Sý jetispeýine baılanysty Syr óńiri kúrish ósirýdi azaıtyp jatyr
QYZYLORDA. KAZINFORM — Sońǵy jyldarda qyzylordalyq eginshiler darııa deńgeıine alańdaıdy. San alýan sebeppen joǵarydan keletin sý mólsheri azaıyp, josparlanǵan kólemde egin egýge kedergisin keltirdi. Bıyl da jyl basynda «sýdyń jaǵdaıy qalaı bolar eken?» degen saýal kópshilikti alańdatqany ras. Jergilikti klımattyq, áleýmettik jaǵdaı oǵan múmkindik bermeıdi. Mamandar kúrish egilmegen alqap tuzdanyp ketetinin aıtady. Oblys halqynyń basym bóligi eginshilikpen aınalysady. Kazinform atalǵan taqyrypqa baılanysty tıisti sala basshylary, ǵalymdardyń oı-pikirin bilgen edi.
Eksportqa shyǵatyn ónimniń basym bóligi — kúrish
Keıingi jyldarda Qyzylorda oblysyna óz mólsherinde sý kelgen joq. Oblysqa bólinetin sýdyń lımıti 3,5-3,7 mlrd tekshe metr shamasynda belgilenedi. Alaıda vegetatsııalyq kezeńde sol sýdyń nebári 60-70 paıyzy jetti.
Dıqandar barynsha únemdi paıdalanýǵa den qoıdy. Sýdy kezektesip berý tártibi qalyptasty. Jan-jaqty ymyraly árekettiń arqasynda jaqsy ónim jınaldy. Kúrish kólemi azdap qysqardy.
— Jyl basynda da kókeıde sol saýal turdy. Osy oraıda oblys basshylyǵynyń usynysy, Úkimettiń qoldaýy nátıjesinde utymdy jumys jasaldy. Lımıt boıynsha bólingen sýdy tolyqtaı aldyq. Bul jóninen dıqandar qınalǵan joq. Bıyl 189,4 myń gektarǵa egin egildi. Onyń ishinde kúrishtiń kólemi — 85,6 myń gektar. Sýdyń jaǵdaıyna baılanysty ótken jylmen salystyrǵanda egin 3,9 myń gektarǵa azaıdy. Basym bóligi — kúrish. Keıingi jyldary Syr óńiriniń aýyl sharýashylyǵy ónimderine suranys artyp otyr. Bıyl 1 shildedegi málimet boıynsha 36,9 myń tonna aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksportqa shyǵarylǵan. Onyń ishinde kúrish, balyq ónimderi, qamys, kúrish qaldyǵy bar. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda, eksport kólemi 118,3 paıyzǵa jetti. Onyń jalpy quny — 20 mln dollar. Shetelge shyǵarylǵan ónimniń 93,7 paıyzy — kúrish. Oǵan Reseı, Belarýs, Ázerbaıjan, Tájikstan, Ýkraına, Mońǵolııa, Ózbekstan jáne Irak memleketterinen úlken suranys bar. Bul elderge 34 myń tonnadan astam kúrish eksporttaldy. Kúrish baǵasy dıqandar úshin tıimdi bolyp tur. Naryqta 2-3 jyl kóleminde turaqtylyq baıqalady, — deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Talǵat Dúısebaev.
Jańa tehnologııa qajet
Dúnıejúzinde Qytaı men Japonııa — kúrish ósirýden aldyńǵy qatarly elderdiń biri. Qytaıda 32 mln gektarǵa jýyq alqapta osy daqyl egiledi. Bul elde kúrish ósirýdiń túrli tehnologııasy paıdalanylady. Tipti qolmen egetin jaǵdaılar da bar.
Árıne, tehnıka da qoldanylady. Fılıppın elinde de osy baǵytta naqty jumystar jasalady. Ol elde halyqaralyq kúrish ınstıtýty jumys isteıdi. Onda joǵary deńgeıli mamandar qyzmet etip jatyr. Tehnologııany jańalaýǵa da erekshe mán berilgen.
Italııa — Eýropany sapaly kúrishpen qamtamasyz etip otyrǵan eldiń biri. Degenmen ár eldiń ózine tán ereksheligi bolady. Sondyqtan olardyń keıbirin óz ómirimizde paıdalanǵanmen, keıbiri bizge sáıkes kelmeı jatady.
— Darııa boıyndaǵy halyq ótken ǵasyrdyń 30-jyldarynan bastap kúrish sharýashylyǵyn qolǵa aldy. Syr óńiri kezinde 100 myń gektarǵa deıin kúrish ekti. Túrli sebeptermen qazir ol 60-70 myń gektarǵa deıin qysqardy. 1987 jylǵa deıin sort máselesinde jergilikti jerdiń tól týyndysy ómirge kelgen joq. Sol jyly ınstıtýt ǵalymdary birige otyryp «Marjan» sortyn óndiriske engizdik. Qazaqstandyq Aral óńiri respýblıkadaǵy negizgi kúrish ósiretin aımaq. Osy aımaqqa jatatyn Qyzylorda oblysynda elimizdegi jalpy kúrish alqabynyń 85 paıyzdan astamy ornalasqan. Ótken ǵasyrdyń 60-jyldaryndaǵy aýyl sharýashylyǵyn ıntensıvtendirý baǵytynda jasalǵan iri sharalar aýyl sharýashylyǵy daqyldary ónimderiniń, onyń ishinde kúrish ónimderiniń de artýyna qolaıly áser etti. Osynyń arqasynda Qyzylorda oblysynda kúrish egisiniń kólemi 1965 jyly 36,4 myń gektar bolsa, 1988 jyly 94,2 myń gektarǵa deıin jetti. Al, ár gektardan alynatyn ortasha ónim oblys boıynsha 28-30 tsentnerden 50-51 tsentnerge deıin joǵarylady, — deıdi aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, Qazaq aýyl sharýashylyǵy ǵylym akademııasynyń akademıgi Qurmanbek Bákirov.
Kúrish álemniń 112 elinde ósiriledi. Onyń jalpy aýmaǵy 150 mln gektarǵa jetedi. Osynyń ózi ónimniń adamzattyń kúndelikti turmys-tirshiliginde mańyzy zor ekenin aıǵaqtap otyr.
Topyraqty tuzdanýdan saqtaıdy
Oblystyń ekologııalyq jaǵdaıyna baılanysty aýa raıy ózgerip, egistik jerlerdiń topyraq tuzdylyǵynyń kúrt artýy, burynǵy keńestik júıeden naryqtyq ekonomıkaǵa kóshýimiz sekildi ózgerister boldy. Osy oraıda kúrish daqylyn ósirýdi ǵylymmen qamtamasyz etýdi de qaıta qaraý qajet.
— Álemdik ǵylym da bir orynda turmaıdy, jańa ǵylymı tehnologııalar, ádis-tásilder paıda boldy. Olardy ǵylymı-zertteý jumystarynda keńinen paıdalanyp qana búgingi kún talaptaryna saı keletin jańa sorttar shyǵarýǵa, jańa tehnologııa ázirlep óndiriske engizýge bolady. Bul eshqandaı dáleldeýdi qajet etpeıtin qaǵıda dep esepteımin. Injenerlik júıege keltirilgen jerlerdiń melıoratıvtik jaǵdaıynyń qolaısyzdyǵy, ásirese, topyraqtyń tuzdanýy men qara shiriginiń azaıýy eleýli áser etedi. Qyzylorda oblysynyń eginshileri elimizdiń basym bóligin kúrishpen qamtamasyz etedi. Naqtyraq aıtqanda, Qazaqstandaǵy kúrish óndirisiniń 80-90 paıyzǵa jýyǵy bizdiń oblysqa tıesili, — deıdi Q.Bákiruly.
Daqyl sortyna baılanysty máseleni árbir sharýashylyq ózi sheshedi. Jergilikti dıqandar «Lıder» jáne «ıAntar» sorttaryn egip kele jatqanyna biraz jyldyń júzi boldy. Ónimdilik jaman emes. Keıingi ýaqytta reseılik «Kaýrıs» sorty synaqtan ótkizilip jatyr.
Dıqandardyń aıtýynsha, onyń da ónimdiligi joǵary. Qazir ýkraındyq «Marshal» sekildi sorttardy egýge mán berilip otyr. Ázirge ol jóninde naqty sheshim joq, tek tájirıbelik negizde egilýde.
Al Ybyraı Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish ǵylymı-zertteý ınstıtýty buǵan deıin «Syr sulýy», «Aıgerim», «Arý» sorttaryn shyǵarǵan edi.
Eske salsaq, budan buryn «Qyzylordada jol salatyn jumysshy mamandar tapshy ekenin habarlaǵan edik.
