Syrtqy naryqtardyń naqty aıqyndalmaǵanyna qaramastan Qazaqstan ekonomıkasynyń ońtaıly ósimi qamtamasyz etildi - B. Saǵyntaev
Mınıstr myrza sóziniń basyn aldyn ala baǵam boıynsha bıyl elimizdiń Іshki jalpy ónimi ótken jyldyń sáıkes kezeńine qaraǵanda 5,6 paıyzǵa óskeninen bastady. Jyl basynan beri halyqtyń naqty tabysy 12,8 paıyzǵa ósti, naqty jalaqy 11,5 paıyzǵa joǵarylady. Mamyrda jumyssyzdyq deńgeıi 5,3 paıyzdy qurady. Osy oraıda ol álemdik ekonomıkada jáne syrtqy naryqtardyń naqty aıqyndalmaǵanyna qaramastan, Qazaqstan ekonomıkasynyń ońtaıly ósimi qamtamasyz etilgenin jetkizdi.
Atap aıtqanda, bıylǵy jyldyń kórsetkishteri boıynsha makroekonomıkalyq turaqtylyq saqtalyp otyr. Qańtar- maýsymda ınflıatsııa 2,7 paıyzdy qamtydy (ótken jyly 5,1 paıyz).
Sonymen qatar, bastysy - ónerkásip ósimi 101,9 paıyzǵa jetip, óńdeý ónerkásibi ozyq qarqynmen ósip, 105,7 paıyzda turaqtandy. Al negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııa kólemi jyl basynan beri 5,9 paıyzǵa ósti.
Budan bólek, ekonomıka ósimine tutynýshylyq suranystyń artýy ońtaıly yqpal etken eken. ıAǵnı, buny kóterme jáne bólshek saýdanyń 14,3 paıyzǵa, kólik qyzmetiniń 7,2 paıyzǵa, baılanys qyzmetiniń 13,3 paıyzǵa joǵarylaýy baıqatyp otyr.
«Turǵyn úı qurylysynyń ósimi 20,8 paıyzdy quraǵany, bul salanyń jandanǵanyn kórsetýde. Qurylysqa tartylǵan ınvestıtsııa 134 mlrd. teńgege jetip, 2,4 mln. sharshy metr baspana paıdalanýǵa berildi», - dep eskertip ótti mınıstr.
Jalpy qarjy naryǵynda depozıtterdiń 14,8 paıyzǵa, nesıelerdiń 17,4 paıyzǵa ósimi baıqalýda. «Ulttyq qordyń qarjysyn qosa eseptegende elimizdiń halyqaralyq rezervteri jyl basynan beri 12,9 mlrd. AQSh dollaryna artyp, 86 mlrd. dollarǵa jýyq qarjyny qurady», - dedi mınıstr. Respýblıkalyq bıýjettiń kirisi 2,7 trln. teńgeni qurap, 25,5 paıyzǵa artty. Al shyǵystar 2,4 trln. teńgege jetip, 19,5 paıyzǵa ósti.
Aıta keteıik, syrtqy saýda aınalymy qańtar-sáýirde 21,6 paıyzǵa artty. Taýarlardyń eksporty 18,4 paıyzǵa, al ımport 30 paıyzǵa ósimdi kórsetti. Saýda balansynyń ońtaıly saldosy 17,4 mlrd. AQSh dollaryn qurady.
B. Saǵyntaevtyń paıymdaýynsha, elimizdiń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamasy belsendi iske asyrylyp jatyr. Ekinshiden, aýyl sharýashylyǵy salasyn qoldaý maqsatty túrde atqarylýda.
«Fermerlerdiń ónimderiniń bólshek saýdasy kezinde tıimsiz qosymsha býyn bolyp tabylatyn alypsatarlarǵa tosqaýyl qoıý maqsatynda Úkimet tarapynan bólshek saýdany memlekettik qoldaý boıynsha tujyrymdamalyq qadamdar maquldandy. Jyl sońyna deıin Tutynýshy kooperatsııany damytý tujyrymdamasy ázirlenedi, sondaı-aq bólshek sektoryn jańǵyrtý baǵdarlamasy boıynsha Jol kartasy daıyndalady», - dedi vedomstvo basshysy.
Budan bólek, B. Saǵyntaev bıznes klımatty jaqsartý boıynsha aldaǵy atqarylatyn sharalarǵa toqtalyp ótti. Osy oraıda bıznesti júrgizýdi, salyqtyq ákimshileýdi jaqsartýǵa jáne salyqtyq rásimderdi jeńildetýge negizdeı otyryp, salyq zańnamasyna ózgerister paketi ázirlenip jatqany belgili boldy.
Esterińizge sala keteıik, «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna tolyqtyrýlar qabyldanǵan edi. Osynyń aıasynda jańadan qatarǵa qosylatyn kásipkerler úshin 1,5-30 mln. teńge kóleminde granttar usynylady, sondaı-aq lızıngtik kelisimsharttar sýbsıdııalanyp, nesıeni kepildendirýdiń jańa júıesi iske asyrylýda. Sonymen qatar, jalpy somasy 60-750 mln. teńge aralyǵyndaǵy nesıeler boıynsha 50 paıyz mólsherinde jeke kepildemeler usynylady jáne kásipkerler úshin ekspress-kepildemeler de qamtamasyz etiledi.
Osynyń nátıjesinde belsendi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha 24 paıyzǵa artyp, onda jumyspen qamtylǵandar 6,5 paıyzǵa, ónim shyǵarýda 3 paıyzǵa ósimdi kórsetken eken.
Búgingi forým barysynda mınıstr myrza jańa formatta «Qol jetimdi baspana - 2020» baǵdarlamasy ázirlengenin aıta kele, onda azamattardyń túrli kategorııalary úshin 6 baǵyt qamtylǵanyn eske salyp ótti. Jalpy 2020 jylǵa deıin 63 mln. sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, onyń nátıjesinde 1 mln. otbasyǵa jýyǵy ózderiniń baspanalyq ahýalyn jaqsartady degen boljam bar. Bıyldyń ózinde 6 mln. sharshy turǵyn úıdiń qurylysy josparlanýda.
Al «Aqbulaq» baǵdarlamasy aıasynda 2012 jyly 342 jobany iske asyryp, qalaly jerlerde halyqty ortalyqtandyrylǵan sýmen qamtamasyz etý qol jetimdiligin 84 paıyzǵa deıin, al aýyldy jerlerde 43 paıyzǵa deıin jetkizýge múmkin bolmaq. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, osy baǵytta óńirlerge maqsatty transfertter tolyq kólemde aýdarylǵan, endi jospardy oryndaý tek ákimderge ǵana baılanysty. Taǵy bir jaǵymdy jańalyq - Dúnıejúzilik saýda uıymyna Qazaqstannyń enýi boıynsha kelissózder úderisin 2012 jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy kózdeıtin tıisti Jol kartasy ázirlenip jatyr.
Halyqaralyq sarapshylardyń paıymdaýynsha, Eýro aımaqta qaryz daǵdarysynyń ýshyǵýy álemdik ekonomıka ósiminiń tejelýin qalyptastyrýy yqtımal. Sáıkesinshe, munaı jáne metall baǵasy tómendep, qarjy naryǵynda turaqsyzdyq beleń alýy múmkin.
Bul turǵyda Úkimettegiler álemdegi ekonomıkalyq úderisterge jáne onyń Qazaqstanǵa yqpaly boıynsha turaqty monıtorıng júrgizilip jatqandyǵyn alǵa tartyp otyr. Bul turǵyda ekonomıkadaǵy ózgeristerdiń bolýy múmkin barlyq stsenarıine negizdelgen daǵdarysqa qarsy jospar ázirlengen kórinedi. Onda ekonomıkalyq damýdy qosymsha yntalandyratyn barsha qajetti sharalar qamtylǵan.
