Syrttaǵy qazaq dıasporasy mádenı saladaǵy qoldaýǵa óte muqtaj - Talǵat Mamashev
Jalpy 30-dan astam elden kelýge nıetti qazaqtardyń basyn qosatyn bul Quryltaıdy joǵary deńgeıde ótkizý úshin daıyndyq jumystary qyzý júrip jatyr. Búgingi zamanda Qazaq eliniń aldynda turǵan basty mindetterdiń biri sheteldegi qandastarymyzben, ásirese qazaq jastarymen rýhanı balanysymyzdy, tarıhı tamyrlastyǵymyzdy úzip almaý. Bul turǵyda olardyń Qazaqstan jaıly jan-jaqty, tolyqqandy aqparat alyp turýyn qamtamasyz etý negizgi qadamdardyń biri sanalady. Osy oraıda aıtýly sharanyń qarsańynda Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Talǵat Mamashevtan alǵan suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynamyz.
- Talǵat Asyluly, Dúnıejúzi qazaqtarynyń birinshi quryltaıy Qazaqstan táýelsizdigin alǵannan keıin ótti. Jalpy, egemendigimiz sheteldegi qandastarymyzǵa qandaı múmkindikter berdi?
- Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alyp, táýelsizdik jarııalaǵanda eń birinshi qýanǵan álemniń 40-tan astam elinde shashyrap júrgen aǵaıyndar edi. Osy kúnnen bastap olardyń atajurtqa kelýine keń jol ashyldy. Osyǵan oraı sheteldegi qandastarymyzdyń basyn qosyp, jumysty ári qaraı qalaı júrgizemiz, kóshi-qon máselesin qalaı uıymdastyramyz, olardyń rýhanı-mádenı suranystaryn qalaı qanaǵattandyramyz degen kóptegen máseleler týyndady. Mine, osy máselelerdi talqylap, bir júıege túsirý úshin búkil qazaqtyń basyn qosqan bir alqaly jıyn kerek edi. 1992 jyly qyrkúıek aıynda sol kezdegi Qazaqstannyń astanasy Almaty qalasynda ótken Dúnıejúzi qazaqtarynyń tuńǵysh Quryltaıy osy máselege arnaldy.
Sol alqaly jıynda Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵyn qurý týraly sheshim qabyldandy. Qaýymdastyq tóralqasynyń tóraǵasy bolyp Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev saılandy. Májiliste Elbasy Nursultan Nazarbaev halqymyzdyń búgini men bolashaǵy týraly tebireniske toly baıandama jasady.
Sóıtip, tuńǵysh quryltaıda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy degen qoǵamdyq uıym dúnıege kelip, tusaýy kesildi. Endi budan bylaı syrttaǵy 5 mıllıon qandastarymyzdyń basyn qosyp, olardyń rýhanı suranystaryn ótep, barlyq máselelerin osy qaýymdastyq sheshetin boldy.
Al suraqqa kelsek, egemendigimizdiń shettegi aǵaıynǵa bergen alǵashqy da basty múmkindigi kóshi-qon máselesi. Shetten keletin aǵaıynǵa bir kezderi 300-500 kvota bólinse, sońǵy jyldary ol 20 000 otbasyǵa deıin jetti. Sonyń nátıjesinde Qazaqstanǵa bir mıllıonnan astam qandastarymyz qonystandy. Olar tarıhı otanyna oralýǵa árqashanda múddeli jáne jyl saıyn úzdiksiz kelip te jatyr. Bul aǵaıyndar atamekenge kelgen boıda elimizdegi óndiris pen aýylsharýashylyǵynyń barlyq salasyna, shaǵyn kásipkerlik pen bızneske belsene kirisip, nátıjeli eńbek etýde. Oqý-bilim, mádenıet, ǵylym salasynda kózge túsip júrgender de az emes. Birqatar elderden qonys aýdarǵan qandastarymyzdyń jas urpaǵy Qazaqstannyń Qarýly kúshteri men quqyq qorǵaý organdarynda da kóptep qyzmet etýde. Demek, Qazaqstannyń búgingideı ósip-órkendeýine, qorǵanys kúshiniń nyǵaıýyna sheteldegi qazaqtardyń qosar úlesi aıryqsha qomaqty.
Qazirgi kezde atajurttan alysta turatyn aǵaıyndardyń birazy basqa tilde, basqa jazýmen saýat ashady. Bul jaǵdaı olardyń Qazaqstannyń joǵary jáne arnaýly orta oqý-oryndaryna túsýin qıyndatady. Qaýymdastyq sheteldegi qazaq jastaryna arnalǵan daıyndyq bólimderin ashýǵa sebepker boldy. Qazir daıyndyq bólimderine 1500 balaǵa deıin qabyldanady. Sosyn jyl saıyn sheteldegi qazaq balalaryn Kókshetaýdaǵy «Baldáýren» atty oqýshylardyń jazǵy lagerine baryp demalýy da uıymdastyrylýda. Bul da bizdiń syrttaǵy qandastarymyz úshin jasalyp otyrǵan qamqorlyqtardyń biri. Shette júrgen qandastarymyz úshin budan basqa da múmkindikter jasalyp jatyr.
- Tórtinshi quryltaıdan keıin sheteldegi qazaqtardyń qaýymdastyqtarynda qandaı ózgerister boldy?
- Úlken ózgerister boldy deýge kele qoımas, degenmen qazirgi kezde sheteldegi qazaqtardyń mádenı-rýhanı salada qol jetkizgen tabystary aıtarlyqtaı mol. Qazaqtar tyǵyz ornalasqan jerlerde qazaq halqynyń tarıhyna, mádenıetine baılanysty baı muralar bar. Sheteldegi qazaqtar - Qazaqstan úshin baǵa jetpes mol baılyq, úlken qaınar kúsh. Biraq osy jerde olardyń bolashaǵy qandaı degen suraq týyndaıdy. Birden ashyp aıtý kerek, sheteldegi qazaqtardyń jaǵdaıy kún ótken saıyn qıyndap barady. Olar ózderi turatyn eldiń jergilikti halqyna sińip, assımılatsııaǵa ushyraýǵa bet alǵan. Munyń alǵashqy belgileri qazirdiń ózinde aıqyn kórinip otyr. Búgingi tańda sheteldegi qazaqtardyń óz ana tilinde oqyp, bilim alýy, ózderiniń ulttyq qadir-qasıetin saqtap damyta berýi barynsha kúrdelengen. Sonyń saldarynan ana tilinen ajyrap, qazaqtyq qalpyn joǵaltqan jańa urpaq qaýlap ósip keledi. Al mundaı urpaqtyń Qazaqstandy tarıhı Otanym dep esepteýi, atajurtqa ynta-yqlas tanytýy eki talaı. Munyń ózi sheteldegi qazaqtardyń Qazaqstanǵa kelýin birte-birte azaıta bereri anyq. ıAǵnı ýaqyt óte kele elimiz úshin óte mańyzdy sheteldegi baǵa jetpes baılyǵymyzdan, ózderin atajurttyń ókilimiz dep esepteıtin qalyń qazaq dıasporasynan birjolata aıyrylyp qalýymyz múmkin.
Qazirgi kezde Qytaıda qazaq tilindegi kitap, gazet-jýrnal shyǵarý joǵary deńgeıde jolǵa qoıylǵan. Qazaqtyń ánin, kúıi men bıin nasıhattaıtyn óner ujymdary da barshylyq. Qazaq halqynyń tarıhı, mádenı-ádebı muralaryn zerttep, jaryqqa shyǵarýda da Qytaıda úlken jumystar júrgizilýde. Mine, sondyqtan da biz kúndelikti jumysymyzda Qytaıdyń qazaqtar kóp turatyn Shyńjań Uıǵyr avtonomııaly aýdanymen baılanys jasaýǵa aıryqsha nazar aýdaramyz. Búgingi tańda Reseıdiń otyzdan astam oblystarynda qazaq mádenı ortalyqtary qurylyp, jumys isteıdi. Samara qalasynda Toqtar Dúsenbaevtyń jetekshiligimen Reseıdegi qazaq mádenı ortalyqtarynyń úılestirý keńesi qurylǵan. Biraq buǵan qarap Reseıdegi qazaqtardyń ulttyq rýhanı-mádenı jaǵdaıynda eshqandaı kúrdeli másele joq deıtin uǵym týmaýǵa tıis. Bizdi, ásirese, Reseı qazaqtarynyń ana tilinen alystap bara jatqany alańdatady. Tipti, qazaqtar biryńǵaı tyǵyz otyrǵan jerlerdiń ózinde qazaq tilinde bilim beretin mektepter joq. Jastardyń basym kópshigi óz ana tilin asyp ketkende fakýltetıvti sabaq retinde ǵana oqıdy.
Al Iran, Aýǵanstan sııaqty bizben jaqyn ornalasqan memleketterde de birshama tyǵyz otyrǵan aǵaıyndarymyz bar. Qaýymdasyq olarmen de turaqty baılanys jasap turýdy eshqashan esten shyǵarmaıdy. Shetel qazaqtary týraly sóz etkende Mońǵolııadaǵy aǵaıyndarymyzǵa aıryqsha toqtala ketkimiz keledi. Mundaǵy qazaqtar ana tilin de, ulttyq qazyna baılyqtaryn da qaımaǵyn buzbaı sol qalpynda saqtap keledi. Demografııalyq ósimi de joǵary deńgeıde.
- Sheteldegi qandastarymyz qazirgi kúni naqty qandaı qoldaýǵa muqtaj bolyp otyr?
- Meniń oıymsha, syrttaǵy qazaq dıasporasy mádenı saladaǵy qoldaýǵa óte muqtaj. Óıtkeni, olardyń bolashaqta qazaq ultynyń ókili retinde saqtalyp qalýy osy máselege kelip tireledi. Órkenıetti elderdiń kóbi sheteldegi ulttyq mádenı ortalyqtaryna bıýdjetten arnaıy qarjy bólip, naqty qoldaý jasaıdy. Qazaqstan da sheteldegi Qazaq mádenı ortalyqtaryna osyndaı qamqorlyq jasaýdy júıeli túrde qolǵa alýy kerek. Sondaı-aq, shet elderdegi qazaq jastarynyń arasynan ádebıet pen ónerge, bilim-ǵylymǵa, sportqa, kásipkerlikke beıim daryndy balalardy taýyp, tárbıeleýge kóńil bólý qajet. Sosyn syrttaǵy aǵaıyndarymyz oqý-bilim jáne ana tili máselesi jóninen qoldaýǵa asa muqtaj.
- Qazaqtardyń kópshiligi kórshi elderde turyp jatqany belgili. Qandastarymyzdyń osy memleketterden elge qaıtý turǵysynda qandaı da bir qıyndyqtar bar ma? Jalpy qaı elderden qandastarymyz kóp kelip jatyr?
- Sheteldegi san mıllıon otandastarymyz bolashaqta da qazirgi turǵan jerlerinde mekendep qala beredi. Bul shyndyq. Eń bastysy olardy sol jerde ult retinde aman saqtap, ana tilin, mádenıetin, salt-dástúrin damyta berýge úles qosýymyz kerek. Mine, sonda ǵana sheteldegi otandastarymyz tili, dástúri, arman-maqsaty, múddesi birtutas jáne tarıhı otanyna árqashan da janashyr úlken kúshke aınalady. Órkenıetti memleketterdiń bári sheteldegi óz dıasporasyn osy turǵydan baǵalap, aıryqsha kóńil bóledi.
Aıta keteıin, Qazaqstanmen kórshiles Qytaıda bir jarym mıllonnan astam qazaqtar turady. Sosyn sheteldegi qazaqtar eń kóp turatyn elderdiń biri - Reseı. Mundaǵy aǵaıyndarmen baılanysymyz barynsha joǵary deńgeıde. Ózbektan, Tájikstan, Túrikmenstan, Iran, Aýǵanstan sııaqty bizben jaqyn ornalasqan memleketterde de birshama tyǵyz otyrǵan aǵaıyndarymyz bar. Al sol qazaqtar turyp jatqan memleketterde elge qaıtý máselesi túrli deńgeıde sheshimin taýyp jatady.
- Bıyl Astanada ótetin Dúnıejúzi qazaqtarynyń V Quryltaıyn ótkizýge qyzý daıyndyq júrip jatqany belgili. Bul jolǵy Quryltaıdyń ereksheligine toqtalsańyz?
- Negizi, belgilengen jospar boıynsha bes jylda bir ótetin quryltaıdyń besinshi kezegi byltyr ótýi kerek edi. Biraq, bıyl elimizde ótetin úlken sharaǵa, ıaǵnı EKSPO-2017 kórmesine baılanysty shetelden keletin qazaqtardyń osy halyqaralyq sharany kórsek degen nıetine saı, Prezıdent Ákimshiligimen kelisip, bir jyl keıinge shegerdik. Al aldaǵy Quryltaıǵa daıyndyq jumystaryna keler bolsaq, Prezıdent Ákimshiligine qatysty jobalardy usynyp, olar jaqtan talap-tilekteri men qoldaýlary týraly sóılesip otyrmyz. Qaýymdastyq kóleminde ótken sharalardan jáne aldynǵy tórt retki quryltaıdan bolsyn, azdy-kópti tájrıbe jınadyq. Soǵan súıene otyryp, jańa mazmundar kiristirip, Quryltaıdyń óresin tyń deńgeıge kótergeli otyrmyz.
Bul Quryltaıdyń basty ereksheligi - Astanadaǵy «EKSPO-2017» kórmesimen qatar ótetini. ıAǵnı, shetelden kelgen qandastarymyz ben quryltaı qonaqtary EKSPO kórmesin tamashalaýǵa múmkindigi bar. Tek EKSPO kórmesi ǵana emes, kórme aıasynda jasalyp jatqan sharalar bar. Bul turǵyda dástúrli óner kórmesi, ulttyq oıyndar, merekelik kontsertter, sondaı-aq taǵy da basqa tolyp jatqan sharalarǵa birdeı qatysa alady. Bundaı sharalar bizge qalypty kórinse de, sheteldegi qazaqtardyń Qazaqstanǵa, qazaq ultyna degen yntasyn arttyratyny daýsyz. Ásirese, Etno-aýyl kórmesin kórýge múmkindigi bar. Dástúrli kıiz úılermen qazaq dástúrli ónerin, mádenıetin, tarıhyn zergerler aýyly, ónerpazdar aýyly, ismerler aýyly t.b. aýyldar EKSPO jáne quryltaı qonaqtaryna nasıhattaıtyn bolady.
Sosyn Quryltaıda ásirese jastarǵa basymdyq bergeli otyrmyz. Osydan burynǵy quryltaılarda qatysýshylardyń kóbi jasy úlken el aǵalary, aqsaqaldar bolyp keldi. Bul joly sheteldegi jáne eldegi qazaq jastaryn kóbirek qatystyramyz. Bul da bolsa aldaǵy quryltaıdyń basty erekshelikteriniń biri bolady.
- Jalpy, Quryltaıǵa qansha delegat shaqyryldy?
- Dúnıejúzi qazaq quryltaıyna ókil retinde 35-36 elden, 350-ge jýyq qandastarymyzdy shaqyrdyq. Árıne, sheteldegi qazaq dıasporalarynyń sanyna baılanysty ár elden keletin delegattar sany birdeı bolmaıdy. Eldegi qazaq dıasporasynyń kóptigine baılanysty Reseı, Qytaı, Ózbekstandaǵy qandastarymyzdan kóbirek shaqyrýǵa týra keledi. Sonymen qatar halyqaralyq uıymdar jáne ulty qazaq qana emes, kórshi baýyrlas halyqtardyń ulttyq birlestikterinen de arnaýly ókilder shaqyrylady.
Al elimizdiń kóleminde 14 oblys pen Astana, Almaty qalalarynan 5 adamnan delegatsııa qatysady. Olardan tys búkil qazaqqa ortaq ádebıet pen óner ókilderi mindetti túrde quryltaı qonaǵy bolady.
Qaýymdastyq saıası uıym bolmaǵannan keıin, Qazaqstanda tirkelgen partııalar men iri qoǵamdyq uıymdardan da bir-bir ókil qatystyramyz. Búgingi tańda álemniń qyryqtan astam elinde qazaq bar desek, sonyń 32 elinde Qazaq mádenıeti ortalyǵy ashylǵan. Bul ortalyqtardyń basqarýshylaryn shaqyramyz jáne olardan jastar qanaty, izbasarlary bolsa, quryltaıǵa ákelýin de talap etip otyrmyz.
Sheteldegi qazaq mádenı ortalyqtary arqyly kóptegen eldegi biz bilmeıtin qazaq abyroıyn kótergen azamattarǵa shaqyrtý jiberdik. Shette júrip bıik belesterge kóterilgen qazaq baýyrlarymyzdyń tizimin jasap, jeke-jeke habarlasyp shaqyryp otyrmyz. Aıtalyq, qazirgi Ózbekstan Prezıdentiniń keńesshisi bolyp otyrǵan qazaq baýyrymyz bar, Reseıde «Geroı» ataǵyn alǵan polkovnık baýyrymyz bar. Mine osylarǵa habarlastyq.
- Quryltaıǵa qatysýshylar úshin Astanada qandaı sharalar eskerilgen?
- Árıne, mindetti túrde bas qalamyz Astananyń kórikti jerlerimen tanystyrý, bastysy «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń jumysymen jáne basqa da jetistiktermen tanystyrý josparlanyp otyr.
Aıtalyq, baǵdarlama boıynsha 22 maýsym kúni túske deıin qonaqtarǵa Astanany kórsetemiz. EKSPO-ǵa baılanysty úlken etnoaýyl boı kótergenin bilesizder. Ol úsh aı boıy jumys isteıdi. Sol jerden qazaqtyń búkil tynys-tirshiligin, ulttyq baılyǵyn tamashalaýǵa múmkindik bolady. Keshkilik Astana opera teatryna «Qyz jibek» operasynyń jańa qoıylymyna baramyz. Ekinshi kúni N.Nazarbaev ýnıversıtetinde Prezıdenttiń qatysýymen plenarlyq otyrys ótedi. Ondaǵy maqsat - Nazarbaev Ýnıversıtetin kórsetý. Al odan keıin búkil qonaqtarymyzdy EKSPO keshenin tamashalaýǵa shaqyramyz. Quryltaı sheńberinde ótetin sektsııalyq otyrystar birneshe mınıstrlikterdiń ǵımaratynda ótetindikten, Astanadaǵy Mınıstrlikter úıin qonaqtarymyzǵa kórsete alamyz, ári sol jerde keleli keńes qurýǵa múmkindik jasaımyz.
Jalpy, shetelden kelgen quryltaı qonaqtaryna Qazaqstannyń barsha jetistikteri men tabystaryn kórsetý, búkil tarıhı, mádenı qundylyqtarymyzdy tanystyrý úlken mártebe.
- Áńgimeńizge rahmet!
