Taǵdyr tálkegine ushyraǵan tájik mıgranttary
Alyp ımperııanyń quramynda bolǵan elder ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynan bastap egemendigin alyp, óz baǵyttarymen damý jolyna tústi. Osy tusta Qazaqstan da kópten ańsaǵan táýelsizdikke qol jetkizip, óz máselesin ózi sheshe bastady. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary ekonomıkasy azdap turalaǵan elimiz Elbasymyz ben bilikti mamandarymyzdyń, halqymyzdyń shydamdylyq tanytyp, aıanbaı eńbek etýiniń arqasynda qıyn kúnderdi ótkerip, damýdyń dańǵyl jolyna túse bildi. Alaıda KSRO-nyń quramynda bolǵan keıbir elder áli kúnge deıin ekonomıkasyn túzeı almaı, syrttan kómek surap otyrǵany belgili. Ol ásirese Ortalyq Azııa elderinde kórinis tabýda. Kórshi Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan memleketterinde jaǵdaı máz emes. Eldegi jumyssyzdyq pen kedeıshiliktiń taýqymetinen osy memleketterdiń azamattary kúnkóris qamymen Reseı men Qazaqstanǵa aǵylýda. Alaıda, syrttan jumys izdep keletinder barǵan elderinde kóptegen qıyndyqtarǵa ushyrap, aqyr-sońy óz otandaryna jetý muńǵa aınalatyn kezder de jıi ushyrasady. Ol jaıynda basylymdarda jazylyp ta jatyr.
Osy tusta aıta keterligi, BUU-nyń áıelder qurylymy men Eńbek mıgratsııasy jónindegi halyqaralyq uıymnyń jáne Ulybrıtanııa ókimetiniń qoldaýymen Dúnıejúzilik bank 3-6 mamyr aralyǵynda Tájikstannyń Hýdjand qalasynda «Qaýipsiz eńbek mıgranty» atty medıa týr ótkizdi. Oǵan Reseı, Grýzııa, Qazaqstan jáne Tájikstannyń BAQ ókilderi shaqyryldy. Atalǵan sharanyń maqsaty - eńbektenýshi mıgranttardyń quqyǵyn qorǵap, olardyń zańdy túrde qarajat tabý jolyn qamtamasyz etý. Sondaı-aq qoǵam arasynda eńbektenýshi mıgranttarǵa degen keri kózqarasty ózgertý. Bul jobanyń úılestirýshisi Álııa Іlııasovanyń aıtýynsha, Reseı men Qazaqstan Ortalyq Azııa eńbek mıgranttarynyń qarajat tabatyn kózine aınalǵan. «Qazir ózbek, tájik nemese qyrǵyz dese eldiń bári olarǵa urlyqshy, qylmysker nemese kelimsek degen kózqaraspen qaraıdy. Mundaı pikir olardyń quqyqtarynyń jıi buzylýyna ákep soǵady, tipten jumys berýshilerdiń qulyna aınalyp ketip jatady. Mine, bizdiń jobanyń negizgi mindeti - qoǵam arasynda eńbek mıgranttaryna degen teris oıdy ózgertip, halyqty olarǵa da adamgershilikpen qaraýǵa shaqyrý», -deıdi Á.Іlııasova.
Atalǵan jıyndy uıymdastyrýshylar Reseı men Qazaqstan tarapy óz ekonomıkalaryndaǵy jetistikterge eńbek mıgranttarynyń da tıgizip jatqan septigin jáne olarǵa degen suranystyń bar ekendigin aıtqanymen, eńbegi paıdalanylyp jatqan mıgranttardyń quqyǵyn qorǵaýǵa asa qulyq tanytypaı otyrǵandyǵyn aıtady.
Dúnıejúzilik banktiń keltirgen sońǵy deregine saı, Reseı álem boıynsha kelimsekterdi qabyldaýda AQSh-tan keıin ekinshi oryndy ıelenip otyr eken. Al Qazaqstan bul sanatta toǵyzynsha orynnan kórinýde. Búgingi kúni elimizde 300 myńnan 1 mıllıonǵa deıin syrttan kelgen eńbek mıgranttary jumys isteıdi eken. Olardyń 40-50 paıyzy áıelder. Boljam boıynsha olardyń qatary 2015 jyly 1,8 mıllıonǵa jetpek. Elimizde 2007-2015 jyldarǵa arnalǵan kóshi-qon saıasatynyń tujyrymdamasy bekitilgenin, bul olardyń áleýmettik quqyǵyn qorǵaý búgingi kúni ózekti másele ekenin ańǵartady.
Aımaqtyń geografııalyq jaqyndyǵy, eńbekaqynyń joǵarlyǵy men ýaqytynda tólenýi, jumystyń kóptigi jáne mádenıeti, tiliniń jaqyndyǵy, ári týysqan el bolǵandyqtan kórshi Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstannan eńbek mıgranttarynyń elimizge aǵylyp jatqandyǵy belgili. Syrttan kelýshiler kóbine saýdada, aýylsharýashylyǵynda jáne ózimizdiń azamattar bara bermeıtin túrli aýyr jumystarda, qurylystarda tirkelmeı jumys istep, salyqtan jasyrynýda. Sonymen qatar jasyryn kelip, ári qolynda eńbek sharty sııaqty eshqandaı qujaty bolmaǵandyqtan árqashan qaýiptenip, jasyryn júredi.
Jalpy eńbektenýshi mıgranttar zańdy jolmen aqsha tabýdy jón sanaıdy, biraq ta salynatyn salyqtyń joǵarlyǵyn, ony aqtaı almaıtyndyqtaryn alǵa tartady. Osy tusta Úkimet olarǵa salynatyn salyqty eger tómendetip, olardy tirkeý júıesin jeńildetetin bolsa zańsyz júrgen mıgranttardyń qatary azaıar edi degen paıymǵa kelesiń. Ekinshiden, qalada salynyp jatqan qurylysty timiskilep, mıgranttardan aqsha talap etetin keıbir polıtseısymaqtardyń qaltasy juqaryp, ornyna úkimet qazynasy tolyǵa túsetin edi. Sondyqtan eńbek mıgranttary jónindegi zańnamalar áli de jetildire túsýdi qajet etýde.
Tájikstandaǵy jaǵdaıǵa kelsek, bul elde jumyssyzdyq pen kúnkóristiń tómendigi saldarynan 1,5 mıllıonnan astam adam ózge elde jumys isteýde. El bıýdjetiniń úshten ekisi syrtta jumys istep júrgender esebinen tolyǵýda. Jeriniń 90 paıyzdan astamy taýly aımaq bolyp tabylatyn Tájikstan eli kedeıshilikte ómir súrip jatqany burynan belgili. Sondyqtan ondaǵy jumysqa jaramdy adamdardyń 92 paıyzy Reseıge, qalǵan 8 paıyzy Qazaqstan, Ýkraına, Ózbekstan, Qyrǵyzstan elderinde eńbek etip júr. Olar óz otbasyn asyrap qana qoımaı, el qazynasyna da paıdalaryn tıgizip jatyr. Máselen, 2010 jyly tek Sogdıan oblysyna bank arqyly 1 mln. 640 myń dollar aýdarylǵan.
Sondaı-aq jyl basynan beri osy oblystan 143 myń adam shet elge jumys izdep ketken. Onyń 2 paıyzy Qazaqstanǵa ketse, qalǵany Reseıge bet alǵan. Hýdjand qalasyndaǵy «Qoǵamdy damytý qory» qoǵamdyq uıymynyń dırektory Bohtııar Abdýdjabbarovtyń málimetinshe, 2010 jyldan beri otbasymen birge ózge elge jumys izdep ketetinderdiń úlesi arta túsken. «Osy jyly Istaravshan aýdanynan 180 otbasy kúnkóris qamymen shekara asyp ketti. Bul ótken jylǵymen salystyrǵanda 50 adamǵa joǵary», -deıdi ol. Sonymen qatar ol qazirgi tańda reseılik jumys berýshiler arasynda bala eńbegin zańsyz paıdalaný faktileri ósip bara jatqandyǵy da baıqalatyndyǵyn aıtady. «Osy jyly ózge elge ketý úshin bizge qujat toltyrý qamymen keńes alýǵa 45-ke jýyq kámelettik jasqa tolmaǵan 15-17 jastaǵy azamattar júgindi»-deıdi B.Abdýdjabbarov.
Hýdjand qalasyndaǵy mıgranttarmen yqpaldastyq ortalyǵynyń úılestirýshisi Azalhon Alımov shetelge jumysqa barýshy mıgrant Tájikstan Respýblıkasynyń zańyna sáıkes aldymen barǵaly turǵan eldegi jumys berýshimen kelisimshartqa otyrý kerektigin aıtady. Alaıda jumys berýshilerge ondaı shartqa otyrý tıimsiz kórinedi, sondyqtan kóptegen eńbek mıgranttary sol elge barǵan soń ǵana jumys izdeýge kirisedi eken. Sońǵy jyldary eńbektenýshi mıgranttardyń kóbi shetelde jumysqa ornalastyrýmen aınalysatyn jekemenshik agenttikterge júginetin bolǵan. Sondaı-aq jaqyn jáne alys shetelge eńbek mıgranttaryn jetkizýmen shuǵyldanatyn uıymdar da jumys isteýde. Olar negizinen joǵary bilimi bar, shetel tilin meńgergen jastardy ǵana jiberip turady eken. «Alaıda Reseıge eńbek mıgranttaryn jiberip turatyn agenttikterdiń jumysyn zerdeleı kele biz olardyń «brıgadır» qyzmetin atqaryp jatyr degen paıymǵa keldik. Óıtkeni olar jumysshy topty jınap, reseılik seriktesterimen kelise otyryp, tiri taýardy jiberip, ornynan aqsha alady. Bul agenttikter men olardyń reseılik seriktesteri mıgranttardyń kelisimsharty, olardyń jumys berýshi aldyndaǵy quqyǵy jónindegi jaýapkershilikti jáne jumys barysyndaǵy eńbek jaǵdaıyn qadaǵalaýdy óz moıyndaryna almaıdy. Reseıde jumys istep kelgenderdiń kóbi ondaǵy agenttikter tólqujatty jınap alyp, durys turǵylyqty jaǵdaı jasamaı, tek jumysqa salatyndyqtaryn aıtady», -deıdi A. Alımov.
Barǵan eliniń tilin, mádenıetin jáne zańnamalaryn bilmeý eńbek mıgranttarynyń turǵylyqty jerine tirkelmeı, jumysqa ruqsat almaýy jáne taǵy basqa máseleler boıynsha olardyń zańsyz jumys isteýine ákeledi eken. Buny deldaldar óz paıdalaryna sheship, olarǵa jalǵan tirkeý men jumysqa ruqsat qujattaryn berip aldaıdy. Al zańsyz júrgen mıgranttar óz kezeginde jumys berýshilerge óte tıimdi ekeni belgili.
Atalǵan shara barysynda Sogdıan oblysyna qarasty Qysyqkóz aýyldymeken jurtshylyǵynyń jaǵdaıymen jaqyn tanysýǵa múmkinshilik boldy. Bul aýyldaǵy ár shańyraqta kem degende bir adam ózge elde jumys isteıdi. Tipten keıbir otbasynda 3-ten 8 adamǵa deıin syrtta eńbek etip júrgendigine kýá boldyq. Sonyń biri 82 jastaǵy qarııa Bahıor Bobajanov. Onyń 3 uly Reseıdiń Krasnaıar qalasynda eńbek etýde eken. Qarııanyń aıtýynsha, uldary qurylysta jumys isteıtin kórinedi. Eki balasynyń joǵary oqý ornyn bitirgendigin, jumystyń joqtyǵy men kúnkóristiń tómendigine baılanysty olardyń jat elde qara jumysta júrgendigin qarııa óte qynjylyspen aıtyp berdi.
Otbasyn asyraý qamymen shekara asatyndardyń taǵdyry kóp jaǵdaıda qaıǵyly oqıǵamen aıaqtalady eken. Qysyqkóz aýylynyń turǵyny Bıosıma Qudaıberdıeva kúıeýin kórmegenine 12 jyl tolǵanyn aıtady. Bul áıeldiń jubaıy 1999 jyly Reseıdiń Valgograd qalasyna jumys isteýge ketken. Sodan beri Bıosıma erinen esh habar almaǵan, tipten onyń ne óli, ne tiri ekenin de bilmeıdi. Eki balasymen qalǵan áıel barlyq zań organdaryna barǵan, biraq olardan mardymdy jaýap ala almaǵan. Mundaı oqıǵa bul aýyldymekende kóptep kezigedi. Jón surasqan áıelderdiń biriniń balasy, biriniń kúıeýi kóptegen jyldar syrtta aqysyz jumys istep, quldyqtan eline áreń degende oralǵan.
Reseıdegi eńbek mıgranttary arasynda júrgizilgen saýalnama nátıjesinde olar qaýiptiń 51 paıyzy tártip saqshylarynan, 39 paıyzy skınhetterden, ıaǵnı ultshyldardan bolatyndyǵyn aıtqan. Reseıdiń áleýmettik zertteý ortalyǵynyń málimetinshe Tájikstannan keletin eńbek mıgranttarynyń 15-20 paıyzy áıelder. Jumys izdep barǵandardyń quqyǵy jóndi qorǵala bermeıtindigin, onyń arty keıde qaıǵyly oqıǵaǵa ulasatyndyǵyn joǵaryda aıtyp ótken edik. Tek 2010 jyldyń ózinde Reseıden 58 tájik áıeliniń múrdesi jetkizilgen. Bul Reseı ókimetiniń eńbek mıgranttary quqyǵyn qorǵaýǵa nemquraılyq tanytyp otyrǵandyǵyn kórsetedi.
Jalpy tájik áıelderiniń quqyǵy óz elinde de jıi buzylýda. Aýyldy jerde turatyn erkekterdiń basym bóligi áıeline úı sharýashylyǵymen aınalysatyn kúńi retinde qaraıdy. Sondyqtan áıelder kúıeýlerinen jáne olardyń týǵan-týystarynan kórgen qorlyqqa shydamaı ózderine qol jumsaýǵa barady. Sondaı-aq áıelderdiń basym bóligi kúıeýiniń týystary tarapynan jasalatyn azapqa shydaýǵa májbúr, óıtkeni salt boıynsha týystary atyna sóz keltirýden, qoǵamda jaman atty atanýdan qorqady. Áıelderge kúıeýinen ajyrasqanda turyp jatqan úıinen esh úles ala almaýy óte aýyr tıedi eken. Óıtkeni shańyraq kótergen er adam úıin jáne taǵy basqa jyljymaıtyn múlikterin sheshesine nemese aǵa-inileriniń atyna aýdaryp tastaıdy. Sondaı-aq jańadan úılengender zańdy túrde tirkelmeı, tek din jolymen nekelerin qıdyra salady. Bul óz kezeginde olardyń ajyrasýynda esh qıyndyq týdyrmaıtyndyǵy belgili. Syrt elge jumys isteýge ketip, sonda basqa janmen kóńil jarastyrǵan erkekter, elde qalǵan áıelimen SMS hat arqyly ajyrasyp, odan úıdi bosatýyn ótinedi eken. Máselen, 33 jastaǵy Bızýmýrat Maǵlonova kúıeýiniń Reseıge ketkenine 9 jyl tolǵanyn aıtady. Sverdlovsk qalasyna jumys isteýge ketken onyń kúıeýi alǵashqy 1,5 jyldaı qarajat jiberip turǵan, keıin aqsha jiberýdi qoıyp, áıeline habarlasýdy doǵarǵan. Tek sol aýylda turatyn aǵasyna nemese inisine telefon soǵyp, aýylda qalǵan eki balasynyń halin suraıtyn kórinedi. Al áıeli Bızýmýrat ata-enesin baǵyp, solardyń qolynda turady. Aǵalary onyń 9 jyl boıy eline qaıtpaı júrgenine esh qynjylys bildirmeıdi deıdi ol. Áıel, sondaı-aq «jarym basqa janmen otbasy quryp ketpese jarar edi» degen kúdigin de aıtyp qaldy.
Eldegi osyndaı keleńsizdikterdiń aldyn alyp, áıelderdiń quqyǵyn taptatpaý maqsatynda «Áıelder jáne qoǵam» qaýymdastyǵy qurylǵan. 2010 jyldyń qazan aıynan bastap bul qaýymdastyq Hýdjant qalasyndaǵy jaǵdaıy tómen 1540 eńbek mıgrantynyń áıelderine óz jeke isin ashýǵa 2-3 paıyzdyq nesıe alyp berýge kómektesýde. Sogdıan oblysy boıynsha áıelder isi jónindegi komıtettiń tóraǵasy Ranohan Bobojanova tájik áıelderiniń bul bastamaǵa belsene kirisip jatqandyǵyn aıtady. «Máselen kúıeýi Reseıge jumys izdep ketken B.Ǵafýrov aýdanynda turatyn Sardınıso esimdi áıel jobaǵa kelip, óz kásibin ashýǵa qarajat kerek ekendigin baıqatty. Eki kúndik bilim berý trenınginen ótkennen keıin ol esh kepilsiz 225 dollar aldy. Oǵan túgeldeı mata alyp, qazir kıim tigip satýda», -deıdi R.Bobojanova. Mundaı ıgi bastamalar tájik áıelderiniń eshkimge táýelsiz, óz isimen erkin aınalysýyna septigin tıgizýde.
Elimizde turatyn kóptegen ulttardyń birligin saqtap, 2010 jyly EQYU-ǵa sátti tóraǵalyq etip, táýelsizdik alǵan 20 jyl ishinde tolaǵaı tabystarǵa jetip, aldaǵy damý jolyn aıqyndaı bilgen Qazaqstan, álem aldynda óz bedelin jyldan-jylǵa arttyryp kele jatyr. Osynaý jahandaný dáýirinde elimiz jumys izdep, kúnkóristiń qamymen bizden úmit kútip kelgen Ortalyq Azııa halyqtaryn qabyldap, olarǵa qol ushyn sozyp otyrǵandyǵyn álem aldynda abyroımen aıta alady. Degenmen, Qazaqstan syrttan kelip jatqan kelimsekterdiń quqyǵyn qorǵaı almaı, jıi buzylýyna jol beretin bolsa ol eldigimiz úshin syn bolatyny belgili. Sondyqtan kóshi-qon tóńiregindegi máselerdi sheshý úshin áli de jumys isteı túsý kerek.
