Synǵa ushyraǵan «Samuryq-Qazyna» álemdik «Fortune-500» tizimine kire ala ma? - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 10 qazan, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń Brıýsselge sapary úlken tabyspen qorytyndylandy. Qazaqstan Respýblıkasy Eýropalyq odaqpen ekinshi býyn kelisimine qol qoıatyn Ortalyq Azııadaǵy birden-bir memleketke aınaldy. Budan buryn habar­lan­ǵanyndaı, keshe Brıýsselde Qazaq­stan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Eýropalyq komıssııanyń tóraǵasy Joze Manýel Barrozýmen kezdesti.

Aıta keteıik, Eýropalyq odaq (EO) osy qurlyqta ornalasqan memle­ketterdiń álemdegi asa iri saıası-ekonomıkalyq birlestigi bolyp tabylady. Bul odaqtyń qurylýynyń basty jańalyǵy - oǵan múshe memleketter ózderiniń ulttyq egemendikteriniń bir bóliginen osy saıası birlestiktiń múddesi jolynda bas tartyp, ony Odaqtyń ókiletti qurylymdaryna berýi. Óıtkeni, Odaqqa múshe elder endi oǵan tán bir basqarý qurylymynyń aıasynda ómir súretin boldy.

Odaqqa búginde 28 memleket múshe bolyp tabylady. Onyń jalpy aýmaǵy 4381 myń sharshy shaqyrymdy alyp jatyr. Hal­qynyń sany - 505 mıllıon adam.

Qazaqstan men Eýropalyq Odaq arasyndaǵy qarym-qaty­nas­tardyń quqyqtyq negizi 1999 jylǵy Áriptestik jáne ynty­maq­tastyq týraly kelisim arqy­ly qalyptasqan bolatyn. Munan keıin 2011 jylǵy 11 maý­symda Brıýssel qalasynda ynty­maq­tastyq pen áriptestikti odan ári keńeıtýge múmkindik beretin jańa kelisimdi ázirleý jónindegi kelissózder resmı túrde bas­taý aldy. Sóıtip, 2011 jylǵy maýsymnan bastap osy ýaqytqa deıin jańa kelisimniń mátinin ázirleý boıynsha kelissózderdiń 8 resmı kezeńi ótkizildi. Qorytyndy kezeń 2014 jylǵy 9-11 qyrkúıekte As­tana qalasynda bolyp, sodan keıin ony dáıekteý, qol qoıý jáne ratıfıkatsııalaý boıynsha rásimder ótken edi.

Al Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Eýropalyq komıssııanyń tór­a­ǵasy Joze Manýel Barro­zýdyń Brıýsselde ótken osy jolǵy kezdesýinde sol kelis­sózderdiń qorytyndysy shyǵa­rylyp, úsh jyldan astam ýa­qyt­tan beri daıarlaný ústindegi mańyz­dy qujat mátininiń tolyq ázir­lengendigi málim boldy. Qazaq­stan Prezıdenti men Eýro­pa­lyq komıssııa tóraǵasy osy oqı­ǵaǵa baılanysty ekijaqty qarym-qatynastyń keń kólemdi máselelerin talqylady. Maqala «Seriktestiktiń serpindi kezeńi» degen taqyryppen berilip otyr.

Atalǵan basylymnyń qos betine «Meniń aǵalarym» serııasymen Uly Otan soǵysyndaǵy jeńistiń 70 jyldyǵyna arnalyp «Jaýjúrek» atty kólemdi zertteý materıaly berilip otyr. Osy materıaldy daıarlaý barysynda Raqymjan Qoshqarbaev erligine qatysty aqıqat shyndyqty tarıh tereńinen arshyp alý úshin biz bir kezdegi KSRO Qorǵanys mınıstrliginiń, qazir RF Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq muraǵatyna (RF QMOM) arnaıy ótinish joldap, batyrǵa qatysty buryn esh jerde jarııalanbaǵan áskerı qujattardy aldyrǵanbyz, dep jazady maqala avtory Muhtar Qul-Muhamed.

Onyń jazýynsha, Jeńis týy tigilgen oqıǵanyń izi sýymaı-aq alǵashqy baıanatty Raqym­jannyń polk komandıri Plehodanov jazǵan. Onda bylaı delingen: «Komandır vzvoda razvedkı 1 sb l-nt KASh­KORBAEV ı razvedchık vzvoda polkovoı razvedkı kr-ts BÝLATOV v 14.30 vodrýzılı znamıa nad Reıhstagom. V 14.40 1 ı 2 sb polnostıý voshlı v Reıhstag, ochışaıa nıjnıı etaj ı podvalnye pomeşenııa» (RF QMOM, 1390-qor, 1-tizim, 76-is, 174-175-better. Urys jaǵdaıynan dál habar beretin áskerı muraǵat qujattaryn túpnusqa tilinde keltirýdi jón sanadyq). Eki paraqtan aspaıtyn áskerı tilmen qysqa da nusqa jazylǵan «Opısanıe boıa za Reıhstag» atty bul qujatta shabýyldyń barysy ár mınýtyna deıin dálme-dál kórsetilgen, sońyna «Plehodanov» dep sııa qaryndashpen shıyrshyqtap qol qoıylǵan. Tipti, baıanat sońynda «chto býdet vrat Zınchenko prospavshı v podvale» degen sózder jazylǵan. Eger polk komandıri qol qoıǵan resmı qujatqa tómengi shendi ofıtserlerdiń ózgeris túsire almaıtynyn jáne baıanatta komdıv qolymen jazylǵan eskertpeler joqtyǵyn eskerer bolsaq, mundaı áskerı etıkaǵa syımaıtyn kekesindi tirkesti Plehodanov jazýy múmkin dep shamalaýǵa bolady, deıdi avtor. Soǵys jaǵdaıynda ár dıvızııanyń barlyq áskerı qımyly muqııat tekserilip, ózge baıanattarmen, onyń ishinde barlaýshylar maǵlumatymen salystyrylǵannan keıin ábden naqtylanǵan derekterdi qattap otyratyn «Jýrnal boevyh deıstvıı» deıtin arnaıy qujaty bolady. Endi Raqymjan shaıqasqan 150-atqyshtar dıvızııasynyń osyndaı jýrnalyna úńilip kóreıik.

Onda: «Leıtenant KOShKARBAEV ı razvedchık 674 sp BÝLATOV pervymı podpolzlı s polkovym krasnym znamenem ı v 14.25 30.4.45 vodrýzılı ego na ploşadkı lestnıtsy glavnogo tsentralnogo vhoda v Reıhstag s zapadnoı storony. Tolko s nastýplenıem sýmerkov 30.4.45 v zdanıe Reıhstaga s ıýjnoı ı tsentralnoı chastı vorvalıs 674 sp; s severnoı 1/756 sp», - delingen (Sonda, 1390 qor. 1-tizim, 1-is, 22-23 better), dep jazady M. Qul-Muhamed.

Maqalada RF qorǵanvys mınıstrliginiń muraǵatynan alynǵan qujattardan dáleldemeler keltirile otyryp, Reıhstagqa eń alǵashqy bolyp batyr babamyz Raqymjan Qoshqarbaevtyń tý tikkeni jan-jaqty zertteledi.

***

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qymyz - halyq medıtsınasynyń atasy» degen taqyryppen Qazaq taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti, akademık Tóregeldi Sharmanovpen eksklıýzıvti suhbat berilip otyr. «Jylqyny qazaq janýar dep atamaı, qasıet tutqan. Kelisti sulý symbaty, jalyn jelbiretip, dala­myzdyń tósinde kósile shapqan beınesi halqymyzdyń baıyrǵy kóshpendi zamanynan qalyptasqan sımvolyndaı. Aýyz ádebıetimizden kelip jetken muraǵa saı Aqan seriniń óziniń senimdi serigi Qulagerge kóńilin qaıǵy-muń saryndy jyr-joqtaýmen jetkizýi beker emes. Erttep minseń - múltiksiz kólik, sińimdi eti - til úıirer taǵam, baldaı qymyzy - shıpaly sýsyn, jylqyny qaı tarapynan alsań da, minsiz deýge turarlyq. Qazaq halqynyń shyqqan tegi - ejelgi saq, ǵun taıpalarynyń keń dalada tirshilik etip, jan saýǵa­laýyna jylqynyń sebepshi bol­ǵandyǵy týraly tarıhtan belgili. Baıyrǵy batyrlarymyzdyń astynda jeldeı esip, jaýmen birge shaıqasqan, erkindiktiń jeńis týyn jelbiretýde úlesi zor bolǵan, sodan beri qazaqpen birge qıly zamandy bastan ótkizgen jylqynyń kıesine kúmán bar ma?» deıdi akademık.

Onyń aıtýynsha, bıe sútiniń erekshelikterin tizip aıtsaq, basty tórt qasıetine toqtalýǵa turarlyq: aqýyzynyń «albýmındik» - sińimdi, názik tabıǵaty; jeńil ári zııansyz maıqyshqyldyq quramy (kóp qanyqpaǵan maı qyshqyldary); juq­paly aýrýlardy, mysaly týber­kýlez taıaqshasyn joıatyn tabıǵı antı­bıotık - lızotsımniń bolýy; ashytý ba­ry­synda bakterııalar men vırýs­tarǵa qarsy turatyn S dárýmeniniń (askorbın qyshqylynyń) mol kó­le­miniń túzilýi.

Bul - ana sútine ǵana tán qasıetter, sondyqtan, ana sútin almastyrý úshin sıyr sútine qaraǵanda bıe sútiniń ja­ram­dylyǵy ǵylymı turǵydan dá­lel­dengen, deıdi T. Sharmanov.

Osy basylymnyń jazýynsha, «Nur Otan» partııasy ortalyq appa­ratynda saıası uıymnyń «Qazaqstan. 2017 maqsattary. Ulttyq is-qımyl jospary» saılaýaldy tuǵyrnamasynyń «Halyq birligi» baǵyty boıynsha saraptama tobynyń kezekti otyrysy ótip, mańyzdy taqyrypty arnaıy tal­qyǵa saldy. Maqala «Termındi kim túgendeıdi?» degen taqyryppen berilgen.

Gezettiń jazýynsha, otyrysta bıyl memlekettik tildiń ústemdik qurǵanyna 25 jyl tolǵanyn atap ótken top jetekshisi Serik Seıdýmanov mańyz­dy mindetti júzege asyrýda aıtýly je­tis­­tikterge jetkenimizge toqtalyp, keleń­­siz­dik­terdiń de kemimeı turǵanyn qoz­ǵady.

Al arnaıy baıandama jasaǵan Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til­derdi damytý jáne qoǵamdyq-saıası ju­mys komıteti tóraǵasynyń oryn­basary Serik Sálemov zańnama, ǵylym, jańa tehnologııalar jáne basqa sala­lardaǵy termınderdi retteý másele­leriniń kezek kúttirmeıtinin, sonyń ishinde mınıstr­lik janynan termı­no­logııa ınstıtýtyn ashý qajettiligin alǵa tartty.

Termınologııalyq jumystardy uıym­dastyrý, termınqordy qalyptastyrý Qa­zaqstan Respýblıkasyndaǵy tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyl­darǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlama­synyń negizgi baǵyttarynyń biri bolyp tabylady. Osy baǵdarlamaǵa sáıkes 2014 jyly qazaq tiliniń rettelgen termıno­logııalyq qorynyń úlesi 20%-ǵa, 2017 jylǵa qaraı - 60%-ǵa, al 2020 jylǵa qaraı - 100%-ǵa jetkizý mindeti alǵa qoıyl­ǵan. Al basy túgendelmegen ter­mınderdi sanap shyǵý degenińiz qııamet-qaıymǵa aınalyp tur.

Otyrys qorytyndysy boıyn­sha arnaıy termınologııa ıns­tı­tý­tyn ashý, ony respýblıkalyq bıýd­jetten qarjylandyrý, elimizdiń aýmaǵynda shyǵarylatyn barlyq sózdikterdiń arnaıy termınolo­gııalyq ınstıtýtta saraptamadan ótýin mindetteýdi zańdastyrý sekil­di ózekti bastamalar «Nur Otan» partııasy «Halyq birligi» baǵyty boıynsha saraptama toby tarapy­nan tolyq qoldaý tapty. Endi atal­ǵan keleńsizdikter men kedergilerdi joıýǵa eldegi eń bedeldi partııa kiri­sip otyr.

***

Zańsyz tender ótkizetin, taýar baǵalaryn zańsyz kóteretin, alpaýyt kompanııalardyń múddesin kózdeıtin, joldardy jóndemeıtin, naýqanshyldyqqa urynatyn, jumysqa jas mamandardy tamyr-tanys arqyly alatyn, kásipkerlerdi sansyz tekserýmen tunshyqtyratyn, eń bastysy, qarapaıym halyqqa tıesili qarajatqa qol salatyn sheneýnikterdi synǵa alǵan Prezıdent Úkimetke keleńsizdikti joıýdy tapsyrdy, dep jazady «Túrkistan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Synǵa ushyraǵan «Camuryq - Qazyna» álemdik «Fortune-500» tizimine kire ala ma?» atty maqalada.

Basylymnyń atap ótýinshe, Aqordaǵa Úkimet músheleri men ákim-qaralardy jınaǵan QR Pre­zıdenti N.Nazarbaev shendi-shek­pendini qatań synǵa al­dy. Sheneýnikter arasyndaǵy naý­qan­shyldyq pen jemqorlyqtan tú­gel habardar ekenin ashyq aıt­qan Elbasy quzyrly organdarǵa keleń­siz­dikterdi joıýdy tapsyrdy. «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qorynyń jetekshisi Ómirzaq Shókeev Qordyń forýmynda jas mamandardy bilimi men biligine qaraı emes, «kókeleriniń» qońyraýyna qaraı jumysqa alatynyna qatysty da Elbasynyń synyna ushyrady. «Ana joǵary jaqta maǵan jumysqa turǵysy keletin jastardyń tizimi men sýretterin kórsetti. Olardy kompanııaǵa qalaı keltirý kerek degen suraq - mańyzdy másele. Qyzmetkerlerdi bilimine, tájirıbesi men talpynysyna qaraı mansap tabaldyryǵymen qalaı joǵarylatý kerek? Qazir bizde tamyr-tanystyqtyń arqasynda jumysqa ornalasý problemasyn qońyraý shalý arqyly-aq sheshetin jaǵdaılar jıi kezdesedi. Al jumysqa turǵyzǵan adamy qolyn qýsyryp, eshteńe istemeı otyrady. Eń basty másele - osy! Shókeev myrza, moınyńa júktelgen mindetpen aınalysasyń. Eger qolyńnan kelmese, jumys istemeısiń. Ne kerektiń bárin beremiz. Jumys iste!», - dep nyǵyrlaı tapsyrǵan Nazarbaevqa Shókeev olqylyqty qysqa merzim ishinde joıýǵa ýáde berdi, dep jazady maqala avtory.

Forýmda aıtylǵan basty máse­lelerdiń biri - 2050 jylǵa qaraı shaǵyn jáne orta bıznestiń ІJÓ-degi úlesi 50 paıyzǵa jetkizilýi tıis. Bul oraıda, ásirese, «Samuryq-Qazynaǵa» artylatyn sharýa kóp. Qor óziniń árbir kompanııasynyń aınalasynda shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna jaǵdaı jasaýy qajet. Transformatsııa osy mindetti júzege asyrýǵa jaǵdaı jasaıdy, óıtkeni Qorda tek negizgi bıznes qana qalýy tıis, al qosalqy mindetter shaǵyn jáne orta kásipkerlikke júkteledi.