Sumdyq sýdan shyqqaly tur» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, bıylǵy jyldyń tamyz aıynyń 4-10 kúnderi Afına qalasynda «Fılosofııa - ómir salty jáne tanym formasy» taqyrybyna arnalǵan XXIII álemdik fılosofııalyq kongress ótpek. Kongreste eki myńnan astam ǵalym jınalyp, ótkir álemdik jáne aımaqtyq máselelerdi sheshýdegi fılosofııanyń róli, ondaǵy jańa baǵyttar men mektepter, ádisnamalyq jáne dúnıetanymdyq taldaýlar jasalmaq. Oǵan elimizden bir top fılosof ózderiniń qyzǵylyqty baıandamalarymen barmaq. Sóıtip, álemdik fılosofııadaǵy ózimizdiń ulttyq fılosofııamyzdyń orny men rólin kórsetý maqsaty da tur. Sodan keıin qyrkúıek aıynyń 27-28 kúnderi Almatyda І qazaqstandyq fılosofııalyq kongress ótpek. Bul jıyn «Qazirgi álemdegi fılosofııa: damý strategııasy» taqyrybyna arnalǵan. Aldymen álemdik, sodan keıin onyń jalǵasy retinde qazaqstandyq kongress óz jumysyn ótkizedi. Osy kongrestiń aıasynda Qazaqstan fılosofııa qoǵamyn qurý josparlanýda. Bul maqala «Qazaq fılosofııasynyń rýhanı bastaýlary» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Áskerı saladaǵy áriptestik jalǵasady» atty materıal basyldy. Keshe Astanada Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstri Ádilbek Jaqsybekov Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Chjoý Lımen kezdesti.
- Tatý kórshilik jáne dostyq qarym-qatynastyq negizindegi Qazaqstan-Qytaı arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń jemisti damýyn qanaǵattanǵandyqpen atap ótemin. Eki memleket basshylary Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy barlyq baǵyttaǵy ózara is-qımyldy, onyń ishinde áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyq salasyn nyǵaıtý men keńeıtýdi jalǵastyrý týraly kelisimge keldi, - dep atap ótti Qazaqstan qorǵanys vedomstvosynyń basshysy. Qazirgi ýaqytta eki el qorǵanys mınıstrlikteri arasyndaǵy baılanystar qol jetkizilgen áskerı-tehnıkalyq ózara is-qımyldy, sondaı-aq áskerı mamandar daıarlaý salasyndaǵy yntymaqtastyqty júzege asyrýdan turady. Búginde Qytaıda 20 qazaqstandyq áskerı qyzmetshi bilim alýda.
***
«Naqty derekterge súıenip sóıler bolsaq, jumyr jerdiń 70 paıyzyn sý basyp jatyr. Soǵan qaramastan álem halqynyń 70 paıyzy sýǵa zárý. Bul jaǵdaı 2025 jylǵa qaraı ýshyǵa túspek. Sarapshylardyń deregine súıensek, aldaǵy ýaqytta memleketaralyq qaqtyǵys, janjal, soǵys ta sýdan shyǵýy múmkin. Qysqasy, aldaǵy 10-20 jylda sý máselesi ǵalamda eń basty problemaǵa aınalady»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti «Sumdyq sýdan shyqqaly tur» degen maqalada. Máselen, sý máselesin zerttep júrgen AQSh professory Aaronom Volfom: «Álemniń 45,3 paıyzynda ómir súrip jatqan 145 memleket 263 transshekaralyq ózenderdi paıdalanady. Qazir osy memleketter arasynda sý daýy qatty kóterilýde. Munyń arty úlken qaqtyǵystarǵa alyp kelýi ábden múmkin» dese, «Water initiatives» jýrnaly «sońǵy kezde álemde sý tapshylyǵy qatty bilinýde. Ashyq soǵysqa alyp kelmese de, teketires oshaqtary paıda bola bastady. Ásirese, bul másele Afrıka elderinde ýshyǵyp tur. Máselen, Afrıka, Efıopııa, Gana, Malı, Tanzanııa, Perý, Úndistan, Izraıl, Palestına t.b. Bul elderde «sýdy basyp alý» máselesi óte ózekti. Sondaı-aq, sý máselesi Orta Azııada da qatty sezilýde. Sonyń ishinde Ámýdarııa men Syrdarııany qatar emip jatqan Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstan, Qazaqstan, Túrikmenstan arasynda da teketires bar» dep jazady.
Osy basylymda «Ólgen ıtti óltirip kórdińiz be?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Siz ólgen ıtti óltirip kórdińiz be? Kóshedegi ıtti emes, ishińizdegi ıtti... Taıaýda teledıdardan «Vot gde zaryta sobaka» degen sózdi «Mine, ıtti qaıda kómgenin kórdiń be?» dep aýdarǵanyna kýá bolǵanbyz. Qazaqtan artyq sóz aıtqan el bar ma? Muny bir-aq aýyz sózben «Іshinde ıt ólip jatyr» dedi. Qandaı zor maǵyna? Búginde árkimniń ishinde bir ıt ólip jatqan sııaqty... Meniń de ishimde bir ólgen ıt jatyr. Onyń ólgenine kóp bola qoıǵan joq. Jaqynda ǵana óldi. Almatynyń irgesindegi «Aport» saýda ortalyǵyna, onyń ishindegi «Sportmaster» dúkender jelisiniń ishine kire qoıǵanymyz sol: balalarǵa voleıbol dobyn, sekirtpek alǵanymyz da sol, esep aıyrysýǵa barǵanda kassadaǵy operator qyz salǵan jerden oryssha shúldirlep, bizdiń memlekettik tildegi ótinishimizge qulaq aspady. Tipti «Qaıda barsańyzdar onda baryńyzdar, maǵan memlekettik tildi bil dep eshkim de talap qoıa almaıdy, al sizderdiki til jaǵynan qysym kórsetý bolyp tabylady» dep bezireıgen betinen tanǵan joq. Amal joq, dúken basshysyn shaqyrýǵa májbúr boldyq. Negizgi basshylary Astanada otyrady eken, Nııaz degen azamat operator qyzǵa shyq jýytpady. «Oǵan memlekettik tildi bilýdiń qajeti joq, munda orys tilinde qyzmet etýge bolady, orys tilin bilmeseńiz - ózińizdiń soryńyz» degen ýáj aıtty. Kúıesiz be? Janasyz ba? Órtenesiz be?»,-dep jazady maqala avtory.
