Taǵdyrymyz óz qolymyzda
Iá, kóp jaǵdaıda «kúl bolmasa, búl» bolsyn» deıtin nemquraılyqtyń basty erejesi kedergisiz jumys istep jatady. Keıbir adamdar aınalysynda bolyp jatqan oqıǵalarǵa enjar qarap, qandaı da bir sheshimder qabyldaý kezinde «bizdiń daýysymyz asa mańyzdy emes» degen baılam jasaıtyny da shyndyq.
Elimiz kezekten tys prezıdenttik saılaý qarsańynda turǵan sátte bul másele óte ózekti dep oılaımyn. Sebebi, osynaý jaýapty kezeńde árbirimiz memleketimizdiń keleshektegi taǵdyry azamattyq ustanymyzǵa baılanysty ekendigin uǵynýǵa tıistimiz. Sondyqtan, el taǵdyry tarazyǵa túsip jatqan shaqta qarymdy qýat, batyl bastama jáne azamattardyń jeke umtylystary qajet. Bul arada men eshqandaı da jańalyq ashyp otyrǵan joqpyn, ómirdiń syndarly belesterinde adamdarǵa «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵarý» tán ekendigin tarlan tarıh talaı márte dáleldegen. Kúsh-jigerdi biriktirip, jumylǵan judyryq bola bilgendikten qazirgi zamanǵy órkenıet jahandyq qarjy daǵdarysy, lańkestik, azyq-túlik pen aýyz sý jetispeýshiligi, tabıǵı jáne tehnogendik apattar, etnıkaaralyq jáne dinaralyq negizdegi janjaldar tárizdi kóptegen qaýip-qaterlerge tótep berý múmkindigine ıe bolyp otyr.
Táýelsizdiktiń jıyrma jylyndaǵy Qazaqstannyń júrip ótken joly da «tar jol, taıǵaq keshýden» turǵanyn aıtqan jón. Parlament Májilisiniń depýtaty Ýálıhan Qalıjan óziniń maqalalarynyń birinde bylaı dep ádiletti atap kórsetedi: «Biz «azapty joldan» óttik, myń ólip, myń tirildik». Rasynda jol basyndaǵy memlekettiń jaǵdaıyn sozylmaly dertke uqsastyrýǵa tolyq bolatyn. Qazyna qaltasynda kók tıyn bolmady, kásiporyndardyń kópshiligi kóterem maldyń kúıin keship jatty, ınflıatsııa deńgeıi 1000 paıyzdan asyp, aýyl adamdary kádimgi kir sabyndy bir qoıǵa satyp alýǵa májbúr boldy, sóıtip, jappaı tapshylyq jaǵdaıynda jurt arasynda «baǵasy qansha bolsa da, áıteýir sórelerde taýarlar tursa eken» degen kóńil kúı oryn aldy. Bir sózben aıtqanda, bul kezeń ekonomıka jaǵdaıy, adamdardyń rýhanı dúnıesi kúızelisiniń eń bıik shyńy boldy. Osynaý asa bir kúrdeli jaǵdaıdan saıası partııalar, úkimettik emes jáne qoǵamdyq uıymdar, qarapaıym azamattar belsendi qoldaýymen el basshylyǵynyń júrgizgen saýatty ishki jáne syrtqy saıasatynyń arqasynda shyǵa aldyq.
Osylaısha «qazaqstandyq kerýen» tamshy sý tabylmaıtyn shól daladan abyroımen óte aldy, sóıtip bıik belesterdi birtindep baǵyndyryp keledi. Qazaqstan búginde óte jaýapty sheshimder qabyldanyp jatqan biregeı elge aınaldy. AQSh-tyń Qazaqstandaǵy burynǵy elshisi Rıchard Hoýglandtyń pikirinshe, bizdiń memleket táýelsizdigin jarııalaǵan sátten bastap naryqtyq reformalardy júzege asyrý; ıadrolyq arsenaldan bas tartyp, jappaı qyryp-joıatyn qarýlar men materıaldardy taratpaý jolyna túsý; keleshek urpaqqa halyqaralyq standarttar deńgeıinde bilim alýǵa múmkindik berý tárizdi tótenshe mańyzdy ári kemel keleshekti kózdegen úsh mańyzdy sheshimdi qabyldady.
Bul turǵydan kóptegen jumystar jasalǵanyn eskergen jón. Aıtalyq, jahandyq qarjylyq jáne ekonomıkalyq daǵdarysqa qaramastan, memleket esh abyrjymaı, istiń baıybyna tereń úńile otyryp, jaǵdaıdy ýysyna ustaı bildi. Nátıjesinde, bankter jabylmady, turǵyn úılerdi salý toqtaǵan emes, teńge qunyn joǵaltqan joq. Sóıtip 2010 jyly halyqaralyq ulttyq ál-aýqat reıtıngisinde bizdiń el Reseı, Ýkraına jáne Belarýsti basyp ozyp, 59-shy orynǵa deıin kóterildi. Sońǵy bes jylda bilim berýge, densaýlyq saqtaýǵa, áleýmettik qamsyzdandyrýǵa qazynadan bólingen qarjy eki eseden astamǵa ulǵaıdy. 2008 jylmen salystyrǵanda 2012 jylǵa qaraı bıýdjet salasy qyzmetkerleri jalaqysynyń ortasha mólsheri eki esege ósetin bolady. Qazir elimiz dúnıejúziniń 126 memleketine 200-den astam daıyn ónim túrlerin eksporttaıdy. Eksporttyń kólemi 60 mlrd. dollarǵa jetti, bul 1995 jylǵy kórsetkishten on bir esege kóp. Qasqaǵym sátte elimizdiń múmkindiginiń jáne kemel kelesheginiń sımvolyna aınalǵan jańa elorda - Astana turǵyzyldy. Elimiz halyqaralyq arenada da aýyz toltyryp aıtatyndaı tabystarǵa qol jetkizdi. Qazaqstan óńirlik jáne jahandyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýge súbeli úles qosyp otyr. Buǵan EQYU-ǵa tóraǵalyǵymyz jáne osy bedeldi uıymnyń on bir jylǵy úzilisten keıin 2010 jyldyń jeltoqsanynda ótkizilgen Astana sammıti aıqyn dálel. Eń bastysy - adamdar ózgerdi, olardyń kózderinde keleshekke degen senim paıda boldy. Ashyǵyn aıtý kerek, bul erekshe maqtan tutarlyq dúnıe. Anda-sanda tóńiregimizde bolyp jatqan oqıǵalarǵa nazar aýdara otyryp, bizder qazirgi kúnderimizge táýbe keltirip, shúkirshilik etsek artyq emes. Eger toqsanynshy jyldardaǵy toqyraý kezinde jaǵdaı basqasha órbigende, búgingi jaǵdaıymyz qalaı bolatyn edi?
Árıne, ózge qoǵamdardaǵydaı bizde de sheshimin tappaı jatqan túıtkili kóp máseleler barshylyq. Áli de bolsa ekonomıkalyq daǵdarystyń saldary tolyq eńserilgen joq, jemqorlyq ta belsendi júgendeýdi qajet etedi, ázirge shıkizatqa táýeldi el retinde qalyp otyrmyz, sonymen birge jumyssyzdyq jaǵdaıyn jáne jańa jumys oryndaryn qurý máselesin de jyly jaýyp qoıa almaımyz. Bıznes-qaýymdastyǵy, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler barynsha ári pármendi qoldaýdy qajet etip otyr. Turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyǵy salasyndaǵy tarıfterdiń ósimine turaqty baqylaýdy, saýda-sattyqtaǵy baǵany ósiretin alyptasarlyqpen kúresti júzege asyrý da kún tártibinde. Bilim berý men densaýlyq saqtaý salasyndaǵy sapany arttyrý, elimizdegi demokratııalyq úderisterdiń odan ári damýyna muqııat nazar aýdarý basty máselelerdiń biri bolyp tabylady. Jan basyna shaqqandaǵy tabystyń aıtarlyqtaı óskendigine qaramastan, ınflıatsııanyń saldarynan adamdar úshin ondaı ósimniń áseri asa baıqalmaı otyr. Munyń syrtynda, eshkim de, sonyń ishinde basqarýshylyq sheshim qabyldaıtyndar da ádettegi qatelikterden ada emes ekendigin jáne olardan saqtandyrylmaǵanyn este ustaǵan jón. Sondaı-aq ómirdiń ózi kúresten, qıyndyqtardy eńserýden turatynyn, sondyqtan da árdaıym problemalar bolatynyn qaperde bolǵany lázim.
Menińshe, problemalyq máselelerdi qoǵam belsendilik tanytqan kezde, sondaı-aq oppozıtsııalyq kúshterdi tarta otyryp búkil múddeli taraptardyń qatysýymen ǵana sheshýge bolady. Aıtalyq, oppozıtsııa tarapynan qazirgi jaǵdaıdy eskere otyryp daǵdarystan keıingi qarqyndy damý baǵdarlamasy nege usynylmasqa? Saıyp kelgende buǵan bıliktiń de ózi múddeli ekendigine senimdimin, sebebi bılikke óziniń is-qımylyn durys baǵamdaýǵa múmkindik beretin dálme-dál ındıkator qajet. Iá, ol úshin oppozıtsııa barynsha kúshti, syndarly túrde qalyptasýymen qatar, onyń balama usynystary bolýy tıis. Ókinishke qaraı, ázirshe biz mundaı balamany kóre almaı otyrmyz. Bıliktiń opponentteri, juqalap aıtqanda, saıası básekelestik óz jeke ambıtsııalaryn qanaǵattandyrý úshin emes, qoǵamnyń múddesin qorǵaý jáne qoǵamnyń atynan ókildik etý úshin qajet ekendigin umytyp ketip jatady. Jasyratyny joq, maǵan oppozıtsııanyń jekelegen is-qımyldary men minez-qulyqtary ejelgi dáýirdegi fýrıılikterdiń zań shyǵarýshysynyń «jańa zańdy kúshine engizgisi kelgen adamdy halyqtyń aldyna moınyna arqan salyp shyǵýǵa, eger onyń jańalyǵy biraýyzdan qoldaý tappasa, sol jerde asylyp ólýge» shaqyratyn qylyǵyn eriksiz eske túsiredi. Árıne, mundaı áreket bizdiń tańdaýymyz emes. Tek pikir alýandyǵy oryn alǵan ashyq qoǵamda ǵana biz ádiletti memleket ornatamyz, ekonomıkadaǵy, saıası jáne áleýmettik ómirdegi, rýhanı saladaǵy teris qubylystardy azaıtamyz. Bir qýanarlyǵy, memleket tarapynan bul úshin barlyq qajetti jaǵdaılar jasalynǵan. Búginde elimizde qoǵamda bolyp jatqan áralýan qubylystar men oqıǵalarǵa jeke kózqarasyn bildirýge múmkindik beretin demokratııalyq ınstıtýttar jumys isteýde. Máselen, zaýqy soqqan kez-kelgen adam úkimettik emes uıymdar arqyly qoǵamdyq mańyzy zor aktsııalarǵa bastamashy bola alady, sondaı-aq táýelsiz buqaralyq aqparat quraldary árkimge qoljetimdi. Qalaısyz ba, kózqarasyńyzǵa qaıshy keletin ne bir jaǵdaıdy synańyz nemese istiń jaǵdaıyn ońtaılandyratyn qandaı da bir usynystaryńyzdy aıtyńyz. Árıne, men ıdealıst emespin jáne barlyq adamdy birdeı baqytqa keneltý ońaı emestigin túsinemin, alaıda ynta bolsa oń nátıjege jetýge bolatyndyǵyna senimdimin. Bir nárse aıqyn. Osy maqsattarǵa jetý úshin saılaý ótetin 2011 jylǵy 3 sáýir kúni árbir azamat daýys berýi tıis.
