Sý tasqynynan zardap shekken óńirler áleýmettik azyq-túlikpen úzdiksiz qamtamasyz etilýde
ASTANA. LFıATAŞKЬ - El boıynsha áleýmettik azyq-túlik ónimderiniń ortasha baǵa ındeksi bir aptada 0,1%-ǵa tómendedi. Bul rette «aınalym shemalary» boıynsha ótken jyldan ÁMAT satyp alýdyń ornyna azyq-túlik qoryn qalyptastyra bastaǵan óńirlik turaqtandyrý qorlary mańyzdy ról atqardy.
Aqtóbe oblysynan oralǵan vıtse-premer Serik Jumanǵarın 13 sáýirde óńirlerdegi, ásirese sý tasqynynan zardap shekken aımaqtardaǵy áleýmettik azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy men qoljetimdilik jaǵdaıy boıynsha keńes ótkizdi.
Saýda jáne ıntegratsııa birinshi vıtse-mınıstri Aıjan Bıjanovanyń málimetinshe, ótken aptada ÁMAT baǵasynyń ortasha ındeksi 0,1%-ǵa tómendedi. Baǵa tómendeýiniń jalpy statıstıkasyna 8 óńir úles qosty, onyń beseýi qarǵyn sýdan qatty zardap shekkender qatarynda: Aqtóbe (-0,5%), Aqmola (-0,4%), Soltústik Qazaqstan (-0,3%), Batys Qazaqstan (-0,1%), Jambyl (-0,3%), Pavlodar (-0,1%) oblystary, Almaty (-0,3%), Shymkent (-0,7%) qalalary bar.
Jekelegen taýarlar boıynsha qant baǵasynyń shamaly ósýi baıqalady. Bul Reseı Federatsııasynda qant qyzylshasyn óńdeýdiń aıaqtalýyna jáne óndirýshilerdiń satý baǵasynyń ósýine baılanysty. Qazir Saýda mınıstrligi atalǵan ónim baǵasyn turaqtandyrý tetikterin pysyqtaýda.
Almaty jáne Aqtóbe oblystarynda 1-shi surypty un baǵasyn ustap turý úshin «Azyq-túlik korporatsııasy» rezervinen arzandatylǵan bıdaı jetkizý múmkindigin qarastyrý tapsyryldy. Sonymen qatar bıylǵy 3 sáýirde 9 óńir – Qostanaı, Qyzylorda, Pavlodar, Mańǵystaý, Qaraǵandy, Soltústik Qazaqstan, Atyraý oblystary, Astana jáne Almaty qalalary Shymkenttegi «Qaztrade» AQ kómegimen alǵashqy 4000 tonna erte ónim beretin pııaz ben kartopqa kelisimshart jasady.
«Sý tasqynynan zardap shekken 10 óńirde saýda ınfraqurylymy jaǵdaıy men ÁMAT baǵasy kún saıyn baqylaýda. Saýda jáne tamaqtaný qyzmetteri jumys isteıdi, azamattardyń ótinishteri úshin jedel jeliler quryldy, bıznes pen halyqtyń shaǵymdaryn qaraý boıynsha qoǵamdyq baqylaý pýnktteri ashyldy. Bıznes sýbektileri jalpy kólemi 635 myń tonna azyq-túlik jáne azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardy jetkizý boıynsha memorandýmdarǵa qol qoıyldy. Turaqtandyrý qorlarynyń rezervinen 767 tonnaǵa jýyq áleýmettik azyq-túlik ónimderi satyldy. Zardap shekken 10 óńirde ÁMAT baǵasyn kóterý faktisi boıynsha 140-tan astam ákimshilik is qozǵaldy, 122 eskertý berildi, 17 aıyppul salyndy», — dep baıandady Aıjan Bıjanova.
Petropavldy aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesi qatań baqylaýda. 13 sáýirde saǵat 18.30-daǵy jaǵdaı boıynsha qalaǵa bir kúnde 335 tonna sý ákelindi, ár 2-3 saǵat saıyn qalaǵa bótelkedegi sýy bar vagondar men avtomobılder kelip jatyr. Qalanyń úı janyndaǵy dúkenderi men saýda jelileri boıynsha tasymaldaý júrgizilýde. Bótelkedegi aýyz sýdy jetkizý jumystary úzdiksiz júrgiziletin bolady.
Mańǵystaýda azyq-túlik taýarlarynyń negizgi jetkizilimi júrgizilip jatqan Atyraýmen jol qatynasy úzilýine baılanysty jetkizý jumystary temirjol kóligine qaıta baǵdarlanǵan.
BQO-da zardap shekken barlyq aýdandarda ÁMAT-tyń jetkilikti qory qalyptastyryldy. Jol qatynasy saqtaldy, 9 eldi mekende jetkizý qaıyq arqyly júzege asyrylady. Atyraý oblysynda da qajetti azyq-túlik qory bar, áleýmettik nan óndirisi úshin 1-shi surypty un jetkizý boıynsha kelisimsharttar jasaldy. Qostanaı oblysynda azyq-túlikke qatysty jaǵdaı turaqty, sý basqan óńirlerge azyq-túlik tikushaqtarmen jetkiziledi.
Óz kezeginde, aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Erbol Tasjúrekov ákimdikterdiń málimetinshe, AÓK-te jalpy kólemi 186,8 tonna bolatyn ÁMAT-tyń negizgi túrleri: un – 22,3 myń tonna, kúrish – 14,6 myń tonna, kókónis – 93 myń tonna, qant – 46 myń tonna, kúnbaǵys maıynyń – 10 myń tonna qory bar ekenin atap ótti
«Ákimdikter jetkizýshilermen buryn jasalǵan kelisimsharttarǵa sáıkes áleýmettik azyq-túlik ónimderin josparly túrde ótkizedi. Kókónisterdi turaqtandyrý qorlarynan bronnan shyǵarý jumystary jalǵasýda. Óńirlerde kókónisterdi satýdyń jalpy kólemi qalyptasqan qorlar kóleminiń 42%-yn quraıdy. AShM áleýmettik azyq-túlik ónimderiniń qoljetimdiligine monıtorıng júrgizedi. Sońǵy málimetterge sáıkes, sý tasqynynan zardap shekken óńirlerde jetkizilimderde úzilis joq, kókónis qoımalary men AÓK nemese olardyń seriktesteriniń qoımalaryn sý baspaǵan», — dep habarlady aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri.
Óńirlerge ımporttyq erte ónim beretin kókónister jetkizýge sharttar jasaý boıynsha jumystardy aldyn ala bastaý jáne aldaǵy aılarǵa qajettilikterdi eskere otyryp qolda bar qorlardy baǵalaý júrgizý tapsyryldy. Qolda bar ÁMAT qorlaryn neǵurlym muqııat esepke alý úshin kelesi aptada Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jergilikti jerlerde Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligimen birge jumys tobyn qurady.
«Tótenshe jaǵdaıda qalyptasqan kúrdeli kezeńde 10 óńirde buryn qorlary maýsymaralyq aýytqýlardy tejeýde róli zor turaqtandyrý qorlarynyń baǵany turaqtandyryp, azyq-túlik jetkizýdi qamtamasyz etýde sheshýshi ról atqarǵanyn kórip otyrmyz. Kelesi aptadan bastap biz jedel jumys rejımine kóshemiz, jaǵdaı turaqtalǵanǵa deıin aptasyna eki ret tamaq ónimderin baqylaý jónindegi keńester ótkizemiz. Boljam boıynsha, BQO-da sý kólemi artqan. Ákimdikke Saýda komıtetimen birlesip, qoımalardyń jaǵdaıyn jedel tekserýdi tapsyramyn. Eger sý basý qaýpi bolsa, azyq-túlikti qaýipsiz jerlerge aparý qajet. Azyq-túlik korporatsııasyna arzandatylǵan astyqty Atyraýǵa tez arada jetkizýdi uıymdastyrýdy tapsyramyn», — dep jıyndy qorytyndylady Serik Jumanǵarın.
