Talqylaýǵa arnalǵan joba <br>QAZAQSTANNYŃ EL BІRLІGІ DOKTRINASY
|
1. |
Jalpy erejeler ................................................ |
3 |
|
2. |
Qazirgi kezeńdegi Qazaqstandaǵy etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastar jáne el birligin nyǵaıtýdyń ózektiligi........................... |
4 |
|
3. |
El birligin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan memlekettik saıasattyń maqsaty, mindetteri men prıntsıpteri ................................................................ |
10 |
|
4. |
Doktrınany iske asyrýdyń negizgi
|
13 |
|
4.1. |
Etnosaralyq ózara is-qımyl ınstıtýttaryn nyǵaıtý salasynda .................................................. |
13 |
|
4.2. |
Til saıasaty salasynda ......................................... |
16 |
|
4.3. |
Bilim berý men tárbıe salasynda ......................... |
18 |
|
4.4. |
Rýhanı-mádenı salada .......................................... |
19 |
|
4.5. |
Aqparattyq salada ............................................... |
21 |
|
4.6. |
Quqyq jáne quqyq qorǵaý salasynda ......................................................... |
22 |
|
4.7. |
Konfessııaaralyq qatynastar salasynda .............. |
23 |
|
5. |
Qorytyndy bólim............................................... |
25 |
1. Jalpy erejeler
Etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi, azamattyq birlikti qamtamasyz etý Qazaqstan damýynyń, eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası jańǵyrýynyń mańyzdy sharty bolyp tabylady.
El birligi doktrınasy (budan ári - Doktrına)
2008 jylǵy 23 qazanda ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HІV sessııasynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti bergen tapsyrmalardy júzege asyrý maqsatynda ázirlendi.
Doktrına Konstıtýtsııanyń, «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» Zańnyń jáne ózge de normatıvtik- quqyqtyq aktilerdiń erejelerine, sonymen qatar, atalǵan saladaǵy halyqaralyq quqyq normalaryna negizdelgen.
Doktrınada ulttyq saıasattyń maqsattary, mindetteri, ustanymdary, sondaı-aq ony iske asyrýdyń negizgi baǵyttary baıandalǵan.
Doktrına qoǵamdy ári qaraı uıystyrýǵa qolaıly sharttardy qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamalardy, zańnamalyq jáne ózge de normatıvtik quqyqtyq aktilerdi ázirleýge negiz bolyp tabylady.
2. Qazirgi kezeńdegi Qazaqstandaǵy etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastar jáne el birligin nyǵaıtýdyń ózektiligi
Ǵasyrlar boıy qazaqtardyń tarıhı mekeninde áralýan mádenıettiń, din men dástúrlerdi ustanǵan kóptegen halyqtardyń taǵdyry toǵysty. Nátıjesinde 140 etnos pen 40 konfessııa ókilderi qazaqtarmen qoıan-qoltyq beıbit ómir súretindeı aıryqsha jaǵdaı qalyptasty. Sonymen qatar, túrli etnostardyń uzaq ýaqyt qatar ómir súrýi qoǵamda tózimdiliktiń ornyqty dástúrlerin qalyptastyrdy.
Táýelsizdikke ıe bolǵan alǵashqy kúnnen bastap qazaqstandyq qoǵamdy uıystyrý, barlyq etnostyq toptardyń teń quqyqty ómir súrýin qamtamasyz etý memlekettiń ulttyq saıasatynyń irgeli baǵyttaryna aınaldy. Ótpeli kezeńniń kúrdeli jaǵdaıynda memlekettiń maqsatty jáne dáıekti saıasatynyń arqasynda Qazaqstanda etnosaralyq negizdegi qaqtyǵys, turaqsyzdyq pen qoǵamdaǵy jiktelý bola qoıǵan joq.
Etnostyq emes, azamattyq qaýymdastyq qurýǵa baǵyttalǵan bastapqy tańdaý kelisim men turaqtylyqtyń irgetasy bolyp qalandy. Etnostyq ereksheligine qaramastan eldegi barlyq azamattardyń múddelerin toǵystyrý eń durys jol ekendigin ýaqyt kórsetip berdi.
Qazirgi tańda Qazaqstanda álemdik qoǵamdastyq tarapynan joǵary baǵaǵa ıe bolǵan etnosaralyq kelisimniń ózindik úlgisi qalyptasty.
Etnosaralyq kelisimdi qamtamasyz etýdiń tıimdi normatıvtik quqyqtyq jáne tujyrymdamalyq negizderi quryldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy etnostyq, násildik, dinı nemese ózge de erekshelikterine qaramastan, barlyq azamattardyń múddeleriniń qorǵalýyna kepildik berdi. Negizgi zańnyń normalary barlyq etnostyq toptar arasynda senim jáne ózara qurmet negizderin qalady.
Etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qamtamasyz etýdiń basymdyqtary Prezıdent N.Á. Nazarbaevtyń «Qoǵamnyń ıdeıalyq uıysýy Qazaqstan progresiniń basty sharty» atty baǵdarlamalyq eńbeginde, Qazaqstannyń 2030 jylǵa deıingi damý strategııasynda, QR memlekettik sáıkestiligin qalyptastyrý tujyrymdamasynda kórsetilgen. Bul taqyryp Memleket basshysynyń «Tarıh toǵysynda», «Syndarly on jyl» kitaptarynda, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń sessııalaryndaǵy baıandamalarynda jáne ózge de sóılegen sózderinde jan-jaqty kórsetilgen.
Sonymen qatar, el Prezıdentiniń tapsyrmasymen Tilderdi damytý men qoldanýdyń 2001-2010 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń orta merzimge arnalǵan strategııasy (2011 jylǵa deıin) jáne basqa da qujattar qabyldandy.
Ulttyq saıasattyń basty quraldarynyń biri 1995 jyly qurylǵan, 818 etnomádenı birlestikti qanatynyń astyna jınaǵan Qazaqstan halqy Assambleıasy (QHA) boldy. Olardyń basshylary QHA-nyń, sondaı-aq jáne aımaqtyq assambleıalardyń quramyna kiredi. 46 etnostyń óz etnomádenı ortalyqtary bar.
2007 jyly konstıtýtsııalyq reformalardyń aıasynda Assambleıa Parlament Májilisine toǵyz depýtat saılaý quqyǵyna ıe boldy. Sóıtip, etnostyq toptardyń Parlamentte ókildik etýiniń konstıtýtsııalyq tetigi engizildi. 2008 jyly álemde eshbir balamasy joq «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» Zań qabyldandy.
Etnosaralyq qatynastar salasyndaǵy memleket qyzmetiniń mańyzdy baǵyty teńgerimdi til saıasatyn júrgizý bolyp tabylady. Konstıtýtsııaǵa sáıkes, qazaq tili - memlekettik til bolyp tabylady, memlekettik uıymdar men jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda qazaq tilimen teń dárejede orys tili resmı túrde qoldanylady. Memleket Qazaqstan halqynyń tilderin oqyp-úırený men damytýǵa jaǵdaı jasaıdy.
Memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtýdiń, onyń básekelestigin arttyrýdyń 2007-2010 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy qabyldandy.
Ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdarda is qaǵazdaryn júrgizýdi kezeń-kezeńmen memlekettik tilge kóshirý júzege asyrylýda. Eldiń barlyq óńirlerinde 60-tan asa qazaq tilin oqytý ortalyqtary jumys isteıdi, 2009-2011 jyldary olardyń sanyn 120-ǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr.
Qazirgi ýaqytta qazaqstandyq oqýshylardyń 61%-i, stýdentterdiń 48%-i qazaq tilinde bilim alýda.
Sonymen qatar, Qazaqstanda turatyn ózge etnostardyń tilin damytý qamtamasyz etilýde. 1673 mektepte oqytý orys tilinde júrgiziledi. Taza ózbek, tájik jáne uıǵyr tilderinde bilim beretin 81 mektep jumys isteıdi. 108 mektepte Qazaqstannyń 22 etnosynyń tili óz aldyna ótiledi. Arnaıy mamandandyrylǵan 195 etnolıngvıstıkalyq ortalyq ashylyp, olarda balalar men eresekter 30 etnostyń tilin oqyp-úırenýge múmkindik aldy. Ana tilderin oqytýǵa arnalǵan jeksenbilik mektepterge bıýdjetten qarjy bólinedi.
Mádenı jáne aqparattyq salardardaǵy sanalýandylyqty damytýǵa úlken nazar aýdarylýda. Máselen, qazaq jáne orys teatrlarymen qatar, 4 ulttyq (etnostyq) teatr - ózbek, uıǵyr, káris jáne nemis teatrlary jumys isteıdi. Olardyń úsheýi TMD aýmaǵyndaǵy birden-bir teatr.
Gazetter men jýrnaldar 15 tilde shyǵady, 8 tilde radıobaǵdarlamalar, 11 tilde telebaǵdarlamalar beriledi, 19 etnos BAQ-tarynyń qyzmetin qoldaýǵa memleket qarjy bóledi, al olardyń sany 33.
Jyl saıyn Naýryz, Maslenıtsa buqaralyq halyqtyq meıramdaryn ótkizý dástúrge aınaldy, Qurban aıt jáne Provaslavııalyq Rojdestvo dinı merekeleri demalys bolyp jarııalandy.
Táýelsizdik jyldary Qazaqstanda dinniń naqty qaıta órkendeýi júzege asty. 18 jyl ishinde dinı birlestikterdiń sany 6 esege ósip, 1991 jylǵy 671-den 2009 jyly 4200-ge jetti. Qazirgi ýaqytta 3200-ge jýyq meshit, shirkeý, ǵıbadathanalar jumys isteıdi.
2003 jyldan bastap bizdiń elimizde Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi ótkizilip, olarǵa kórnekti dinı qaıratkerler men túrli konfessııalar ókilderi qatysady.
Osylaısha, Qazaqstanda túrli etnostar men konfessııalardyń beıbit ómir súrýin qamtamasyz etetin ulttyq saıasattyń biregeı tájirıbesi jınaqtalǵan. Bul rette, etnosaralyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisi nátıjeliliginiń basty faktory - eshkimniń artyqshylyǵyna da, eshkimniń quqyǵyna qysym kórsetýge de jol bermeıtin, elimizde turatyn etnostyq toptar múddeleriniń teńdigin saqtaý bolyp tabylady.
Degenmen, etnosaralyq ahýalǵa teris yqpalyn tıgizetin birqatar faktorlar da joq emes.
Atap aıtqanda, bul álemniń túrli bólikterindegi, sonyń ishinde keıbir kórshi elderdegi etno-dinı qaıshylyqtardyń kúsheıýi. Qazaqstanǵa syrttan etno-dinı ekstremızm men radıkalızmniń ártúrli nysandarynyń kirýi áleýetti qaýip týǵyzady. Qoǵamda oryn alyp otyrǵan áleýmettik jáne turmystyq jergilikti problemalar da etnostyq reń alyp ketýi múmkin. Jas urpaqty tárbıeleý jumysynda jiberilgen qatelikter kópetnostyq Qazaqstan halqynyń etnosaralyq jáne mádenıetaralyq tózimdilik dástúrindegi sabaqtastyqtyń buzylýyna qaýip týǵyzýy múmkin.
Osy jáne ózge aspektiler memlekettiń de, sondaı-aq búkil qoǵamnyń da tarapynan jiti nazar aýdarýdy talap etedi.
Jalpy alǵanda, kópetnostyq qoǵamda el birligin qalyptastyrý jáne nyǵaıtý memlekettiń qaýipsizdigi men táýelsizdigin qamtamasyz etýdiń, onyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası damýyndaǵy strategııalyq basymdyqtardy iske asyrýdyń negizgi sharty bolyp tabylady.
Qazaqstannyń aldynda jańa ındýstrııalandyrý, eldiń HHІ ǵasyrdaǵy ınnovatsııalyq-tehnologııalyq serpilisin qamtamasyz etý baǵytyndaǵy josparlaryn júzege asyrý mindeti qoıylyp otyrǵan jaǵdaıda qazaqstandyq qoǵamdy tutastyrý jáne uıystyrýdyń ózektiligi arta túsedi.
Osyǵan baılanysty el birligin qamtamasyz etý jumysyn memlekettik saıasattyń uzaq merzimdi strategııalyq basymdyǵy deńgeıine kóterý qajet. Osy Doktrınanyń negizgi erejeleri Qazaqstannyń 2020 jylǵa deıingi strategııalyq damý josparyna enýi tıis.
3. El birligin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan memlekettik saıasattyń maqsaty, mindetteri men prıntsıpteri
OsyDoktrınanyń maqsaty qoǵamdaǵy azamattyq sáıkestilik, patrıotızm, rýhanı-mádenı qaýymdastyq, turaqtylyqty saqtaý, etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisim negizinde Qazaqstandaǵy el birligin qamtamasyz etýdiń basymdyqtary men tetikterin aıqyndaý bolyp tabylady.
El birligi dep etnostyq qoǵamdastyqtardyń birtutas memleket quramynda ómir súrý bútindigi, el azamattarynyń ózin Qazaqstan Respýblıkasymen, qalyptasqan qundylyqtar jáne murattar júıesimen sáıkestendirýiniń joǵarǵy deńgeıi túsiniledi.
Qazaqstandyq qoǵamnyń el birliginiń negizi qazaqstandyqtardyń basym kópshiliginiń janyna jaqyn jáne qoǵamdy biregeı tutastyqqa uıystyrýshy qundylyqtar ortaqtyǵy bolyp tabylady.
Bizdiń ortaq tarıhymyz qazaqstandyqtardyń barlyq urpaǵyn biriktirýshi bastaý alar kózi jáne laıyqty maqtanysh nysanasy bolyp tabylady.
Táýelsizdikke ıe bolǵannan keıingi kezeńde óz taǵdyryńa erkin tańdaý jasaý, jańa memleket qurýǵa qatysty ekenińdi seziný, eldiń jáne onyń azamattarynyń bolashaq urpaǵynyń taǵdyryna birlese jaýap berý Qazaqstan halqynyń ortaq qundylyqtaryna aınaldy.
Qazaqstandyqtarǵa barlyq etnos, konfessııalar, áleýmettik toptar ókilderiniń ómir súrý saltyna, dástúrine, sezimderine, pikirlerine, ıdeıalary men senim-nanymyna tózimdiliktiń joǵary deńgeıi tán.
Sonymen qatar, eldegi etnostyq mádenıetterdiń sanalýandylyǵy men úndestigi barsha qazaqstandyqtardyń turaqty kemeldenýi men damýynyń qaınar kózi bolyp tabylady.
Qazaqstandyq qoǵamda adamgershilik qundylyqtar, úlkendi syılaý, otbasy ınstıtýtyn qurmetteý, qonaqjaılylyq qasıetteri berik qalyptasqan.
Osynyń bári ártúrli etnostyq jáne dinı erekshelikke ıe azamattardyń ózara túsinistigi men dostyǵyn nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi.
Doktrınada qoıylǵan maqsattarǵa jetý úshin memleket pen qoǵamnyń kúsh-jigerin mynadaı negizgi mindetterdi sheshýge baǵyttaý qajet:
jalpyqazaqstandyq sáıkestilikti nyǵaıtý, qazaqstandyq qoǵamnyń negizin quraıtyn qundylyqtar boıynsha kelisimdi qoldaý;
etnosaralyq, konfessııaaralyq qatynastar salasynda memlekettik organdar men azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń ózara is-qımylynyń tıimdi júıesin qalyptastyrý;
Qazaqstan halqyn biriktirýshi faktor retinde memlekettik tildi damytý;
qazaqstandyq etnostardyń etnomádenı, tildik ózindik ereksheligin saqtaý men damytýǵa járdemdesý;
ekstremızm jáne radıkalızm kórinisterine qarsy is-áreket etý, adamnyń jáne azamattyń quqyqtary men bostandyqtaryna qysym jasaýǵa jol bermeý.
Etnosaralyq saladaǵy memleket saıasatynyń bazalyq nusqaýlarynyń, qaǵıdattary men baǵdarlarynyń jıyntyǵyn bildiretin jáne el birligin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan osy Doktrınany júzege asyrý mynadaı prıntsıpter negizinde qurylady:
násildik, etnostyq ereksheligine, dinge, áleýmettik toptar jáne qoǵamdyq birlestikterge qatystylyǵyna qaramastan adamnyń jáne azamattyń quqyqtary men bostandyqtarynyń teńdigi;
áleýmettik, násildik, etnostyq, tildik nemese dinı ereksheligine qaramastan azamattardyń quqyqtaryn shekteýdiń kez-kelgen nysanyna tyıym salý;
áleýmettik, násildik, ulttyq jáne dinı alaýyzdyqtar týdyrýǵa, memlekettiń qaýipsizdigine nusqan keltirýge baǵyttalǵan is-árekettiń jolyn kesý;
memlekettik tilge jáne onyń qoǵamdaǵy róline qurmet;
ulttyq dástúrlerdi qurmetteý, etnostyq mádenıetter men tilderdi damytýǵa járdemdesý;
árbir azamattyń óziniń ulttyq, dinı ereksheligin aıqyndaý jáne kórsetý nemese kórsetpeý quqyǵy;
qaıshylyqtar men áleýmettik daý-janjaldardy ýaqytynda jáne beıbit jolmen sheshý;
Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń birtutastyǵy jáne bólinbestigi;
Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń quqyqtary men múddelerin onyń aýmaǵynan tys jerlerde qorǵaý, shetelde turatyn otandastarǵa ana tili, mádenıeti men salt-dástúrin saqtaýda jáne damytýda, olardyń tarıhı Otanymen baılanysyn nyǵaıtýda qoldaý kórsetý.
4. Doktrınany iske asyrýdyń negizgi baǵyttary
Joǵaryda atalǵan maqsattar men mindetterge súıene otyryp, Doktrına memlekettik ulttyq saıasattyń mynadaı negizgi baǵyttaryn kózdeıdi.
4.1. Etnosaralyq ózara is-qımyl ınstıtýttaryn nyǵaıtý salasynda
Memlekettiń osy saladaǵy qyzmeti Qazaqstan halqy Assambleıasynyń, etnomádenı birlestikter men basqa da azamattyq qoǵam ınstıtýtarynyń memlekettik ulttyq saıasatty iske asyrýǵa tıimdi qatysýyn, sondaı-aq osy jumysty júrgizýdi qamtamasyz etetin memlekettik organdardy nyǵaıtýdy qamtamasyz etýge baǵyttalatyn bolady. Myna sharalardy iske asyrý kózdeledi:
QHA jáne onyń aýmaqtyq qurylymdary jumysynyń uıymdyq qurylymy men tetikterin jetildirý;
QHA janyndaǵy ǵylymı-saraptyq keńestiń bazasynda etnosaralyq qatynastardy júıeli jáne maqsatty zertteý jónindegi taldaý-zertteý ortalyǵyn qurý;
QHA janynan jumysy jastar arasynda etnosaralyq kelisim men etnomádenı tózimdilikti nasıhattaý jóninde usynystar tujyrymdaýǵa baǵyttalǵan jastardyń konsýltatıvtik keńesin qurý;
memlekettiń ulttyq saıasatynyń ǵylymı-qoldanbaly bazasyn qamtamasyz etetin zertteý mekemeleriniń júıesin damytý;
- memlekettik organdardyń etnomádenı birlestiktermen ózara is-qımylynyń, onyń ishinde patrıottyq tárbıe, azamattardyń memlekettik tildi úırenýi salasyndaǵy ózara is-qımylynyń tetikterin jetildirý;
- memlekettik qyzmet júıesine túrli etnos ókilderi qatarynan tıisti biliktilik pen qabiletke ıe azamattardy tartý tetigin jetildirý. Bul rette memlekettik tildi erkin meńgergen etnostyq toptar ókilderin memlekettik qyzmet júıesindegi jaýapty laýazymdarǵa qoıý tájirıbesin júzege asyrý mańyzdy bolyp tabylady;
etnomádenı birlestikterdi memlekettik áleýmettik tapsyrys tarapynan turaqty qarjylandyrý;
etnomádenı birlestikter qyzmetiniń quqyqtyq bazasyn jetildirý;
úkimettik emes uıymdardy qoǵamdy uıystyrý jáne qazaqstandyq patrıotızmdi nasıhattaý, rýhanı birlik ıdeıasyn, Qazaqstan halqynyń tarıhy men mádenıeti týraly bilimdi taratý, onyń tarıhı muralaryn saqtaý protsesine keńinen tartý;
etnosaralyq, konfessııaaralyq qatynastardyń damýyna teris áserin tıgizýge qabiletti áleýmettik problemalar keshenin aldyn-ala sheshýge baılanysty memlekettik qurylymdar men ÚEU-dardyń ózara is-qımylyn, tıimdi birlesken jumysyn jolǵa qoıý;
qazaqstandyq qoǵamda tózimdilik jáne mádenı san alýandylyq negizinde ymyralyq pen zorlyq jasamaý mádenıetin qalyptastyrýǵa saıası partııalar men qoǵamdyq birlestikterdi keńinen tartý.
Atalǵan sharalar etnosaralyq ózara is-qımyl ınstıtýttarynyń tıimdiligin arttyrýǵa, memlekettik organdar men azamattyq qoǵam ınstıtýtarynyń atalǵan saladaǵy yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa septigin tıgizýi tıis.
4.2. Til saıasaty salasynda
Til saıasaty elde úılesimdi áleýmettik-lıngvıstıkalyq keńistik qurýǵa baǵyttalyp, halyqty biriktirý faktoryna aınalýy tıis. Ol memlekettik tildiń áleýmettik jáne kommýnıkatıvtik fýnktsııalaryn keńeıtý men nyǵaıtýǵa; orys tiliniń sóılesý fýnktsııasyn saqtaýǵa; basqa etnostyq toptardyń tilderin damytýǵa baǵyttalýy tıis. Atalǵan baǵytta mynadaı sharalar qabyldanatyn bolady:
ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdarda júrgiziletin is qaǵazdarynda memlekettik til retinde qazaq tiliniń jumysyn qamtamasyz etý;
memlekettik tildi qoldanýdyń quqyqtyq bazasyn damytý, onyń uıystyrýshy rólin nyǵaıtý;
termınologııalyq jáne onamastıkalyq jumystar júrgizý arqyly memlekettik tildi ári qaraı damytý;
qazaq tilindegi teleradıotaratýdyń úlesin ulǵaıtý, memlekettik tildegi ınternet-saıttardy damytý;
is-júrgizý, kórkem jáne ózge de ádebıetti qazaq tiline aýdarý jumystaryn keńeıtý;
QR azamattyǵyn alýdy qalaıtyn ımmıgranttarǵa memlekettik tildi ıgerý jóninde arnaıy talaptar belgileý, olar úshin tildik daıyndyq júıesin qurý;
qala jáne aýdan deńgeıinde, joǵary oqý oryndary men basqa da mekemelerde, onyń ishinde jekemenshik oqý oryndarynda memlekettik tildi oqytý ortalyqtarynyń júıesin keńeıtý;
jastardy qazaq tilin tereń meńgerýge umtyldyrý júıesin qalyptastyrý, jas qazaqstandyqtardy qazaq halqynyń mádenıeti men salt-dástúrine beıimdeý;
qazaq tilin oqytý ádistemelerin jetildirý;
qazaq tilin mektepke deıingi mekemelerde, mektepter men joǵary oqý oryndarynda oqytý sapasyn jaqsartý;
«úshtuǵyrly til» mádenı baǵdarlamasyn budan ári kezeń-kezeńimen iske asyrý, kóptildi bilim berýge kóshý;
etnomádenı birlestikterdi memlekettik tapsyrys tetigin paıdalana otyryp, memlekettik til baǵdarlamalaryn iske asyrýǵa tartý;
memlekettik uıymdar men jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda resmı túrde qoldanylatyn til retinde orys tiliniń jumys isteýin qamtamasyz etý;
etnostyq toptar ókilderiniń ana tilin úırenýine memlekettik qoldaý kórsetý;
mádenıet jáne BAQ salasynda etnostyq toptar tilderiniń jumys isteýine járdemdesý jáne jaǵdaı jasaý.
Qazaq tilin meńgerý árbir azamattyń tabıǵı umtylysyna aınalýy tıis. Aldaǵy jyldary barlyq qazaqstandyqtar, ásirese óskeleń urpaq, memlekettik tildi meńgerýi qajet.
Memlekettik tildi bilý azamattyń jeke básekelestikke qabilettiliginiń, mansaptyq jyljýy men qoǵamdyq-saıası ómirge belsendi qatysýynyń mańyzdy faktoryna aınalýy tıis. Memleket memlekettik tildi oqyp-úırenýge barlyq jaǵdaıdy jasaýy tıis.
4.3. Bilim jáne tárbıe berý salasynda
Memlekettegi el birligin qamtamasyz etýdiń mańyzdy faktorynyń biri bilim berý jáne qazaqstandyqtardyń jas urpaǵyn tózimdilik pen kelisim qundylyqtaryna tárbıeleý bolyp tabylady. Osy baǵytta birqatar sharalar qabyldanatyn bolady:
úzdiksiz bilim berý júıesiniń barlyq deńgeılerine arnalǵan Etnomádenı bilim berý baǵdarlamasyn ázirleý;
mektepke deıingi, orta, kásiptik-tehnıkalyq bilim berý mekemeleri men joǵary oqý oryndarynda etnomádenı tózimdilikke oqytýdyń, ózge mádenı orta ókilderine qatysty ornyqty oń stereotıpter qalyptastyrýdyń ınteraktıvtik ádisterin engizý;
óskeleń urpaqtyń din máselelerindegi maǵlumaty men biliminiń deńgeıin kóterý maqsatynda mektepterde «Dintaný negizderi» mindetti oqý kýrsyn júrgizý úshin jaǵdaı jasaý;
pedagogtardyń biliktiligin arttyrý jáne olardy rýhanı kelisim, tózimdilik negizderi jáne etnosaralyq qarym-qatynas mádenıetin tárbıeleý máselelerine qatysty ádistemelik materıaldarmen qamtamasyz etý;
etnostyq toptar jınaqy shoǵyrlanǵan jerlerde oqý-ádistemelik materıaldardy ázirleý men alýǵa, merzimdi jáne baspa basylymdaryn taratýǵa, olardyń tilderinde tele- jáne radıohabar berýge kómek kórsetý;
Qazaqstan halqynyń tarıhı, soǵys jáne eńbek dańqy mektep murajaılarynyń júıesin damytý;
etnomádenı tárbıe berý, jas óspirimderdiń azamattyq ustanymdaryn, etnosaralyq kelisim tózimdiligi jáne mádenıetin qalyptastyrý jónindegi synyptan tys is-sharalar ótkizý arqyly mektep pen oqýshylar ata-analarynyń ózara is-qımylyn keńeıtý;
Qazaqstan halqynyń birligi kúnine arnalǵan jáne qazaqstandyq qoǵamdy uıystyrýǵa, qazaqstandyq patrıotızmdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan «Meniń elim» atty halyqtyq-patrıottyq aktsııalardy jyl saıyn ótkizýge bastamashylyq etý.
Atalǵan sharalar óskeleń urpaq arasynda etnostyq jáne dinı tózimdilik ıdeıalary men dástúrlerin ári qaraı nyǵaıtýǵa negiz bolýy tıis.
4.4. Rýhanı-mádenı salada
Etnosaralyq yqpaldastyqty nyǵaıtýǵa barlyq etnostardyń mádenı ereksheligin saqtaǵan jaǵdaıda, azamattardy birtutas rýhanı-mádenı qundylyqtar men qazaqstandyq qoǵamnyń dástúrlerine jumyldyrýǵa baǵyttalǵan sharalar yqpal etýi tıis. Bul úshin:
árbir etnostyq toptyń mádenıeti men tilin saqtaýdyń jáne damytýdyń quraly retinde jeksenbilik mektepter jáne ulttyq jańǵyrtý mektepterin uıymdastyrý nysandaryn jetildirý;
qazaqstandyq otbasy ınstıtýtyn, onyń tárbıelik rólin, onyń ishinde, ulttyq dástúrlerdi saqtaý jáne damytý, jastar arasynda Qazaqstanda turatyn barlyq etnostardyń mádenı dástúrlerine, tili men qundylyqtaryna degen tózimdilik pen qurmetteýshilik kózqarastaryn qalyptastyrýǵa jaǵdaı jasaý;
ulttyq (etnostyq) teatrlar men shyǵarmashylyq ujymdardyń damýy men qyzmetine qoldaý kórsetý;
qazaq halqynyń tarıhı-mádenı muralaryn saqtaýǵa, Qazaqstan etnostarynyń mádenıetin ári qaraı ózara baıytýǵa baǵyttalǵan mádenı-aǵartý mekemelerdiń jumysyn jandandyrý;
Qazaqstan etnostarynyń tarıhy men mádenıeti týraly bilimdi keńinen taratýǵa járdemdesý;
Qazaqstannyń árbir etnosynyń mádenıetin, tarıhı murasyn, dástúri men erekshelikterin saqtaýdy qamtamasyz etý;
qazaq dıasporasy turatyn eldermen, sondaı-aq, qazaqstandyq etnostardyń tarıhı otany bolyp tabylatyn eldermen mádenıetaralyq úndesý men gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty damytý qajet.
Osy sharalardy júzege asyrý Qazaqstannyń etnomádenı sanalýandylyǵyn saqtaý men damytýdy, «Sanalýandylyq arqyly - birlikke» formýlasyn ári qaraı iske asyrýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
4.5. Aqparattyq salada
Mańyzdy baǵyttardyń biri etnostyq BAQ-tarǵa qoldaý kórsetý, iske asyrylyp jatqan ulttyq saıasatty taratý maqsatyndaǵy aqparattyq-túsindirý jumysyn júrgizý, patrıotızm jáne etnomádenı tózimdilikti nyǵaıtý bolyp tabylady. Bul úshin:
etnostyq BAQ-tardy damytýǵa, olarda qazaqstandyq sáıkestilik, patrıotızm, etnomádenı jáne konfessııaaralyq tózimdilik taqyrybyna arnalǵan materıaldardyń shyǵý tájirıbesin keńeıtýge qoldaý kórsetý;
rýhanı-adamgershilik qundylyqtar men jalpyulttyq murattardy nasıhattap, qoǵamdyq sanaǵa sińiretin oń baǵyttaǵy aqparattyq ónimderdi (telebaǵdarlamalar, shoý, fılmder, jarııalanymdar, rolıkter jáne t.b.) shyǵarýǵa járdemdesý;
jurtshylyqtyń boıynda Qazaqstanǵa qatystylyq pen taǵdyrlastyq, memleketke degen patrıottyq qatynasty damytý, Qazaqstan halqynyń mádenıeti men dástúrin qurmetteý, ózin qazaqstandyq dep seziný qasıetterin qalyptastyratyn rámizderdi
BAQ-ta qoldanýdy keńeıtý;
jýrnalısterdiń etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastardy kórsetý máselelerinde etıkalyq normalar men kásipqoılyq daǵdyny saqtaýy;
qoldanystaǵy zańnama sheńberinde BAQ-ta eldegi etnosaralyq jaǵdaıdy turaqsyzdandyratyn materıaldar shyǵýynyń aldyn-alý men jolyn kesý jónindegi jumysty kúsheıtý;
BAQ-ta etnostyq taqyrypqa baılanysty uǵymdar men termınderdiń qoldanylýyn retteý.
Usynylǵan sharalar qoǵamdyq sanada etnosaralyq jáne konfessııaaralyq minez-qulyqtyń ornyqty oń úlgisin qalyptastyrýǵa yqpal etýi tıis.
4.6. Quqyq jáne quqyq qorǵaý salasynda
Osy saladaǵy sharalar ulttyq saıasat salasyndaǵy zańnamany jetildirýge, etnostyq jáne dinı tózbeýshiliktiń kez-kelgen nysanynyń aldyn-alý men jolyn kesýge járdemdesýi tıis. Olarda kózdeletinder:
násildik, etnostyq jáne dinı ereksheligine qaramastan Qazaqstan azamattarynyń teń quqyǵyn, adam quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etetin zańnamalyq normalardy ári qaraı damytý;
etnosaralyq qatynastar salasynda halyqtyń saıası-quqyqtyq mádenıetin kóterý, ksenofobııa, ekstremızm jáne turmystyq ultshyldyq kórinisteriniń kez kelgen nysany men túrine tózbeýshilik qatynasyn qalyptastyrý;
quqyqtyq júıeni jáne etnosaralyq qatynastar salasyna qatysty teris úrdister men qaýip-qaterdi anyqtaý, aldyn-alý jáne joıý jónindegi quqyq qorǵaý qyzmetin jetildirý;
etnosaralyq qatynastardy saıasattandyrýǵa, azamattardy etnostyq, násildik, konfessııalyq jáne ózge de ýájdermen kemsitýge jol bermeý;
etnostyq reń alyp ketýi múmkin áleýmettik jáne ózge de sıpattaǵy qaıshylyqtar men daý-janjaldardyń paıda bolýyn kúni buryn aıqyndaýdyń tetikterin qurý jáne nyǵaıtý, sondaı-aq mundaı daý-janjaldardy sheshý júıesin ázirleý;
etnosaralyq sala máseleleri boıynsha uǵymdyq apparatty qoldanýdyń biryńǵaı zańdyq standarttaryn ázirleý;
kóshi-qondy retteý salasyndaǵy ulttyq zańnamany jetildirý.
Memlekettik el birligi saıasaty etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qaıshylyq alǵysharttarynyń paıda bolý múmkindikterin boldyrmaıtyn zańnamalyq jáne quqyqtyq tetiktermen berik qamtamasyz etiletin bolady.
4.7. Konfessııaaralyq qatynastar salasynda
Dinniń biriktirýshi bastaý alar kózine súıený, etnosaralyq qarym-qatynastar jaǵdaıyna dinı faktordyń teris áseriniń aldyn-alý el birligin nyǵaıtýdaǵy mańyzdy baǵyt bolýy tıis. Bul úshin:
dinaralyq úndesý men ózara túsinistikti damytý, qoǵamnyń turaqtylyǵyn nyǵaıtý maqsatynda memleket pen dinı birlestikter arasyndaǵy áriptestik qatynasty damytý;
qoǵamdaǵy adamgershilik baǵdarlardy nyǵaıtý, otbasynyń rólin kóterý, nashaqorlyqpen, maskúnemdikpen, balalar, jasóspirimder arasyndaǵy qylmys pen panasyzdyqtyń taralýymen kúres sekildi áleýmettik mindetterdi sheshýdegi memlekettik organdar men dinı birlestikterdiń yntymaqtastyǵy, birlesken jumysy;
qoǵamnyń moraldyq-adamgershilik negizderin nyǵaıtý, halyqtyń dinı saýattylyǵyn arttyrý úshin dástúrli dinderdiń rýhanı qundylyqtaryn qoldaný;
ekstremızm jáne radıkalızmdi taratýǵa qarsy turý maqsatynda halyqpen, ásirese, jastarmen, júıeli aqparattyq-aǵartýshylyq jumys júrgizý;
qyzmeti halyqty jalǵan dinı birlestikter týraly habardar etýge, ondaı birlestikterdiń qurbany bolǵandarǵa psıhologııalyq, quqyqtyq jáne zańnamalyq kómek kórsetýge baǵyttalǵan úkimettik emes uıymdardy qoldaý kerek.
Atalǵan sharalardyń nátıjesi qoǵamda adamgershilik qundylyqtardyń durys júıesin, tózimdilik, birlik jáne kelisim ıdeıalaryn nyǵaıtýǵa járdemdesýi tıis.
* * *
5. Qorytyndy bólim
El birligin qamtamasyz etý demokratııalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket qurýdyń mańyzdy sharty bolyp tabylady.
Eldiń ekonomıkalyq ósýi, áleýmettik progress pen demokratııalyq damýy tek qazaqstandyq qoǵamnyń uıysýy men birligin saqtaǵan kezde ǵana múmkin.
Osy mindetti sheshý úshin táýelsiz, egemen jáne barsha álem tanyǵan memleket retindegi Qazaqstanda barlyq qajetti ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası resýrstar bar.
Doktrına halyqtyń birligin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan zańdyq, áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası, memlekettik-basqarý sharalarynyń birtutas júıesin qurýǵa negiz bolady.
Doktrına Qazaqstandy jedel damytý maqsatynda eldiń adamı, ıntellektýaldyq múmkindigin jandandyrý men jumyldyrýǵa, árbir qazaqstandyqtyń laıyqty ómir súrý deńgeıine jetýge, Respýblıka Konstıtýtsııasy kepildik bergen azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn saqtaý men qorǵaýǵa baǵyttalǵan.
__________________________
