Syılyq berýshige - 200, alýshyǵa 600 AEK mólsherinde aıyppul bar – SQO bilim basqarmasy
Qujattyń kóshirmesi áleýmettik jelide jarııalandy. Sondaı-aq kesheden beri ata-analardyń vatsap toptarynda keńinen taratylyp jatyr.
Hatta oqý jylynyń aıaqtalýyna baılanysty balabaqshalarda, mektepterde shaǵyn ortalyqtarda ustazdarǵa, tárbıeshilerge syılyq alý úshin ata-analardan aqsha jınap jatqandyǵyn týraly ótinishterdiń jıilegeni aıtylǵan. Osyǵan oraı Qamqorshylyq keńes múshelerimen, ata-analarmen pedagogtarǵa syılyq alýǵa aqsha jınaýǵa bolmaıtynyn atyp, túsindirý jumystaryn júrgizýdi, pedagogıkalyq etıka men sybaılas jemqorlyqqa qarsy zańnama normalaryn qatań saqtaýdy eske salady.
Sondaı-aq basshynyń qoly qoıylǵan qujatta qyzmettik mindetterin oryndaǵany úshin syılyq alýǵa kez kelgen nysanda tyıym salynatyndyǵy aıtylǵan. Syılyqtyń quny 2 AEK – 6 900 teńgeden assa, berýshi úshin 200 AEK – 690 myń teńge, alýshyǵa 600 AEK – 2 mln teńge shamasynda ákimshilik aıyppul qarastyrylǵan.
Hattyń sońynda onymen ár pedagog tanysyp, qol qoıý qajettigi kórsetilgen.
Sondaı-aq bilim berý mekemeleriniń basshylaryna synyptardy jóndeýge, qural-saımandar men qurylys materıaldaryn satyp alýǵa ata-analardan qarajat jınaýǵa jol bermeý kerektigi de aıtylǵan.
Bul hat kópshilikti beıjaı qaldyrmady. Biri qoldasa, endi biri muny qatardaǵy ustazdardy qorqytý dep baǵalady.
Buǵan deıin SQO ákimdiginiń apparat otyrysynda bilim basqarmasynyń basshysy Názir Jóshibekov oqý jylyn qorytyndylap esep berdi.
Jıynda da mektep ákimshiligi men ustazdarǵa syılyqqa aqsha jınaý máselesine toqtalyp, oǵan jol berilmeıtinin aıtty. Sonymen qatar, saltanatty is-sharalarǵa anımatorlardy, ıvent-agenttikterdi tartýǵa, túlekterdiń keshterin meıramhanalar men basqa da oıyn-saýyq oryndarynda atap ótýge tyıym salynǵanyn aıtty.