Tamaqtan ýlanýdyń aldyn alý úshin ne isteý kerek
- Aldymen tamaqtan ýlanýdyń qandaı belgisi bolatynyny jóninde aıta ketkenimiz artyq bolmas. Ol úshin qandaı talaptarǵa nazar aýdarǵan durys?
- Astan ýlaný taǵam arqyly beriletin etıologııasy san alýan keselder tobyna jatady. Ol mıkrobty jáne mıkrobsyz bolyp bólinedi. Lastanǵan taǵamdardy qoldaný saldarynan paıda bolady.
Tamaqtan ýlaný merzimi ótken sút ónimderi, nıtraty kóp taǵam ónimderi, jabyq konserviler, saqtaý talaptary, jaramdylyq merzimi ótken taǵamdardy paıdalanýdan bolýy múmkin. Mundaı ýaqytta ish aýyrady, júrektiń aınýy baıqalady, qusý, ish ótý, álsizdik bolady. Sapasyz taǵamdar mıkrobtardyń kóbeıýine, olardyń ýynyń paıda bolýyna jaǵdaı týǵyzyp adamdardyń tamaqtan ýlanýyna alyp keledi. Mıkroorganızmder sapasyz tamaq ishkennen keıin paıda bolýy múmkin. Oǵan túsken mıkrobtarǵa baılanysty ýlanýdyń alǵashqy belgileri tamaqtan keıin bir-eki saǵattan keıin baıqalady. Al basqa jaǵdaılarda olar qozdyrǵyshqa baılanysty 12 jáne odan da kóp ýaqyttan keıin paıda bolady.
- Onyń aldyn alý úshin qandaı saqtyq sharalary talap etiledi?
- Mundaı ýlaný jaǵdaıyn boldyrmaý úshin tamaqtaný gıgıenasy, ony saqtaý men daıyndaýdyń qarapaıym erejesin oryndaý qajet ekendigin eskertemiz. Atap aıtqanda, olardyń qatarynda jeke gıgıena erejesin saqtaý, qoǵamdyq oryndar men dárethanaǵa barǵannan keıin qoldy jıi jýý qajet. Tamaq daıyndaý kezinde bir ret qoldanylatyn rezeńke qolǵapty qoldanýǵa bolady. Sondaı-aq, as úı ydysyn, plıtany, ústeldiń betin, rakovınany, taqtaıshalardy arnaıy quraldarmen jýý jáne taza ustaýǵa kóńil bólgen durys.
Jalpy, tamaqqa qoldanylatyn ónimderdi óńdeý jáne saqtaýdyń barlyq erejeleri saqtalýy tıis. Ol úshin jańa jáne daıyn ónimderdi óńdeý barysynda ártúrli pyshaq pen kesý taqtaıyn paıdalaný kerek. Taǵy bir nazar aýdaratyn jaıt, ónimderdi jándikter men kemirgishterden qorǵaý mańyzdy. Azyq-túlik ashyq jerde, edende saqtalmaýy tıis. Ónimderdi aýanyń túsýinen barynsha oqshaýlap, ydysty qaqpaqpen jaýyp, ydys-aıaq plenkamen jabylýy qajet.
Oǵan qosa qoqys shelegin dezınfektsııalaý quraldarymen óńdep, ony qaqpaqpen jaýyp, qoqystan jıi bosatý artyq emes. Usaq týralǵan et pen balyqty sýda eritýge bolmaıdy. Barlyq jumyrtqanyń qabyǵyn hloramın eritindisimen nemese sodasy bar jyly sýmen jýyp, taza sýdyń mol aǵynymen shaıǵan jón bolady.
- Tamaq ónimderin satyp alý jáne saqtaý barysynda qandaı talaptar bar?
- Tamaqtan ýlanýdyń aldyn alý olardyń saldarymen kúreskennen góri jeńil. Sýpermarkette satyp alýdy azyq-túlik emes taýarlardan bastańyz, sodan keıin salqyndatylǵan sýsyndarǵa jáne qurǵaq ónimderge ótińiz. Odan ári jemister men kókónister bólimine, sodan keıin salqyndatylǵan et bólimine, gastronomııalyq sórege barýǵa bolady. Muzdatylǵan ónimder men ystyq ónimderdi sońǵy kezekte alyńyz. Azyq-túlikti arbaǵa nemese sebetke salǵan kezde, sýyq jáne ystyq tamaqty, sondaı-aq shıki jáne daıyndalǵan azyq-túlikti bólek ustaýǵa tyrysyńyz. Azyq-túlikti qaıdan satyp alsańyz da, satýshy olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge mindetti.
Azyq-túlikti satyp alǵan kezde ónimder oramasynyń bútindigi, syrtqy túri men pishininiń durystyǵyna nazar aýdaryp, ónim oramasynda kórsetilgen jaramdylyq merzimine qaraý talap etiledi. Sondaı-aq, konservilengen, keptirilgen jáne muzdatylǵan ónimder belgilengen merzimge deıin ǵana qoldanylady. Ónimniń sapasy (dámi, syrtqy túri jáne ıisi) qoldanylý merzimi aıaqtalǵan soń nasharlaıdy. Tamaqtan ýlanbaý úshin azyq-túlik satyp alǵanda, saqtaǵan kezde jáne daıyndaǵan mezette aldyn alý sharalaryn oryndaý qajet.
– Negizinde tamaqtan ýlaný jaǵdaıy kóktem jáne jaz mezgilinde nege kóbeıi p ketedi? Onyń sebebi qandaı?
- Jazda azyq-túlik ónimderiniń lastanýyna úlken qaýip bar. Sebebi, shybyn-shirkeıler molaıady, olar mıkrobtardy tasýshylar bolyp sanalady jáne kúnniń ysýy da sebep. Satyp alynǵan ónimderdi úıge tasymaldaý da úlken mańyzǵa ıe. Jazǵy ystyq kúnderi avtomobıl salonyndaǵy temperatýra 30°S jáne odan joǵary bolýy múmkin. Úıge barǵan kezde tamaq ónimderi búlinbeý úshin jeldetkishti qosyńyz nemese terezelerdi ashyńyz, al oralǵan ónimderdi kún sáýlesinen tys ornalastyryńyz. Ónimderdi ystyq kólikte qaldyrmaýǵa tyrysyńyz. Jazda ónimderdi tasymaldaý úshin avtomobıl tońazytqyshyn paıdalanýǵa bolady.
Taǵamdardy jylýmen óńdeý - taǵamnan ýlanýdy boldyrmaýdyń birden-bir joly. Alaıda, profılaktıkalyq qaýipsizdik sharalary qanshalyqty muqııat saqtalsa da, azyq-túlik ónimderindegi mıkroorganızmderdiń bolatynyn eskerý qajet. Sondyqtan qaýipsizdik úshin jetkilikti jylýmen óńdeý óte mańyzdy.
- Áńgimeńizge raqmet.
Eske salsaq, budan buryn «Qyzylsha aýrýynan qalaı saqtanýǵa bolady» degen taqyrypta maman keńesi berildi.
Bul jóninde Qyzylorda oblystyq sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary Álııa Ábdiqaıymova «Ol qyzba, ıntoksıkatsııa, daqty-papýlaly bórtpe, enantema, konıýnktıva jáne joǵarǵy tynys joldarynyń zaqymdalýymen sıpattalady. Jedel vırýstyq ınfektsııalyq aýrý adamnan adamǵa jótelgende, túshkirgende, sóıleskende aýa tamshylary arqyly juǵady. Syrqat adammen qysqa ýaqyt qarym-qatynasta bolǵan jaǵdaıda da ekpe almaǵan adamdardyń ony juqtyrý qaýpi óte joǵary. Aıta ketsek, ol pnevmonııa, bronhıt, entsefalıt sııaqty asqynýlarmen qaýipti. Medıtsınalyq kómekke kesh júgingende jáne qyzylshamen qatar basqa aýrýlar bolǵan jaǵdaıda bul asqynýlar ólimge ákelýi múmkin. Kataraldy qubylystarmen (qyzba, bas aýrýy, álsizdik) aýrýdyń alǵashqy belgileri jáne bórtpe paıda bolǵan kezde dárigermen keńesip, onyń barlyq usynymdaryn oryndaý kerek», - dedi.
