Syrtqy ister mınıstri ıÝNISEF basshysymen kezdesti
Forýmdy Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy, ıÝNISEF jáne Qazaqstan úkimeti uıymdastyrǵan bolatyn.
Qaırat Ábdirahmanov Qazaqstan tarapynyń bala quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy halyqaralyq mindettemelerge adal ekenin aıta kele, osy saladaǵy Prezıdent tapsyrmalaryn iske asyrý jónindegi aqparatpen bólisti. Mınıstr ıÝNISEF-ke Qazaqstanǵa ana men bala densaýlyǵy jáne balalardy qorǵaý máselelerine qoldaý kórsetkeni úshin alǵysyn bildirdi. BUU Balalar qorynyń qoldaýymen kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty sot tóreligin damytý jáne ómirdiń barlyq salalarynda balalardyń teń múmkindikterin jasaýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamalar men jobalar júzege asyrylýda.
G. For elimizdegi densaýlyq saqtaý deńgeıi jóninde jaqsy áserde ekenin jetkizdi. Ol Qazaqstannyń damyp kele jatqan álemmen óz tájirıbesin bólisýine jáne onyń ornyqty damýyna járdemdesýine tilektestigin bildirdi.
Taraptar densaýlyq saqtaý kyzmetterin jappaı qamtýǵa baǵyttalǵan isterdi ilgeriletýde bir-birin qoldaýǵa kelisti. Astana qalasynda qabyldanǵan deklaratsııa - 1978 jyly Almaty tarıhı deklaratsııasynyń logıkalyq jalǵasy. Ol burynǵy alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek júıesin nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
Sonymen qatar, Qazaqstan ıÝNISEF-tiń búkil álemdegi shıelenis aımaqtaryndaǵy balalardy qorǵaýdaǵy róli men qyzmetine erekshe mán beredi. Óz kezeginde, uıym Sırııadaǵy jaǵdaıdy beıbit retteý boıynsha Astana protsesine qyzyǵýshylyq tanyta otyryp, onyń sheńberinde janjaldasýshy taraptar balalardyń quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne olardy shıelenis saldarynan qorǵaý úshin naqty qadamdar jasaý qajettigi aıtyldy.