Syrly oıýlar: Petropavlda qazaqtyń toqyma ónerine arnalǵan kórme ótip jatyr
Kórmege qoıylǵan alasha-kilemderdiń barlyǵy – Abylaı han rezıdentsııasyna syıǵa berilgen. Onyń birin «Murajaıǵa syı» aktsııasy barysynda óńir turǵyndary tartý etse, endi biri 2003-2005 jyldar aralyǵynda ekspozıtsııany qurarda elimizdiń ár óńirinen ákelingen eken.
Qazir murajaı qorynda osyndaı 30 shaqty kilem-alasha bolsa, sonyń 20-sy kórermen nazaryna usynyldy.
«Syrly oıýlar» atty kórmeniń maqsaty – ulttyq ónerdi dáriptep, kóneniń kózin urpaqtan-urpaqqa mura etý.
«Alasha toqýdyń birneshe ádisi bar. Sonyń biri - terme alasha. Edenge tóseletin alashaǵa jipti jýandaý etip ıirý qajet. Termeni 45,25,35 jipterden teredi. Kóterme aǵash, súıretpe aǵash degen bolady. Terý aǵashy bolady. Negizi túk qıyndyǵy joq, úırenýge bolady. Alashaǵa qandaı órnek salasyń, sol boıynsha jipti qosyp, terip sanap otyrady», - deıdi toqyma ónerin jańǵyrtyp júrgen Petropavl turǵyny Gúlimaı Darhanqyzy.
Mýzeı qyzmetkerleriniń aıtýynsha, Qyzyljar óńirinde kilem-alasha toqý óneri umyt qalsa, elimizdiń ońtústigi, ásirese, Qyzylorda óńirinde ol jaqsy damyǵan.
«Kezinde toqyma buıymdardyń sany otbasynyń áleýmettik jaǵdaıyn, olardyń eńbekqorlyǵyn, sheberligin kórsetken. Kilemder qyz jasaýynyń negizgi bóligi bolyp sanaldy. Kilemdi syıly qonaqtarǵa jáne mereıtoılarǵa syılaǵan. Sonymen qatar kilem aqshanyń ornyn basatyn tólem retinde de júrgen. Kilemmen kıiz úıdiń keregesin qaptap, áshekeılegen, jerge tósegen. Adamdy sońǵy saparyna kilemge orap shyǵaryp salǵan. Ámına Nurqanova degen 93 jastaǵy keıýana bizge kilem syılady. Ol 1970 jyly qyzy kúıeýge shyǵarda jasaýǵa arnaıy kilem toqyǵan eken. Túksiz kilemniń ústine Aqtoty dep jazǵan. Óte ádemi toqylǵan kilemdi bizge ájeıdiń qyzy syıǵa tartty», - deıdi «Abylaı han rezıdentsııasy» mýzeı kesheni dırektorynyń orynbasary Ásemgúl Qydbekova.
Kórmege túkti jáne taqyr kilem, túrli alashadan bólek toqyma quraldary da qoıylǵan.
«Kórmege qoıylǵan kilem-alashalardyń barlyǵy qolmen toqylǵan. Óńi ketpeý úshin, kúıe jemeý úshin toqyma buıymdarǵa kútim kerek. Sol úshin jazda, ystyqta 4-5 kúndeı kún astyna jaıyp alamyz. Qysta da dál solaı qatty aıazdarda dalaǵa shyǵaryp, sýyqta 3-4 kúndeı ustaımyz. Budan bólek arasyna qalampyr sebemiz. Halqymyzdyń ónerin pash etetin bul buıymdardyń árqaısy biz úshin qundy», - deıdi Ásemgúl Qydbekova.
