Syrttaǵy qazaqtardy «qandastar» dep ataýymyz qajet - Asqar Altaı, jazýshy
Maqaladaǵy aıtylǵan máseleler óńirlerge jetip, túsindirilýin maqsat etken ult zııalylarynyń «desanty» quramynda kelgen belgili qalamgerler, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń músheleri, Beıimbet Maılın atyndaǵy syılyqtyń laýreaty Serik Asylbekuly men «Alash» halyqaralyq syılyǵynyń laýreaty Asqar Altaı qostanaılyq jurtshylyq ókilderimen kezdesti. Shara Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoldaýymen ótti.
Kezdesýdi júrgizgen aqyn Aqylbek Shaıahmet basqosý maqsatyn aıta kele, jurtshylyqty jazýshylar shyǵarmashylyǵymen tanystyryp ótti. Kezdesýde jazýshylar birden maqalada aıtylǵan máselelerge kóshti.
Elbasy maqalasynda halqymyzdyń rýhanı jańǵyrý máselesin beker kótergen joq, ony ǵalamdyq ózgeristermen baılanysty sabaqtady. Jahandaný men qatygez básekede qaı ulttyń bolsyn jylqynyń jalynan ustaǵandaı qoly ilineri - óziniń ulttyq tili, dástúri, salty, óneri, qysqasy, ulttyq kody bolmaq. Aldymen qazaq óz ornyn belgileýi tıis ekenin jazýshy Serik Asylbekuly málimettermen aıshyqtaı tústi.
- Jer júzinde 6 myńdaı etnos, ult bar, 193 memleket Birikken Ulttar Uıymyna múshe, sol memleketterdiń arasynda Qazaqstan bar. Taǵy bir málimet - qazaqtar dúnıe júzindegi álgi 6000 ulttyń ishinde 43 oryn alady. Halqynyń sany 10 mıllıonnan asatyn ulttar makro, 100 mıllıonnan asatyn halyqtar mega ulttar bolyp sanalady. Biz makro ultqa jatamyz. Álemde jer kólemi jóninen 9-oryn alatynymyz taǵy bar. Qazaq halqynyń básekege qabiletti bolýy onyń sanyna da baılanysty. Óıtkeni, álemdik básekege sany kóp halyqtar tótep beredi, sondyqtan aldaǵy ýaqytta sany keminde 30 mıllıonǵa jetetin aımaqtyq iri ultqa aınalý arman-maqsatymyz bolýy shart. HH ǵasyrdyń basynda álemde 12 myń ult bolǵan eken, qazir sonyń teń jartysy joq, ózge iri ulttarǵa jutylyp ketken. Óıtkeni, olar dilinen, tilinen, dástúr, mádenıetinen aıyrylyp qaldy, ult retinde joǵaldy, - dedi Serik Asylbekuly.
Áriptesiniń oıyn sabaqtaı túsken Asqar Altaı qazaq halqy ýaqyttyń jahandyq ózgeristerine qalaı daıyn bolýy kerektigin tilge tıek etti.
- Biz halqymyzdyń tarıhynan eshqashan uıalmaımyz. Qazaq - ejelden kele jatqan halyq, onyń azaıýyna ótken ǵasyrlarda belgili sebepter boldy. Al HHІ ǵasyrda ol qandaı kúıge túsedi? Elbasy maqalasy halqymyz ult retinde jutylmaýy úshin adaspas baǵdar beredi. Táýelsizdik alǵan 25 jylda biz memleket retinde ekonomıkalyq jaǵynan nyǵaıýǵa kóbirek kóńil bóldik. Endi rýhanı jańǵyrý kezeńi keldi, ýaqyt sony talap etip otyr. Qazaqstandaǵy memleket quraýshy halyq - qazaq halqy. Sondyqtan qazaq halqy elimizdiń damýyna da, jetistigine de jaýapty bolyp tabylady. Bizben birge keń dalamyzdy júzden asa etnos mekendep, Qazaqstandy óziniń otanyna balap otyr, olar úshin de jaýapkershilikti biz, qazaqtar alýymyz kerek. Etnostardyń kemshiligine keshirimmen qarap, jetistigin aıtý paryz, - dedi Asqar Qumaruly.
Jazýshy Serik Asylbekuly «jahandyq básekege halqynyń sany kóp ulttar tótep beredi» degen pikirin zaldan qoıylǵan «Básekege halqymyz sapa jaǵynan daıyn ba? Ol úshin ne istelýi tıis?» degen suraqtan keıin odan ári jalǵady.
- San sapaǵa aınalýy tıis. Men osy jóninde Alash qaıratkerleri aıtyp ketken japon halqynyń mysalyn keltirgim keledi. Bir kezde artta qalyńqyrap kelgen japon halqy qaı jaǵynan alsań da búgin dúnıe júzindegi eń aldyńǵy qatardaǵy halyq, memleket. Ótken ǵasyrdyń ortasynan aýa olar elektronıka, mashına jasaý, taǵy basqa salalardan dúnıe júzinde kóshbastaýshy memlekettiń birine aınaldy. Japon keremeti nede edi? Olar óziniń ulttyq tilin, dilin, dinin, mádenıeti men ónerin saqtaı otyryp, batystyń tehnologııasyn aldy, damytty, - dedi Serik Asylbekuly.
Kezdesýde búgingi jas býyndy tárbıeleýde balalar ádebıetiniń yqpaly, onyń damýy máselesi kóterildi. Jazýshy Serik Asylbekuly da balalar ádebıetine qalam tartady, birneshe baıqaýdyń laýreaty da atandy. Alaıda, jazýshy balalar ádebıetiniń damýyna elimizde júrgizilip otyrǵan jumystardyń jetkiliksiz ekenin aıtty. Ony aqyn Aqylbek Shaıahmet te qoldady.
- Kásipker Baýyrjan Ospanov quryltaıshy bolǵan «Altyn qalam» baıqaýy balalar ádebıetiniń serpilýine yqpal etken edi. Oǵan tek qazaq tilinde ǵana emes, orys, basqa da tilderde balalar taqyrybyna jazatyn jazýshylar qatysatyn. Ótken jyly men de osy baıqaýda ekinshi orynǵa ıe boldym. Biraq bul baıqaý bıyl jarııalanǵan joq. Al jalpy qazaq ádebıeti, qazaq folklory óte baı. Ókinishke qaraı, qazaq balalar ádebıeti, basqa shyǵarmalar da orys tiline az aýdarylady, bul jóninen memlekettik qoldaýdy sezine qoımaımyz. Al qazir balalarǵa arnalǵan kitaptardy shyǵaratyn baspalar kitapty tartymdy etip, sýretimen shyǵarmaıdy. Qostanaı qalasynyń ortalyǵyndaǵy «Atamura» kitap dúkenine kirseńiz, orys tilindegi balalar kitaptary tolyp turady, al qazaq tilinde sol dárejedegi jaqsy kitaptardy tappaısyz,- dedi Aqylbek Qojauly.
Kezdesýde jazýshylar latyn qarpine kóshý, onomastıka, kóshi-qon, shet eldegi qazaqtarǵa qazaq tilin úıretý, olardyń jastaryn atamekenge tartý, dúnıe júzindegi qazaqtardyń birligin, rýhanı sapasyn jańa deńgeıge kóterý máseleleri jónindegi suraqtarǵa da jaýap berdi.
- Qazaqtyń birligi degende syrttaǵy qandastarymyzdyń atamekenge oralýy, olardy ornalastyrý máseleleri aıryqsha zertteýdi, zerdeleýdi qajet etedi. Jasyratyny joq, osy 25 jyl ishinde qandastardyń elge kelýin uıymdastyrýda dóreki qatelikter ketkeni aıqyn. Kóshi-qon týraly zańnamany qaıta qaraıtyn kez keldi. «Oralman» sóziniń ózi durys emes, syrttaǵy qazaqtardy «qandastar» dep aıtýymyz qajet. Bul oraıda, Germanııa sııaqty asa damyǵan eldiń tájirıbesin úırenetin kez keldi, - degen Asqar Altaıdyń pikirin kezdesýge kelgender asa yqylaspen qoldady.
Bir aıta keterligi, jazýshylarmen kezdesý úshin Dostyq úıine ózge ulttyń ókilderi de kóp jınaldy. Kezdesý negizinen memlekettik tilde ótkenimen, orys tilinde de jaýaptar aıtyldy. Rýhanı jańǵyrý týraly Elbasy maqalasyndaǵy máseleler barlyq qazaqstandyqtardy tolǵantqany málim. Kezdesý qazaqstandyqtardy biriktiretin, yntymaǵyn arttyratyn qazaq tili bolýy kerek degen Elbasy sózi ómir shyndyǵyna aınalatynyn meńzegendeı boldy.
