Sý tasqynynan zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes qandaı ótemaqy ala alady
ASTANA. KAZINFORM- Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Qarjy mınıstrligimen, «Atameken» UKP-men jáne zardap shekken óńirlerdiń ákimdikterimen birlesip 2024 jylǵy sý tasqynynyń saldarynan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine (budan ári – ShOB) keltirilgen múliktik shyǵyndardy óteý qaǵıdalaryn ázirledi.
QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, tólemderin saqtandyrý uıymdary júzege asyratyn saqtandyrylǵan múlikti qospaǵanda, shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń joǵalǵan nemese búlingen múlki úshin ótemaqy beriledi.
Kásipkerler ótemaqy tóleýge ótinish bermes buryn keltirilgen shyǵyndy baǵalap, ótemaqy mólsherin anyqtaýy qajet.
Kelesi shyǵyndar ótelýge jatady:
Jyljymaıtyn múlik (ǵımarattar, qurylystar, jabdyqtar) – usynylǵan aqaýlyq vedomosi, jobalaý-smetalyq jáne smetalyq qujattama boıynsha.
Taýarlyq-materıaldyq qundylyqtar, negizgi quraldar (jyljymaıtyn múlikti qospaǵanda) – aınalymnyń ne kásipkerlik sýbektisi tabysynyń ortasha aılyq somasyna baılanysty Memlekettik kirister organdarynyń málimetteri negizinde.
Jyljymaly múlik – qalpyna keltirý jóndeý smetasyna sáıkes, múlikti baǵalaý týraly esep boıynsha.
- Tólemder óńirlerdegi memlekettik bıýdjet qarajatynan jáne bıýdjetten tys qorlardan júzege asyrylatyn bolady.
- Normalar agroónerkásiptik keshendegi kásipkerlik sýbektilerine keltirilgen múliktik zalaldardy óteýge qoldanylmaıdy, olar úshin QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi ázirlegen ótemaqy tóleýdiń jekelegen erejeleri qoldanylady.
- Joǵalǵan taýarlyq-materıaldyq qundylyqtar úshin ótemaqy kóterme jetkizýshiniń satyp alý baǵasy boıynsha júzege asyrylady.
- Ótemaqy týraly sheshimdi jergilikti jerlerde ákimdikter qurǵan Óńirlik komıssııalar qabyldaıdy.
- ShOB sýbektisi ótemaqy somasymen kelispegen jaǵdaıda, zalal mólsheri sot saraptamasy negizinde aıqyndalady.
- Baǵalaý jáne/nemese ilespe aýdıtorlyq qyzmetterdi júrgizýge baılanysty qyzmetterge aqy tóleý, qalpyna keltirý jumystaryna, advokattardyń qyzmetterine smetalar jasaý jáne shyǵyndardy kalkýlıatsııalaý ákimdikter esebinen júrgiziledi.
- Ótemaqyǵa ótinishter 2024 jyldyń 30 qarashasyna deıin qabyldanady.
Ótemaqy alý úshin ótinish berý tártibi
1) Kásipker ótemaqy tóleýge ótinish berer aldynda aýdan/qala ákimdigine 2024 jylǵy sý tasqyny saldarynan zardap shekken dep taný týraly ótinim jasaıdy;
2) Kásipker ótemaqyǵa ótinish berer aldynda baǵalaý jáne saraptama kompanııalaryn tarta otyryp, keltirilgen shyǵyndardy baǵalaýdy júzege asyrady (kompanııalardyń tizbesi ákimdikterdiń saıttarynda jarııalanady);
3) Kásipker qajetti qujattardy jınaǵannan keıin e-gov.kz elektrondy portaly arqyly nemese qaǵaz túrinde ákimdikke zalaldardy óteý týraly ótinishti joldaıdy (múlik ıesi ótinishti jeke ózi bere almasa, ol senim bildirgen tulǵa usynýy múmkin)
4) Óńirlik komıssııa 5 jumys kúni ishinde ótinishti qaraıdy jáne ótemaqyny qanaǵattandyrý ne odan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy;
5) Óńirlik komıssııa 1 jumys kúni ishinde otyrys hattamasyna qol qoıady jáne 1 jumys kúni ishinde kásipkerdi qabyldanǵan sheshim týraly habardar etedi;
6) Ótemaqy ótinishte kórsetilgen shotqa 10 jumys kúni ishinde júrgiziledi.
Ótemaqy alý úshin qajetti qujattar tizimi:
1) jeke kásipkerler úshin – jeke kásipkerdiń talony,
zańdy tulǵalar úshin – zańdy tulǵany memlekettik tirkeý týraly anyqtama;
2) menshik quqyǵyn rastaıtyn qujattar;
3) erikti múliktik saqtandyrýdyń joqtyǵy týraly ótinish;
4) múlik ıesine usynylatyn qujattardyń durystyǵy úshin qylmystyq jaýaptylyq týraly eskertilgen jazbasha habarlama
5) baǵalaý, saraptama uıymdaryna málimetterdiń durystyǵy úshin qylmystyq jaýaptylyq týraly eskertilgen jazbasha habarlama
6) keltirilgen shyǵyndardy baǵalaýdy rastaıtyn qujattar;
7) baǵalaý jáne ótemaqy mólsherin aıqyndaý úshin tartylatyn ózge de kompanııalardyń kórsetken qyzmetterine aqy tóleýge arnalǵan shot-faktýra nemese shot;
8) zaqymdaný faktilerin rastaıtyn ózge de qujattar, foto jáne beınematerıaldar.
Ótemaqy máseleleri boıynsha keńes alý úshin «Atameken» QR UKP-nyń 1432 senim telefony jumys isteıdi.
