Sýdyń da suraýy bar: Qazaqstanda metall kenishiniń saldarynan 2,1 myń km ózen arnasy lastanýy múmkin – zertteýshiler
Dúnıejúzilik banktiń boljamyna súıensek, 2030 jyldarǵa qaraı elimizde sý resýrstarynyń kólemi jylyna 90-nan 76 tekshe metrge deıin azaıady. Sonda biz 7-8 jyldan keıin sý tapshylyǵyn qatty sezetin bolamyz. Sý qurylymyndaǵy qurylǵylardyń jartysynyń derlik tozyǵy jetken. Aıta bersek, problema kóp. Másele jyldar boıy qordalanǵan. Odan qaldy elimizde metall óndiretin oshaqtardyń aǵyn sýǵa keri áseri kóp. Ulybrıtanııalyq mamandar úsh jyl boıy osy máseleni zerdelep, Qazaqstanda metall óndirisiniń saldarynan 2106 km ózen arnasy lastanady dep boljap otyr. Mamandar máseleni sheshý úshin birqatar jol usyndy. Metall óndirisiniń aǵyn sýǵa zııany qandaı? Qazaqstanda sý resýrstaryn únemdep, ınfraqurylymdy qalaı qarjylandyrýǵa bolady? Mamandardyń jaýabyn Kazinform sarapshysy zerdeledi.
Eýropa jurty sýdyń qadirin áldeqashan túsinip, únemdeý joldaryn zańmen bekitip, qubyrlaryn rettegen. Jer bárimizge ortaq úı bolǵan soń, halyqaralyq zertteýshiler Ortalyq Azııadaǵy sý problemasyna da alańdaıdy. Elordada mamandar Qazaqstandaǵy aǵyn sýdy basqarýdyń tıimdi ıntegratsııalanǵan júıesi týraly semınarda sóz sóılep, zertteýin bólisti.
Sý – energııa tıimdiligi, klımattyń ózgerýi salalarynda mańyzdy rol atqarady. Ásirese, Ulybrıtanııa sý tapshylyǵymen áldaqashan kúresti bastaǵan el. Qazir bul Qazaqstan úshin de mańyzdy. Sýdy qaıta óńdeý, energııany únemdeý endi qozǵalyp keledi. Sý – qundy resýrs. Aǵyn sý týraly aıtsaq, odan energııa, taza sý, bıogaz, gıdroenergııa óndirýimizge bolady. Jer sharyndaǵy jarty mıllıard halyq bul sýdy qaıta paıdalana alady, – dep Ulybrıtanııanyń Qazaqstandaǵy elshisi Ketı Lıch brıtandyq tájirıbe qazaqstandyq mamandarǵa septigin tıgizetinin atap ótti.
Lınkoln ortalyǵynyń (Ulybrıtanııa) dırektorlary, professorlar Mark Maklın jáne Krıs Tomas, ortalyqtyń taǵy bir professory Pım Martens metall óndirý jáne onyń ózen sýyna áserin zerttegen. Onyń ishinde, Mark Maklın Ortalyq Azııada tájirıbe almasyp júrgenine 10 jyl bolǵan eken.
Biz Ortalyq Azııadaǵy osy júıeni zerttedik. Onyń ishinde Qazaqstanda mundaı metaldar óndiriletinin bárimiz bilemiz. Metall óndirý kezinde jaýapkershilik kerek... Biz úsh adam bolyp úsh jyl zertteý júrgizip, qubyr tundyrǵyshtar kartasyn jasadyq. Onda jumys istep turǵan jáne jumys istemeıtin kenishterdiń dúnıe júzi boıynsha taralýy kórsetilgen. Mundaı derekter bazasy basqa jerde joq. Dúnıe júzinde mundaı 182 344 metall kenishi bar jáne onyń 22 609-y jumys isteıdi. Al, Qazaqstanda mundaı 119 metall kenishiniń 83-i jumys isteıdi, – dedi zertteýshilerdiń biri Mark Maklın.
Ǵalymnyń aıtýynsha, dúnıe júzinde mundaı kenishterden shyǵatyn qaldyqtardy saqtaıtyn arnaıy 11 587 qoıma bolsa, Qazaqstanda 21 qaldyq qoımasy salynǵan.
Anyqtama: qaldyq qoımasy taý jynystaryn baıytý nátıjesinde paıda bolatyn sý men qaldyqtardy saqtaý úshin qoldanylady. Qaldyq qoımalary – úlken rezervýarlar. Olardyń kólemin kólderdiń kólemimen teńestirýge bolady. Bıiktigi 300 metrge deıin jetedi. Qubyrlardaǵy óndiris qaldyǵy qoımaǵa túskende, qatty zattar túbine sińedi, al sý gıdravlıkalyq bólý protsesinde qaıta paıdalanylady.
Maman Avstralııa, Soltústik Amerıka, Shyǵys Eýropada kenishter bolǵanymen, kóbine jumys istemeıtinin aıtty. Al, Afrıka, Qazaqstanda qazir kóp metall óndirilip jatyr jáne onyń ózen sýyna keri yqpaly zor. Budan bólek, ǵalymdar zertteý barysynda kóptegen elden qaldyq qoımalarynyń jarylǵany týraly málimet alý qıynǵa soqqanyn jetkizdi.
Qaldyq qoımalarynda apat bolǵany týraly aqparat alý qıyn. Dál qaı elder ekenin atamaı-aq qoıaıyn. Biraq mundaı faktiler bar. Mundaı qaldyq qoımalarynyń ózi ekologııaǵa zııan, al ol jarylsa, onyń zııany eselenedi, – dedi Mark Maklın.
Mamandar metall óndireletin oryndardyń halyqqa qanshalyqty qashyqtyqta zııanyn da anyqtaǵan. Olar mysal retinde qorǵasyndy keltirdi. Sonda taý-ken kenishterinen 80 shaqyrym jerde qorǵasynmen lastanǵan shógindiler anyqtalǵan.
Dúnıe júzinde 3 mln-nan asa adam buryn taý óndirisi bolǵan jáne sonyń saldarynan lastanǵan ózenge jaqyn jerde turyp jatyr. Al, mundaı óndiristiń saldarynan sozylmaly aýrýlarǵa shaldyqqan 5 mln adam bar.
Bul – úlken problema. Sondyqtan biz mundaı óndiris jabylatyn kezde de oǵan muqııat qaraýymyz kerek. Sebebi metall óndirisi toqtaǵan orynnyń zardaby jyldarǵa sozylady. Nátıjeler 23 mıllıon turǵyny bar ózenderdiń taý-ken ónerkásibiniń saldarynan lastanýynyń jahandyq aýyr sıpatyn kórsetedi, – dep atap ótti sarapshy.
Mamandardyń málimetinshe, dúnıe júzinde 479 200 km ózen arnalary men 164 000 km2 jer, álemdegi 5,72 mıllıon bas mal men 65 600 km2 sýarmaly alqap metall kenishteriniń zııandy áserine ushyraıdy. Taý-ken qaldyqtaryn uzaq ýaqyt qalpyna keltirý nátıjesinde lastanýǵa ushyraýy múmkin adamdardyń sany qaldyq qoımalarynyń buzylýynan 50 ese kóp. Al, Qazaqstanda metall óndirisiniń saldarynan 2106 km ózen arnalary men 2753 km2 deıin lastaný boljanyp otyr.
Anyqtama: Wapha (Water and planetary health analytics – cý jáne planeta densaýlyǵyn taldaý) tehnologııalyq modeli men kartografııalyq quralyn búkil álem boıynsha tarıhı (tuqym qýalaıtyn) jáne zamanaýı metall óndirý nátıjesinde ózen arnalarynyń/jaıylmalardyń lastanýyn, sondaı-aq ekojúıeler men adam densaýlyǵyna yqtımal saldaryn baǵalaý úshin paıdalanýǵa bolady.
Metall kenishteriniń saldarynan bólek, mamandar sýǵa qatysty basqa problemalardy da kóterdi. Qazaqstandaǵy aǵyn sýdy basqarý problemalaryn jyldam sheshýge qatysty Ulybrıtanııadaǵy ERG International bas úılestirýshisi Ýzı Sezer toqtaldy.
Qazaqstandaǵy sý resýrstaryn basqarý qazir de jáne aldaǵy ýaqytta da másele bolyp qala beredi. Qazaqstanda aǵyn sýdy tazartý jaǵdaıyna keletin bolsaq, bes jyl buryn salynǵan nysandardyń tozyǵy jetkenin kórýge bolady. Al, keıde birneshe jyl buryn salynyp, áli kúnge deıin qyzmet etip jatqanyn, biraq tozyǵy jetkenin kóremiz. Biraq ol tıimdi qyzmet etti. ıAǵnı, keı nysan uzaq jyldarǵa, al keıbiri tek 5 jylǵa ǵana jaramdy bolyp tur. Búginde 6 mln tekshe metr shyǵaryndy sýdy tazartýǵa bolady. Mundaı sýdy basqarýdyń negizgi problemalary: ınfraqurylymdyq nysandardyń eskirýi. Ol úshin modernızatsııa kerek. Biraq onyń artynan qarjylaı sheshim keregi shyǵady. Oǵan ınvestıtsııa tartý qajet, – dedi sarapshy.
Alaıda, maman elimizde keıbir sheshim uzaq qabyldanatynyn jáne sonyń saldarynan keı jobalarǵa ınvestıtsııa quıý jyldarǵa sozylatynyn atap ótti. Al, halyqaralyq qarjy uıymdar tarapynan ınvestıtsııa quıýǵa daıyndary da bar. Budan bólek Ýzı Sezer Ulybrıtanııanyń eksporttyq qarjylandyrýynan qomaqty qarajat bólingenin, biraq elimizde eshqandaı joba bul qarjyny paıdalanbaǵanyn jetkizdi.
Jıynnyń mańyzy men eldegi sý problemasynyń ózektiligine Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrliginiń ókili de toqtaldy.
Qazaqstanda sý tapshylyǵy kúrdeli problema bolǵandyqtan, búginde bul – másele ózekti. Onyń ishinde, aǵyn sýdy paıdalaný da bar. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy joldaýynda sý máselesiniń kúrdeli ekenin atap, tarıf saıasatyn qaıta qaraý, sý únemdeý tehnologııalaryn engizý, aınalma, qaıtalama sýdy paıdalanýdy kúsheıtýdi tapsyrdy. Munyń bári keshendi túrde aǵyn sýdy qaıta paıdalanýǵa yntalandyrady... Endi aldaǵy ýaqytta jańa tarıf saıasaty engizilse, sýdy qaıta paıdalaný kúsheıedi, – dedi Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrliginiń Sý resýrstary komıtetiniń Esil basseındik ınspektsııasynyń basshysy Serikjan Beketaev.
Halyqaralyq jáne elimizdegi mamandardyń sý problemasyn kóterip júrgenine jyldar ótti. Alaıda el úkimeti bul máseleniń qordalanǵan jáne ýshyǵyp ketkenin endi «túsingendeı». Degenmen, halyqaralyq mamandardyń atap ótkenindeı, áli kúnge deıin sheshim qabyldaý protsesi baıaý. Al, sý – kúttirmeıtin problema, eshteńege aýystyrylmaıtyn resýrs.
