«Súttiń 80 paıyzy syrttan tasymaldanady. Nege?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstannyń» jazýynsha, Almaty oblysynyń Esik qalasynda eki oqýshynyń joǵalǵanyna 20 kúnnen astam ýaqyt boldy, al olardan esh habar joq. Esterińizge sala keteıik, olar aqpannyń 28-inde úılerinen shyǵyp ketken bolatyn.
Mine, sodan beri atalmysh qalanyń turǵyndary Aıgúl Jahataıqyzy men Perdegúl Qýnaqova 15 jasar Dáýlet Dáýken jáne Tynyshbek Abatovty izdestirýde. Balalardyń birinshisi Mádenıet úıinde aýdandaǵy mektepter arasynda ótetin «Kóńildi tapqyrlar klýby» oıynyna ketkennen iz-túzsiz joǵalǵan. Al ekinshisi mektepke 200 teńgemen ketkennen keri qaıtpaǵan.
Eki shákirt oqıtyn mektepten de qazir bereke ketken. Ustazdar 9-synyp oqýshylaryn kúndiz-túni izdep, áýre-sarsańǵa túsip júr. Dáýlet Dáýken men Tynyshbek Abatovpen sol kúni Almatyǵa birge barǵan úsh oqýshydan aqparat alý úshin psıhologtar da jumys istegen. Ázirge olar mardymdy eshteńe aıtpapty. Sondyqtan jasóspirimderdiń úıden nelikten qashqany muǵalimderge de jumbaq. Mektep basshysynyń aıtýynsha, ata-ananyń eki kún jasyrǵanyna oraı bir jaǵdaı boldy degen boljam bar.
Aýdandyq ishki ister basqarmasy qyzmetkerleri de jasóspirimderdi izdeýdi toqtatqan joq. Tártip saqshylary Esik, Talǵar jáne Almaty qalalaryn túgel sharlaǵan. Ázirge belgilisi, eki jetkinshek mekenjaıy men telefon nómirlerin jıi aýystyryp, tártip saqshylarynan izin jasyryp júrgen kórinedi. Maqala «Іzdeý toqtaǵan joq» degen taqyryppen berilgen.
«Egemen Qazaqstandaǵy» «Osy kúnniń qyzdary» atty maqala «KTK» arnasynan kórsetiletin «Toı Best star» baǵdarlamasy týraly. Avtordyń jazýynsha, baǵdarlama et asqan aspazdardyń sheberligin salystyryp, músheleýdiń mánisin túsindirip, salt-dástúrimizdi ótimdi tásildermen nasıhattap jatatyn. Alaıda 15 naýryzda kórsetilgen baǵdarlama onyń jaǵasyn ustatqan. «Án aıtyp turǵan jigit eshqandaı qarsylyq kórsetpeı, odan beter tamaqtyń ústine sekirip bılep, jalǵastyra berdi. Odan keıin saıqymazaqtyń kıiminde bir jigit shyǵyp, án aıtyp turǵan jigittiń betine qolyndaǵy tortyn jaqty. Qyzyl-sary boıaý quıdy, qustyń júnin ústine tókti. Zalda otyrǵan kórermenmen qosyla Janar men Aıgúl (júrgizýshiler Janar Aıjanova men Aıgúl Imanbaeva - avt.) betin basyp, ezýi eki qulaǵyna jetkenshe kúldi. Kola quıǵan qyz óleń aıtqan jigitke «alǵys hat» tapsyrdy. Sol baǵdarlamaǵa qonaq bolyp kelgen, únemi kempirdiń rólin somdaıtyn Erbolat degen jigit qosylyp kúldi», - deıdi maqala avtory tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jumamurat Shámshi.
Onyń pikirinshe, nannyń usaǵyn jınap alyp, jep qoıatyn qazaq búginde tamaqtyń ústine bı bılep, óleń aıtýǵa shyǵypty. Mundaı soraqylyq álemniń birde-bir elinde joq. «1931-32-jyldary asharshylyqtan talaı mıllıon qazaq qynadaı qyrylyp edi, «qarny toıǵanda, qarnyń ash kezdi umytyp ketesiń» deıtuǵyn bizdiń aýyldyń aqsaqaldary. «Amerıkanskıı pırog» degen fılmnen úzindi alǵanǵa uqsaıdy. Sol kınoda úılenip jatqan erli-zaıyptylar bir-birine pırog jaǵyp máz bolady. Ol AQSh, al biz Ortalyq Azııada turatyn musylman elimiz», - deıdi avtor.
«Ótkende qazaqtyń kıeli ulttyq tamaǵy - etine tıisip, «Beshbarmaq shoý» dep bir búldirip edi, endi «Toı Best star» shyqty. Alǵashqyda atynyń ózinen shoshyp edik. Osydan keıin oıyńa «biz alańsyz tynǵan halyq ekenbiz» dedim ishimnen, túnimen uıyqtamaı shyqtym. Balalarymnyń bolashaǵyna alańdadym. Ákem jatsa-tursa «Janar Aıjanova óte jaqsy óleń aıtady» dep maqtap otyratuǵyn. Basqa-basqa, janǵa jaıly daýysymen halyq ánderin syzyla turyp shyrqaıtyn, ózi de qazaqy minezdi Janarǵa ne kóringen?!» - deıdi J. Shámshi.
***
Qazir ishki naryqtaǵy sút ónimderiniń 80 paıyzy shetten tasymaldanady. Al úkimet bolsa, 2020 jyldary elimizge enetin sút jáne sút ónimderiniń ımporty bar-joǵy 20 paıyzdy ǵana quraıtyn mejege tómendeıdi dep sendirip otyr. 2020 jyl da qyr astynda tur. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Súttiń 80 paıyzy syrttan tasymaldanady. Nege?» degen maqalasynda osy máseleni kóterip otyr.
Basylymnyń jazýynsha, munyń jaýabyn Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov myrzanyń jyl basynda Úkimet otyrysynda aıtqan sózinen tabýǵa bolady.
Munda kózdelgen basty maqsat - ımporttyq taýar aǵynynyń kemýi úshin, otandyq sút ónimderin ulǵaıtý. Al endi statıstıkaǵa júginsek, búginde elimizde 4,8 mln tonna sút óńdeledi. Onyń ishinde eksport kólemi 22 myń tonna bolsa, ımport 903 myń tonnany quraıdy. Bul jerdegi sandardyń alshaqtyǵynyń syry, sút sapasynyń tómendigi men iri qaralardyń basym bóliginiń jekemenshik qolda bolýymen tikeleı baılanysty. Oǵan qosa, sharýa qojalyqtarynyń azdyǵy da qalyń buqarany aqpen qamtamasyz etýge azdyq etip otyr. Sonymen qatar óńdeý tehnologııasy men tehnıkalardyń qymbattyǵy sút óndirýde óz yqpalyn tıgizip jatqany jasyryn emes. Osy oraıda, 2020 jylǵa qaraı sút óńdeıtin 220 kásiporyn ashý josparlanýda. Sol kezeńge deıin memlekettiń qoldaýmen arnaıy baǵdarlama aıasynda 2 myńǵa jýyq iri qara fermalaryn iske qosý kózdelýde. Ol úshin atalǵan salany qarjylandyrý, sýbsıdııalaý, nesıelendirý máselelerine qatysty birqatar qıyndyqtar bar. 2020 jylǵa deıin osy maqsatqa 44 mlrd teńge qarajat bólinip otyr. Nátıjesinde, qurǵaq sútpen qamtýda 2 myń tonnadan 5 myń tonnaǵa deıin, irimshikti 6,5 tonnadan 10 myńǵa deıin, sarymaı kólemin 13 myńnan 28 myń tonnaǵa deıin ulǵaıtý josparlanǵan, - deıdi mınıstr.
Al ekonomıst Toqtar Esirkepov: - Sút ónimin adal óndirýshilerdi ádiletsiz básekeden qorǵaý, ıaǵnı tropıkalyq maılardy sút ónimi quramyna qosatyn óndirýshilerdi jaýapqa tartý talabyn qatańdatý kerek. Bul óte úlken jáne ózekti másele. Men bul máseleni jeke kótergen jón dep sanaımyn. Kadrsyz sút salasynda aıtylǵan máselelerdi sheshý múmkin emes. DSU-ǵa kirýge baılanysty nesıe qurylymyn ózgertýdiń, QQS, sút jáne sút óniminiń tehnıkalyq reglamentin jáne qorǵaý sharalarynyń jiberiletin mólsherin jáne memlekettik qoldaýdyń normatıvti aktilerin qaıta qarastyrý qajet. Bolashaq - iri taýarly sút óndirýshilerde. Ol úshin fermanyń mal jaıylatyn jeri, mal azyǵyn egetin egis alqaby mindetti túrde bolýy kerek. Áıtpese jaı ǵana qunarsyz shóppen maıly, mol sút alý múmkin emes. Ózekti másele - oǵan jer tabý. Sebebi qazir kóptegen aýyl sharýashylyǵyna jaramdy jerler jekeniń qolynda. Sondyqtan eki jaqqa da tıimdi tetikter tabý kerek. Óndirilgen ónimdi ótkizetin naryqty da osy bastan zertteýdiń mańyzy zor. Sút - strategııalyq ónim. Olaı bolsa sapaly sút shyǵarsaq, utylmasymyz anyq, - deıdi.
«Aıqynnyń» jazýynsha, Qytaı astanasynyń ortalyǵyndaǵy «Chaoıan» saıabaǵynda qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaıǵa eskertkish ashyldy.
Bul saltanatqa Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov Qytaıǵa jasaǵan sapary barysynda qatysty.
Syrtqy ister mınıstri Erlan Ydyrysov Qazaqstan elshiligine Qytaı astanasynda qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń eskertkishin ornatý týraly ıdeıa bastamashysy bolǵany úshin músin avtory ıÝan Sıkýnǵa alǵys bildirdi.
- Dıplomatııalyq qarym-qatynas ornaǵan 22 jyl ishinde Beıjińde qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaı Qunanbaevqa arnalǵan eskertkishtiń ashylýy ekijaqty mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyqty damytýǵa qosqan erekshe úles bolyp tabylady, - dep atap ótti Syrtqy ister mınıstri.
Saltanatqa qatysqan músinshi avtor ıÝan Sıkýn da sóz sóıledi. Ol «búgin resmı túrde «Chaoıan» saıabaǵynda Abaıdyń músinin ornatý arqyly biz uly aqyndy máńgi este qaldyrdyq» dep erekshe atap ótti.
Eskertkishtiń ashylý saltanatyna Qytaıda tirkelgen dıplomatııalyq korpýstyń, qazaq dıasporasynyń ókilderi, sonymen birge qytaı sýretshileri men aqyndary qatysty.
***
Shetelder qazaq bıiniń ózine tán ereksheligine tamsanyp, qurmetteıdi. Biraq qazaqtyń bı ónerine ózgeler qyzyǵa qaraǵanymen, ózimiz mán bere almaı jatamyz. Qazaq bıi úshin jany kúıip, shyr-pyr bolyp júrgender sanaýly-aq. Senesiz be, Qazaqstanda qazaq bıin bıleıtin, ony úıretetin mamandar tapshy. Bıshi kóp. Biraq qazaqtyń shynaıy, ózindik bıin bıleıtinder az. Bul týraly «Astana aqshamy» gazetindegi «Oqyrmannan 10 suraq» aıdary boıynsha suhbat bergen QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Shuǵyla Saparǵalıqyzy aıtady.
Onyń pikirinshe, bizdiń bı ónerimiz damyp kele jatyr. Qazaq bıiniń ózindik ereksheligi mol. «Qazaqtyń bıi de ulttyq salt-dástúrimiz ben turmys-tirshiligimizden týyndaǵan. Ómirden alǵan áserińizden, kúıinish-súıinishińizden án nemese óleń-jyr týmaı ma?! Bı de sol sııaqty. Biraq bundaǵy ishki sezimderdi beıneleý quraly - qımyl-qozǵalys. Árıne, oıdy tilmen emes, qımylmen jetkizý - qıyn nárse. Mysalǵa, ózbek bıi degende, ıyq qozǵalystarynan-aq biz olardy birden ajyratamyz. Sol sııaqty úndi bıi bolsa, ony da birden tanımyz. Mine, sondaı ulttyq naqyshty beıneleıtin, basqa ulttarǵa ózin tanystyratyn bı elementteri bizde de bar. Zaman aǵymyna qaraı biz ulttyq beıneni saqtaı otyryp, qazaq bıin odan ári damytýymyz kerek», - deıdi bıshi. Suhbat «Qazaqtyń bıi - boıtumarym» atty taqyryppen berilgen.
«Astana aqshamy» gazeti turaqty túrde uıymdastyryp turatyn «Báıterek túbindegi basqosý» dástúrli dóńgelek ústelinde alda kele jatqan Naýryz merekesi týraly oı qozǵaǵan Orazaq Smaǵul: Jyl basy Naýryz - kún jylynyp, jazdyń jaqyndaǵanyn sezinip kóńildenetin ádemi bir kezge sáıkes keledi. Kún men tún teńelip, tabıǵat pen jan-janýar túlegen shaq - kim-kimge de ulyq mereke. Búginde osy ulttyq merekemiz memlekettik deńgeıde ulyqtalyp keledi. Dál Naýryz kezinde basqa merekeden kóbirek demalys jarııalanýdyń ózi ulystyń uly kúnine degen qurmet bolsa kerek. Árıne, Qazaq elindegi naýryzdyń ózindik ereksheligi bar. Ony toılaý deńgeıi kúnnen-kúnge joǵarylap kele jatqanyn atap ótý qajet. Árıne, kemshilikter joq emes. Biraq «kósh júre túzeledi». Bolashaqta Naýryz merekesi salt-sanamyzǵa tereń sińip, naǵyz jańa jyl meıramyna aınalady degen úmittemin, - deıdi.
