazirgi oqý protsesin qalaı jetildirýge bolady?
— «Bala júregi — kishkentaı kúısandyq. Ol sandyqtyń kiltin tapsań ǵana ashylady. Muǵalimniń qolynda sol kilt júrý kerek» dep Muhtar Shahanovtyń aıtqanyndaı, qazirgi oqý protsesin jetildirý ustazǵa baılanysty. Jańa baǵdarlamalar, tamasha ádistemelik quraldar, jańa tehnıkalyq quraldar, jańa reformalar qajet. Biraq olar muǵalimniń bar zeıinimen bergen sabaǵynan asyp túse almaıdy. 45 mınýttyq sabaq oqýshy úshin ǵylymdy taný, qoǵamdy taný jáne tálim-tárbıe saǵaty bolýy kerek. «Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy» deıdi qazaqta.
Balanyń jaqsy bolýy ustazyna da baılanysty.
Óz mamandyǵyn jaqsy kóretin, óz pániniń sheberi, shynshyl da ádil muǵalim aldyna kelgen balany óz balasyndaı súıip, árqaısysynyń júregine meıirim shýaǵyn tóge biledi. Sondaı ustazdyń tárbıesin kórgen bala óz otbasynan tappaǵan baqytty mektepten tabady. Qazirgi balalardyń biliminiń tómendigin smartfon, gadjetterden kóredi. Telefon ustaý — zaman talaby. Balanyń kelip, ketý qaýipsizdigi bar. Eger de balanyń aldynda ózin qyzyqtyratyn pándi beretin ustazy bolsa, ol sómkesinen telefonyn almas edi.
Sondyqtan oqý protsesin jetildirý úshin ustazdarǵa oqytýdyń tómendegideı joldaryn usynar edim.
Birinshiden, ustaz mindeti óz pánin shákirtterine jaqsy úıretýden de tereńirek jatyr. Aldymyzdaǵy árbir bala qaıtalanbas bir ǵajaıyp álem desek, sol zerttelmegen taza qupııaǵa tereń úńilip, balanyń basqaǵa uqsamaıtyn erekshe qasıetterin taný, onyń júregine, jan dúnıesine jol taba bilý — bizderdiń, ustazdardyń buljymas boryshymyz.
Ekinshiden, muǵalim shyn máninde balany jan-tánimen berile súıýi kerek. Aldymen rýhanı qýat berýi kerek. Meıirim, shydamdylyq, keshire bilý, balamen teń jaǵdaıda syrlasý, onyń múmkindikterine sený, oıyn árqashan qulaq qoıa tyńdaý tárizdi qasıetteri arqyly ǵana muǵalim óz mártebesin kótere alady.
Úshinshiden, balaǵa únemi qoldaý kórsetý — úlken mándi gýmanıstik izgi ustanym. Onyń astarynda nebir qaǵıdalar bar: shákirtin jaqsy kórý, onyń adamı ómir súrý ortasyn shama jetkenshe uıymdastyrý, balanyń boıynan óziniń balalyq shaǵyn zerdeli kózben kórý.
Tórtinshiden, muǵalim ár oqýshynyń minez-qulqyn, kózqarasyn, talǵamy men ádet daǵdylaryn zerdelep, ár balanyń óz shamasyna saı damýyn qamtamasyz etetin sabaqtaryna beıimdeý qajet. Bul sabaqtar ǵıbratty da áserli bolýy tıis.
Oqýshylarǵa neni úıretý kerek ekenin memlekettik standarttar men baǵdarlamalar belgileıdi. Al «Qalaı oqytý kerek?» degen suraqqa jaýapty tek muǵalimniń kásibı daıarlyǵy, sheberliginen izdeý kerek.
— Áńgimeńizge rahmet. Ustazdyq joldaǵy eńbegińizge tabys tileımin.
