Sý únemdeý tehnologııalary bar egis alqaptary 800 myń gektarǵa jetkizilmek
«Kókóniske qatysty jalpy ónimin arttyrýdyń negizgi faktorlarynyń biri - sýarmaly jerlerdi aınalymǵa engizý. Bul jumys Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligimen birlesip júrgiziledi. Qazirgi kezde sý únemdeý tehnologııalary engizilgen aýdandar kóbeıip keledi. Bul óz kezeginde sý men qorektik zattardy naqty berý arqyly ónimdilikti arttyrýǵa yqpal etedi. Jyl saıynǵy ósimge ınvestıtsııalyq sýbsıdııalaý yqpal etip otyr, onyń aıasynda fermerlerdiń qazirgi zamanǵy sýarý júıelerin satyp alýǵa, sondaı-aq sý alý jáne berý úshin barlyq qajet ınfraqurylymdy júrgizýge jumsaǵan shyǵyndarynyń 50 paıyzy ótelip jatyr», - dedi E. Qarashókeev.
Onyń aıtýynsha, 2022 jyly sý únemdeý tehnologııalary qoldanylatyn jerler 21 myń gektarǵa ósti.
«Bıyl sý únemdeý tehnologııalary bar mundaı jerlerdiń aýmaǵyn 300 myń gektarǵa deıin jetkizý eskerilgen, al 2030 jylǵa qaraı sýarmaly alqaptar 750 myń gektarǵa deıin jetkiziledi», - dedi mınıstr.
Budan buryn habarlanǵandaı, kókónis saqtaý qoımalaryn salatyndardy yntalandyrý tetikteri kúsheıtilmek.
Sonymen qatar, jylyjaılardaǵy elektr energııasy men gaz shyǵyndaryna sýbsıdııa bólinbek.
Aıta keteıik, byltyr 1,4 mln gekter sýarmaly alqaptyń 286 myń gektarynda ǵana zamanaýı tehnologııa paıdalanylyp jatqany málim boldy.