Taldyqorǵan mańynan erte temir dáýirine jatatyn qorǵan tabyldy
Jetisý oblysynyń tarıhı-mádenı murany qorǵaý jónindegi ortalyǵynyń muryndyq bolýymen Taldyqorǵan qalasynyń mańyndaǵy Daýylbaı qorymyna zertteý júrgizildi. Aýmaqty qazǵan ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ arheologııalyq ekspedıtsııasy qorǵannan erte temir dáýirine jatatyn aıǵaqtar tapty, dep habarlaıdy Kazinform.
Oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń málimetine qaraǵanda, dalalyq zertteýler barysynda qorǵannyń birneshe ret tonalǵandyǵy jáne sońǵy ret ótken jyly ǵana tonaýǵa ushyraǵany anyqtaldy. Osyǵan baılanysty Jetisý oblysynyń tarıhı-mádenı murany qorǵaý jónindegi ortalyǵy arheologtardyń kúshimen atalǵan tarıhı eskertkishti zertteýdi jón dep tapty.
Arheolog mamandardyń pikirinshe, qorǵan elıtalyq bolyp sanalady. Qorǵannyń bıiktigi – 3,4 m, dıametri – 40 m. Aınalasy ormen qorshalǵan. Tonaýshylar batys jaǵynan qazba túsirip, birtindep ortalyq bóligine qaraı ótken. Dalalyq zertteýler tonaýshylar ashyp ketken uńǵyma-shuńqyr ornyndaǵy qorǵannyń ortalyq bóliginde júrgizildi. Bastapqyda qazba 5h5 m kólemde boldy jáne eskertkish konstrýktsııasyna oraı keńeıtildi. Qazba barysynda tas saýyt jáne ózge de konstrýktsııalar, sondaı-aq tonaýshylardan qalǵan shashylyp jatqan iri tastar, tastaqtaıshalar tabylǵan.
- Qorǵannyń tóbesinen eseptegende shamamen 5 m tereńdikten eki mola shuńqyry anyqtaldy. Birinshi qabir shuńqyry tolyqtaı tonalyp ketken. Bul jerden qoıdyń jaýyrynyn ǵana tabý múmkin boldy. Sirá, ǵuryptyq as qaldyǵy bolsa kerek. Ekinshi qabir shuńqyrynan er adamnyń súıek qaldyqtary, eki keramıkalyq ydys, mal súıekteri, qyzǵylt tústi aǵash qynaby bar akınak-semser tabyldy. Akınak tusynda metall jáne súıek qapsyrmalar jatty. Sonymen qatar qoladan jasalǵan qoramsaq ilgegi, qola oqshantaı men ıne, altynan daıyndalǵan ilmeksheler tabyldy. Tabylǵan altyn buıymdar qatarynda beldik ilmeshegi, tútikshe, sondaı-aq mysyq tuqymdasyna jatatyn ań beıneli aıylbastar bar, - deıdi arheologııalyq ekspedıtsııa jetekshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Dosbol Baıqonaqov.
Jalpy, qazylǵan qorǵandy budan eki myń jyldaı buryn Jetisýdy mekendegen ıýechjı nemese ýsýn (úısin) mádenıetterimen baılanystyrýǵa bolady. Endi arheologtar zerthanalyq jumystardy ary qaraı júrgizýdi josparlap otyr. Barlyq detaldar zerttelinip, materıaldar taldanatyn bolady. Keıbir oljalar «Ostrov Krym» ǵylymı-restavratsııalyq laboratorııasynda qalpyna keltiriledi dep kútilýde.
