Tabystyń basym bóligi azyq-túlikke ketse, bul jaqsylyqtyń belgisi emes — Arman Shaqqalıev
ASTANA. KAZINFORM — Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev Jibek Joly telearnasynyń «Ýáde» baǵdarlamasyna suhbat berdi. Suhbat barysynda mınıstr azyq-túlik qaýipsizdi, eksporttyq baǵyttar, pııaz máselesi jáne basqa da jaıttarǵa qatysty tushymdy jaýap berdi.
Azyq-túlik qaýipsizdigi
Mınıstrdiń aıtýynsha, ishki naryqty halyqqa qajetti negizgi azyq-túlikpen qamtamasyz etý máselesine qatysty saýaldy BAQ ókilderi Parlament qabyrǵasynda kezdeskende jıi qoıady.
Bul oraıda mınıstrlik azyq-túlik sebetin eseptegende ınflıatsııa men ishki naryqtaǵy taýardyń 54 túrine aıryqsha nazar aýdarady. Onyń ishinde 29 taýar negizgi azyq-túlik ónimi sanalady. Ol azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etedi.
«Eger dál qazir ishki óndiris jaıynda aıtar bolsaq, qus etimen jáne sút ónimderimen tolyq qamtamasyz ete almaı otyrmyz. Іshetin sút óndirisi úshin qajetti taýarlyq sútpen ózimizdi tolyq kólemde qamtamasyz etpeımiz. Al et ónimderine keler bolsaq, ol — shujyq ónimderi. Munan bólek, balyq ónimderine, onyń ishinde konservilengen balyq ónimderine belgili bir táýeldiligimiz bar. Olar boıynsha ımport kólemi 60 paıyzǵa jetip qalady. Saýda jelilerine ólshem júrgizgen sarapshylardyń baǵalaýyna sáıkes, búginde qazaqstandyq óndiris 55-ten 50 paıyzǵa deıingi aralyqty quraıdy. Senattyń jalpy otyrystarynyń birinde spıker Máýlen Áshimbaev ta halyqpen kezdesýinde shekara mańyndaǵy óńirlerdegi saýda sórelerinde ónimniń 60 paıyzy reseılik ekendigin anyqtaǵanyn aıtqan bolatyn. Biz ólshem jasadyq. Shynymen de ol jaqtarda et pen shujyq ónimderi basym. Biraq, bul tutynýshylardyń talǵamyna baılanysty», — dedi Arman Shaqqalıev.
Onyń paıymynsha, bul problemany sheshý úshin ishki óndiristi arttyrý qajet. Máselen, naryqty qus etimen tolyq qamtý úshin qus fabrıkalaryn kóptep ashqan jón.
Sút ónimderimen ishki naryqty 100 paıyz qamtý úshin taýarlyq-sút fermalaryn damytý qajet. Bul baǵytta Úkimet agroónerkásip keshenin damytý baǵdarlamasyn da qabyldap otyr. Qujatta dál osy ónimderdi naryqta molaıtý kózdelgen.
Eksporttyq áleýetti arttyrý úshin ne istelinbek?
Búginde elimiz Taıaý Shyǵys, Azııa, Ońtústik-Shyǵys Azııa jáne Eýropaǵa shamamen 133 eksporttyq baǵytty jolǵa qoıǵan. Atalǵan óńirlerge Qazaqstannan shamamen 5 900 taýar túri jetkiziledi. Al jańa baǵyttardy tańdaýda elimiz kólik shyǵyndarynyń barynsha tómen bolýyna basa mán beredi.
«Qytaı men Ońtústik-Shyǵys Azııa, Koreıa men Japonııa baǵytyn aıtar bolsaq, biz eksporttyq áleýetimizdi baǵaladyq. Negizinen bul óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderi jetkizý kólemin arttyrý esebinen bolmaq. Al ol kólemdi arttyrý úshin saýda mıssııalaryn ótkizemiz. Kórmelerge qatysyp, iri ólkelerge baramyz. Máselen, Qytaıdyń ishki óńirlik ónimi eń joǵary úzdik 5 ólkesin tańdap aldyq. Qytaıda Lıanıýngan men Sıan porttarymyz bar. Bul Koreıa men Japonııaǵa shyǵýǵa múmkindik beredi. Port baıaǵydan jumys istep tur. Biraq, taýar aǵyny artý úshin ony júkteý qajet. Búginde Traskaspıı baǵdaryn paıdalaný ósimi 186 paıyzǵa deıin artyp otyr. Qytaı boıynsha shekteý joq. Munyń ústine Qytaı arqyly bizdiń naqty bir ónimderge suranys bar ekenin baıqadyq. Shanhaı kórmesin kórdik. Koreılik jáne japondyq áriptester kondıterlik ónimderimizge, ýyldyryqqa, spırttik ishimdikter men ósimdik maıyna qyzyǵýshylyq tanytqandaryn aıtty. Taıaý Shyǵysqa qatysty aıtar bolsam, bul — Qatar, Arab Ámirlikteri jáne Bender-Abbas porty. Bul bizdiń negizgi baǵytymyz», — dedi ol.
Pııaz nege shirip jatyr?
Arman Shaqqalıevtiń aıtýynsha, naryqtyq ekonomıkada memleket kim qansha pııaz egedi, onyń qanshasyn satady degen máselelerdi josparlamaıdy.
«Ótken jyly Úndistan, Indonezııa jáne Pákistanda pııaz shyǵymynyń azdyǵyna baılanysty suranys artty. Pııazdyń baǵasy 500 teńgege deıin jetip, fermerlerimiz jappaı satty. Tipti pııazdyń eksportyna shekteý qoıýǵa tyrystyq. Óıtkeni, eksport qarqyny óte joǵary boldy, ózimiz pııazsyz qala jazdadyq. Pııaz kólemine qatysty da kóp pikirtalas boldy, 120 myń tonna ónimniń shirip ketetini jaıly da sol kezde aıtyldy. Biraq, olaı bolǵan joq», — dedi ol.
Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, ótken kúzde pııazdyń kelisi 450 teńgege jetken. Biraq, tabys tabýdy maqsat tutqan fermeler pııazdyń sáýirge deıin búlinbeı saqtalatyn bilip, baǵa taǵy kóteriledi degen úmitpen ony satpaǵan.
Jalpy elimizde 320 myń tonna pııaz jınalady. Al bir jylda alynatyn ónim 1 mln tonnaǵa jýyqtaıdy. Búginge deıin elimiz Aýǵanstan men Pákistanǵa 81 vagon pııaz jóneltti. Taǵy 10 vagon pııaz daıyndalyp jatyr.
Taýar baǵasy nege qarqyndy ósip barady?
Suhbat barysynda telearna tilshisi mınıstrden: «taýar baǵasy nelikten jyldam ósip barady? Máselen allergııa kezinde qoldanylatyn Zırtek dárilik zaty. Túrkııada ol 1 myń, al bizde 4 myń teńge turady. Kelesi mysal — sýsabyn. Qorabynda 1 lıtr dep turýy múmkin, al onda 800 mg bolýy múmkin», — dep suraǵan edi.
Onyń túsindirýinshe, eger sýsabyn qorabynda 1 lıtr, al naqty 800 mg bolsa, onda sizdiń quqyǵyńyz buzylyp otyr degen sóz. Muny aldaý tájirıbesi dep ataıdy.
«Bul oraıda siz elimizdiń barlyq oblysynda bar Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý departamentine júginýińiz qajet. Al eger sýsabyndy qoldanýdyń nátıjesinde allergııalyq áser bolsa jáne qaýipsizdigine kúdiktenseńiz, onda Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń qurylymdaryna, sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq qyzmetke júgingenińiz jón. Olar tekserý júrgizedi. Al Zırtek dárisiniń bizde 4 myń, al Túrkııada 1 myń teńge turatyndyǵyna keler bolsaq, onda bul oraıda sizdiń quqyǵyńyz buzylǵan joq. Óıtkeni, baǵanyń qalyptasýy kólik jáne ústeme shyǵyndarǵa oraı túrli faktorlarǵa táýeldi. Múmkin, Túrkııada Zırtek dárisi shyǵarylatyn shyǵar. Sondyqtan ol jaqta baǵa basqa. Bizde Zırtek óndirilmeıdi, syrttan ákelemiz. Qunyna kedendik tazartý jáne basqalary kiredi. Sondyqtan da siz bu rette balamasyna baǵasynyń aıyrmashylyǵy bar, meniń quqyǵym buzyldy dep aıta almaısyz», — dedi Arman Shaqqalıev.
Tabystyń basym bóligi azyq-túlikke ketse, bul jaqsylyqtyń belgisi emes
Arman Shaqqalıevtiń sózine qaraǵanda, tabystyń basym bóligi bazalyq qajettilikke, qarapaıym azyq-túlikke ketse, onda bul barlyq ýaqytta da alańdatarlyq dabyl.
Degenmen, adamdarda múldem qajetsiz jerde nesıeni qoldanyp jatady.
«Biz muny Májiliste de, basqa jerlerde aıtyp júrmiz. Másele mıkronesıelerdiń qoljetimdiligimen, qarjylyq saýatsyzdyqpen baılanysty. Kóp pikirtalas boldy. Eń basty másele — jalaqyny, eńbek ónimdiligin arttyrý. Bul -Úkimettiń basty mindeti. Prezıdent barlyq baǵdarlamalyq qujatqa engizgen. Úkimet ony oryndaý úshin áreket etýi kerek», — dedi mınıstr.
