Syr elindegi serpin: 7 aıda 18 jańa nysan el ıgiligine berildi
El Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Syr eline qoldaýy negizinde oblys ortalyǵynda qala kórkin eselep, ajaryn asha túsetin birneshe záýlim ǵımarattyń irgetasy qalanyp, jańa áleýmettik nysan salý bastamasy sátti túrde júzege asyrylyp jatyr.
Oblys ákimi Nurlybek Nálibaev aımaqta týǵan jerine janashyr demeýshilerdi ortaq iske biriktirip, 9 mlrd teńgege jetetin aýqymdy jobalardyń júzege asýyna dáneker boldy. Nátıjesinde, óńirde bir mezette Óner saraıy, Neke saraıy men Qan ortalyǵynyń qurylysy bastaldy. Keler jyly halyqaralyq áýejaıdyń jańa termınaly, stadıon men zamanaýı úlgidegi Oqýshylar saraıy jáne kópsalaly aýrýhana salynady.
Respýblıka kúninde qyzylordalyqtarǵa birneshe nysan tartý etildi. Jalaǵash aýdanynda quny 431 mln teńgege 200 oryndyq Oqýshylar úıi men 50 oryndyq Óner mektebi paıdalanýǵa berildi. Teńizdi ólke Aral aýdanynda 150 mln teńgege «Balyqshylar monýmenti» men alleıa ashyldy. Metsenat qarjysy esebinen Jańaqorǵan aýdanynda quny 790 mln teńge bolatyn zamanaýı demalys parki el ıgiligine berildi. Al, Syrdarııa aýdanynyń Naǵı Іlııasov aýylynda jergilikti demeýshiniń qoldaýymen 350 mln teńgege «Eńbekshiler alleıasy» boı kóterdi. Qyzylorda qalasyndaǵy Avtobýs parki zamanaýı úlgidegi standarttarǵa saı jańa 82 kólikpen tolyqty.
Keler jyldyń sońyna qaraı Qyzylorda qalasynda Sultan Beıbarys kóshesiniń boıynan quny 3,7 mlrd teńgege 1 000 oryndyq óner ortalyǵy el ıgiligine beriledi. Munda mádenıet salasynyń sımfonııalyq, estradalyq jáne ulttyq óner baǵytynda kontserttik baǵdarlamalary men túrli formattaǵy qoǵamdyq is-sharalar da ótkiziledi.
Aımaqta shańyraq kóterýge nıettengen jastar úshin quny 1,6 mlrd teńge bolatyn zamanaýı úlgidegi Neke saraıy keler jyly turǵyndarǵa esigin aıqara ashady.
Syrdyń sol jaǵalaýynda taǵy bir áleýmettik nysannyń irgetasy qalandy. Quny 2,7 mlrd teńge bolatyn «Qan ortalyǵy» jylyna qan men onyń komponentterin donatsııalaý kórsetkishin 500-den 10 myńǵa deıin jetkizedi.
Belgili kásipker, metsenat Marat Dúısenbaevtyń demeýshiligimen qurylysy bastalǵan quny 1,5 mlrd teńge bolatyn «Anaǵa taǵzym» ortalyǵy shahardyń ajaryn asha túsedi. Óńirdiń Túrkistan oblysymen shekaralasatyn tusynan demeýshi esebinen quny 200 mln teńgege oblystyń kireberis qaqpasynyń qurylysy júrgizilýde.
Memleket basshysynyń bıyl jarııalaǵan «Balalar jylyna» tartý retinde Syr elinde demeýshilerdiń qoldaýymen quny 1,6 mlrd teńgege 80 balalar sport-oıyn alańy paıdalanýǵa berildi.
Sol jaǵalaýda qasbetteri zamanaýı talaptarǵa saı keletin 7-9 qabatty turǵyn úı, fızıka-matematıkalyq mektep boı kóterse, «Qazgermunaı» ulttyq kompanııasy basshylyǵymen kelisim nátıjesinde jańadan «Oqýshylar saraıy» eńse tikteıdi.
Shyny zaýyty da alǵashqy ónimderin shyǵara bastady. Kásiporyn óndirgen 6 vagonnan turatyn alǵashqy ónim Shymkent, Almaty jáne Astana qalasyna jóneltildi. Qazirgi kezde Ózbekstan, Reseı, Túrikmenstan, Tájikstan, Aýǵanstan men Úndistan eli qazaqstandyq shyny ónimderin satyp alýǵa daıyn. Alaıda, shetelge barlyq ónimniń tek 30 protsenti ǵana satylady. Negizgi mindet – ishki naryqty qamtamasyz etý. Aldaǵy ýaqytta zaýyttyń janynan 8 ilespe óndiris ashylyp, shyny talshyq, kompozıttik materıaldar, aına jáne taǵy basqa ónim túrleri jasalady.
Oblysta túrik kompanııalarymen birlesken yntymaqtastyq jańa deńgeıge kóterildi. Bıyl «Aksa enerdjı» kompanııasymen birge qala aýmaǵyn jylý jáne elektrmen tolyq qamtamasyz etetin qýattylyǵy 240 megavatty quraıtyn jylý elektr ortalyǵynyń irgetasy qalandy. Quny 215 mlrd teńgeden asatyn joba 2025 jyly aıaqtalady. Taǵy bir túrik kompanııasymen quny 13,8 mlrd teńgege jylyna 24 myń tonna qyzanaq pastasyn shyǵaratyn zaýyt salý týraly kelissózder júrgizilip jatyr. KOÇ Holding quramyndaǵy kompanııanyń bul óndirisi aımaqtaǵy azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etip, eksportqa qabiletti ónimderdiń qataryn tolyqtyrady.
Qalanyń negizgi qaqpasy áýejaı da qaıta jańarady. Bolat Ótemuratovtyń tikeleı qoldaýymen quny 12 mlrd teńge bolatyn «Qorqyt ata» áýejaıynyń jańa termınaly salynady. Qazirdiń ózinde ózge de demeýshilermen 100 mln teńgege burynǵy termınaldyń ishki jáne syrtqy árleý jumystary júrgizildi.
Bıyl óńirde 4 jańa bilim oshaǵy ashylyp, 8 mektep jyl sońyna deıin tabystalady. Aral aýdanynyń Toqabaı eldi mekenindegi apatty mekteptiń ornyna 500 mln teńgege jańa bilim ordasyn salý máselesi de jeke ınvestor qarajatynyń esebinen sheshimin tapty. Al, «Jaıly mektep» Ulttyq joba aıasynda 21 bilim uıasy boı kótermek. Aldaǵy 3 jylda Qyzylorda oblysynda 27 densaýlyq saqtaý nysanynyń qurylysy salynady. Ortalyq atqarýshy organdarmen birge jasalǵan ornyqty jumystardyń nátıjesinde 36,4 mlrd teńgege Qyzylorda qalasynan kópsalaly aýrýhana men emhana turǵyndardyń ıgiligine qyzmet etedi.
Sportsúıer qaýym aldaǵy jyldary fýtbol oıyndaryn jańa stadıonda kórýge múmkindik alady. «Saýts Oıl» kompanııasynyń demeýshiligimen Qyzylorda qalasynda keler jyly jańadan jabyq stadıon salynady.
