Tarıftiń ózgerýi, sýdy únemdeý, zamanaýı kadr: jańa Sý kodeksinen ne kútemiz
ASTANA. KAZINFORM – Sý kodeksiniń ózgertiletin nusqasy Májilistiń qaraýyna engizildi. Buǵan deıin jańa qujatqa qatysty Senat jáne Májilis qabyrǵasynda birqatar jıyn ótip, qyzý talqylandy. Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligi ázirlegen Sý kodeksiniń basty erekshelikteri qandaı? Agenttik tilshisiniń sholýynda tolyǵyraq.
Qolda bar sý qoryn qalaı únemdeımiz?
Elimizdegi sý qorynyń 65%-y aýyl sharýashylyǵy salasyna jumsalady. Máselen, 2020-2022 jyldary ortasha alǵanda 14,2 tekshe shaqyrym sý paıdalanyldy. Onyń 77%-y sýarmaly eginshilikke, ıaǵnı 1,9 mln gektar aýmaqqa, al qalǵany 3,6 tekshe shaqyrym sý jaıylymdar, shabyn shópter, taǵy sol sııaqty salaǵa bólindi.
Fermerlerdi sý únemdeý tehnologııalaryn qoldanýǵa yntalandyrý úshin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlesip sýarý júıelerin qurýǵa, tamshylatyp jáne jańbyrlatyp sýarý jabdyqtaryn satyp alýǵa jumsalatyn shyǵystardy sýbsıdııalaý úlesin 50%-dan 80%-ǵa deıin ulǵaıtý jónindegi jumystar bastaldy. Bul shara 2030 jylǵa qaraı sýdy únemdeý tehnologııalaryn qoldana otyryp, sýarmaly jerlerdi 1,3 mln gektarǵa nemese 50%-ǵa deıin jetkizýge yqpal etedi. Sonymen qatar Sý sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń baǵalaýy boıynsha shamamen 2,1 tekshe shaqyrym sýdy únemdeýge jáne ónimdilikti 1,5-2 ese arttyrýǵa múmkindik beredi.
Atalǵan is-sharalardy iske asyrý 2030 jylǵa qaraı 10 tekshe shaqyrymǵa deıin sý jınaýǵa, únemdeýge jáne sýarmaly jerlerdiń jańa alańdaryn 2,5 mln gektarǵa deıin jetkizýge jaǵdaı jasaıdy.
Sarqyndy sýlardy tazartý tehnologııasyn belgilengen normaǵa sáıkes qoldana otyryp, káriz qubyrlaryn tazartý, obektilerdi jańǵyrtý jáne jańa obektilerdi salý aýyl sharýashylyǵy jáne ónerkásip sektorlarynda tazartylǵan sarqyndy sýlardyń áleýetin barynsha paıdalanýǵa múmkindik beredi.
Sarqyndy sýlardy tazartyp, qaıta paıdalanýdyń álemdik tájirıbesin engizýde Ónerkásip jáne qurylys, Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa, Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar, Densaýlyq saqtaý mınıstrlikteri jáne olardyń vedomstvolyq baǵynysty uıymdary arasynda kelisilgen is-qımyldardy ázirleý oryndy.
Bıznes obektilerine jaýapkershilik kúsheıedi
Jańa sý kodeksin ázirleý barysynda sýdy tutynýdy únemdeý mádenıetin qalyptastyrý, yntalandyrý sharalary qarastyryldy. Kodekste sý paıdalanýshylardyń jalpy mindetteri týraly normalar jazylǵan. Mysaly, sýdy tazartyp, qaıta paıdalanatyn tehnologııalardy engizý qajettiliginen basqa, sýdy paıdalanýshylar jalpy aınalym jáne qaıta paıdalaný sý kólemi boıynsha aqparat berýge mindetti.
Bul rette sýdy paıdalanýǵa ruqsat qujattary (arnaıy sý paıdalanýǵa ruqsat) aınalymdy jáne qaıtalama sýmen jabdyqtaýǵa kezeń-kezeńimen (5 jyldan aspaýy kerek) kóshý jónindegi jospar bolǵan kezde ǵana beriledi.
Ótpeli erejelerde osy josparlar jańa Sý kodeksi qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap 2 jyldan keshiktirilmeı ázirlenýi tıis degen shart kózdelgen.
Aǵyndy sýlardy paıdalanýǵa qatysty – qoldanystaǵy Sý kodeksinde olardy belgilengen ekologııalyq jáne sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq talaptarǵa sáıkes sýarý úshin ǵana paıdalaný qarastyrylǵan. Al jańa Sý kodeksiniń jobasynda tazartylǵan sarqyndy sýlardy paıdalaný negizgi mindetterdiń biri retinde kózdelgen. Osylaısha, tazartylǵan sarqyndy sýlardy qaıta paıdalaný sý qoryn únemdeýge múmkindik bere otyryp, ony paıdalanýshylardyń jaýapkershiligin arttyrady.
Transshekaralyq sý resýrstary máselesi qalaı sheshiledi?
Mınıstrlik kórshiles elder arasyndaǵy transshekaralyq ózender boıynsha yntymaqtastyqty qoldanystaǵy úkimetaralyq kelisimder negizinde júzege asyrady.
Kelisimderge sáıkes transshekaralyq ózenderdiń sý resýrstaryn paıdalaný jáne qorǵaý jónindegi birlesken komıssııalar men jumys toptarynyń otyrystary ótip jatyr. Onyń aıasynda transshekaralyq ózenderdiń negizgi máseleleri qaralyp, ortaq sheshim qabyldanady.
Transshekaralyq ózenderdiń sýyn paıdalaný, onyń qoryna baılanysty jáne ol máseleni birlesken komıssııalar kelise otyryp sheshedi.
Aýyz sýǵa jańa tarıf engiziledi
Sýdy únemdep tutyný mádenıetin qalyptastyrý – mınıstrliktiń alǵa qoıǵan basty maqsattarynyń biri. Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligi bul máselede aldyńǵy qatarly elderdiń tájirıbesin nazarǵa alypty. Jańa Sý kodeksinde kásiporyndardyń sýdy únemdeýine, tazartýyna jáne qaıta paıdalanýyna erekshe mán berilmek.
Sonymen qatar jańa Sý kodeksinde Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń buıryǵymen aýyz sýǵa jan basyna shaqqandaǵy tutyný kólemi boıynsha saralanǵan tarıf engizý tetigi qaralǵan.
Bıyldan bastap Araldy qutqarý qoryna Qazaqstan tóraǵalyq etedi
Aral teńiziniń soltústik bóligin saqtap qalý maqsatynda 2008 jyly Kók-Aral bógeti salynǵan, ol óz kezeginde Syrdarııa ózeniniń sý resýrstaryn bólý boıynsha qujatqa sáıkes sý berýdi qamtamasyz etedi. Sonymen qatar, Syrdarııa ózeni basseıniniń shektes memleketterimen sý qatynastary «Memleketaralyq kózderdiń sý resýrstaryn paıdalaný men qorǵaýdy birlesip basqarý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly» Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan arasyndaǵy kelisim negizinde rettelgen. Osy kelisimniń normalaryna sáıkes Syrdarııa ózeni basseıniniń sý resýrstaryn keshendi paıdalaný jáne qorǵaý maqsatynda memleketaralyq sý sharýashylyǵyn úılestirý komıssııasy jumys isteıdi.
2024 jyldan bastap halyqaralyq Araldy qutqarý qoryna tóraǵalyq etý kezegi Qazaqstan Respýblıkasyna ótti. Aldaǵy 3 jyl boıy elimiz atalǵan uıymdy basqarady. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2026 jyldyń sońyna deıin halyqaralyq Araldy qutqarý qorynyń Prezıdenti bolyp saılandy.
Atalǵan qor Araldy qutqarý jáne óńirdiń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa, sondaı-aq jalpy áleýmettik-ekologııalyq problemalardy sheshýge baǵyttalǵan birlesken memleketaralyq ekologııalyq jáne ǵylymı-praktıkalyq baǵdarlamalar men jobalardy iske asyrýmen aınalysady.
Jyl saıyn Syrdarııa ózeni arqyly Aral teńizine 3-ten 5 tekshe shaqyrymǵa deıin sý aǵady, bul Soltústik Aral teńiziniń deńgeıin 42 metr belgisinde turaqty ustaýǵa múmkindik beredi.
Sý salasy kadrlary «Bolashaq» halyqaralyq baǵdarlamasy aıasynda daıarlanady
Bıyl eldegi sý salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy 25%-ǵa kóterildi, bul úrdis jalǵasa bermek.
Búginde elimizde 10 oqý orny sý salasy mamandaryn daıarlaıdy, onda 2500-ge jýyq stýdent oqyp jatyr.
Vedomstvo sý salasyn meńgerip jatqan stýdentterdiń mınıstrlikke qarasty uıymdarda tájirıbeden ótýi úshin joǵary oqý oryndarymen yntymaqtastyq týraly memorandýmdarǵa qol qoıýdy josparlap otyr. Qajet bolǵan jaǵdaıda uıym men stýdent arasynda shart jasalyp, onda óndiristik praktıkadan ótýdiń qarjylyq sharttary jazylmaq. Demek, óndiristik praktıkadan ótý kezeńinde stýdent jalaqy alady.
Jaqynda Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbekpen birge sý resýrstary salasynda kadrlardy daıarlaý máseleleri boıynsha birlesken keńes ótken. Sonda málim bolǵanyndaı, sý salasynda jańa mamandyqtar engizilip jatyr, mysaly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti «sý dıplomatııasy» atty jańa bilim berý baǵdarlamasyn ázirledi.
Sonymen qatar «Bolashaq» halyqaralyq baǵdarlamasyna ózgerister engizilip, onda «Gıdrogeologııa», «Sý resýrstary» jáne «Sý qaýipsizdigi» sekildi sý mamandyqtary qosyldy. Bıyldan bastap qazaqstandyq stýdentter atalǵan mamandyqtar boıynsha shetelde bilim ala bastaıdy.
