Taldyqorǵan mańyndaǵy tarıhı petroglıfter nege talqandaldy

Áleýmettik jelide Taldyqorǵan qalasy mańyndaǵy tarıhı petroglıfter jıyntyǵynyń qıratylyp jatqany jaıynda jazba jarııalanyp, qoǵam narazylyǵyn týǵyzdy, dep habarlaıdy Kazinform.

Taldyqorǵandyq ekobelsendi Dına Serikovanyń málimdeýinshe, jeke kompanııa saq zamanynan beri saqtalyp kelgen tastaǵy sýretterdi úgitip qurylysqa qajetti materıal retinde paıdalanyp otyrǵan kórinedi. Osy oqıǵadan habardar bolǵan ǵylymı volonterler qozǵalysy tarıhı muralar tizimine enýi tıis aýmaqtyń nelikten jeke kompanııanyń paıdalanýyna berilgenin anyqtaýdy surap, tıisti oryndarǵa hat joldaǵan.

Ázirge petroglıfter ornalasqan taýdaǵy karerdiń qojaıyny «Temirbeton» seriktestigi ekeni belgili boldy. Seriktestiktiń aýmaqta qazba jumysyn júrgizip, qurylysqa qajetti qıyrshyq tas daıyndaýǵa ruqsaty bar bolyp shyqty. ıAǵnı, seriktestik tarıhı mańyzy bar tastardyń mańyna karer salmas buryn «Kazarheologııa» uıymynyń uıǵarymyn alǵan. Atalǵan uıym elimizdegi tarıhı nysandardy esepke alyp, petroglıfterdiń qundylyǵyn anyqtaýmen aınalysady. 

Qazir bul is boıynsha quzyrly organdar tekserýdi bastaǵan. Aldyn ala málim bolǵan derek boıynsha, «Temirbeton» kompanııasyna qurylys jumysyn júrgizý úshin berilgen aýmaqtyń qujattarynan zańsyzdyq anyqtalǵan. 

— Bul máselemen tanyspyn. Aýmaqty baryp kórdim. Prokýratýra jumystyń zańdylyǵyn tekserip jatyr. Karer ashqan kompanııa qaladaǵy iri jumys oryny sanalady. 700 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Dál qazir onyń jumysyn toqtatý — osynsha adamdy jumyssyz qaldyrýmen birdeı. Men buǵan qatysty jeke sheshim qabyldaı almaımyn. Másele óte kúrdeli bolǵandyqtan, quzyrly organdardyń qortyndysyn kútemiz, — dedi máselege oraı málimdeme jasaǵan Taldyqorǵan qalasynyń ákimi Ernat Bázil.