Sý tasqyny: Elimizdiń soltústigine Reseıden qaýip bar ma
PETROPAVL. KAZINFORM — Birer aptadan keıin kóktem kelmek, al Soltústik Qazaqstan oblysynyń qutqarýshylary sý tasqynymen kúreske daıyn ba? Tótenshe jaǵdaılar departamenti bastyǵy Jomart Asqarov tilshi suraqtaryna jaýap berdi.
— Eń aldymen ótken jylǵa toqtalyp, qorytyndylasaq. Byltyrǵy kóktem sizder úshin de úlken synaq boldy ǵoı?
— 2024 jyl bárimiz úshin ońaı bolǵan joq. Ótken jyldyń 12 aıynda «112» shuǵyl qyzmetiniń telefon nómirine turǵyndardan 182 myńnan astam, «101» nómirine 14,5 myńnan astam qońyraý tústi. Departamenttiń quzyretine kiretin barlyq habarlamalarǵa dereý den qoıyp, shara qoldanyldy. Qutqarýshylar men órt sóndirýshiler órtke 2 myń ret jedel shyǵyp, avarııalyq-qutqarý jáne shuǵyl jumystardy júzege asyrdy, 342 adam qutqaryldy, 1059 adam evakýatsııalandy, 115 zardap shegýshige dárigerge deıingi medıtsınalyq kómek kórsetildi.
Kóktemgi sý tasqyny kezeńinde Qazaqstannyń basqa óńirlerindegi áriptesterimen, jergilikti atqarýshy organdarmen, azamattyq qorǵaý qyzmetterimen, volonterlermen birlesip júrgizilgen jumysqa toqtalmasqa bolmaıdy. Sý tasqyny kezeńinde 40 eldi mekendegi turǵyn úılerdi sý basý qaýpine baılanysty 14 myńnan astam adam evakýatsııalandy, sorǵylarmen 7 mln tekshe metrden astam sý aıdaý jumysy júrgizildi. Buqaralyq aqparat quraldarynda, áleýmettik jelilerde atqarylǵan orasan zor jumys jaıynda kóptegen materıal jarııalandy.
— Jomart Serikuly, Petropavlda 18 qabattyq úıler salyndy. Kóp qabatty úıden órt shyqqan jaǵdaıda ony sóndiretin múmkindik bar ma? Jalpy materıaldyq-tehnıkalyq baza jańartylyp tura ma?
— Departamenttiń avtomobıl parki ótken jyly 30-dan astam zamanaýı tehnıkamen tolyqty. Onyń ishinde-qutqarýshylardyń kınologııalyq qyzmeti, sondaı-aq jedel-qutqarý jáne avarııalyq-qutqarý tehnıkasy retinde paıdalanatyn 11 TOYOTA HILLUX ótimdiligi joǵary avtomobılder jáne jol tańdamaıtyn «TREKOL» kólikteriniń 4-eýi satyp alyndy. Budan bólek 8 órt sóndirý avtotsısternasy jáne joǵary qabatty ǵımarattardaǵy órtterdi sóndirýge jáne adamdardy evakýatsııalaýǵa arnalǵan AL-55 «MAGIRUS» órt sóndirý avtosatysy alyndy. Bul avtosatyǵa erekshe toqtalǵym keledi: 55 metrlik jyljymaly baspaldaqtyń qutqarý lıfti, avtonomdy generatory bar, jaqsartylǵan basqarý júıesi úıleri tyǵyz ornalasqan qalalyq jaǵdaıda órtterdi joıý kezinde arnaıy tehnıkany jedel paıdalanýǵa múmkindik beredi, avarııalyq-qutqarý jumystaryn júrgizý ýaqytyn qysqartady.
Sondaı-aq, departament bólimsheleri úshin «Skoda Kodiak» jeńil avtomobılderi, byltyrǵy sý tasqynynan keıin jyljymaly sorǵy stantsııalary, shatyrlar, motopompalar, órt jeńderi, qaıyq motorlary satyp alyndy. Budan bólek bizdiń qyzmetkerler sý tasqyny bolýy múmkin aýmaqtardy baqylaýda ustaý úshin jańa ushqyshsyz basqarylatyn apparatty paıdalana bastady. Bul joǵary sapaly derekterge qol jetkizip, aldyn alý sharalaryn qabyldaý maqsatynda júzege asyrylyp jatyr. DJI Matrice 350 RTK kvadrokopteriniń jetildirilgen tehnıkalyq sıpattamalary bar. Onyń kómegimen qutqarýshylar Petropavl qalasy mańyndaǵy jáne Qyzyljar aýdanyndaǵy sý tasqyny qaýpi joǵary aýmaqtardy zertteýdi bastady. Jýyrda alynǵan dronnyń múmkindigi joǵary, ekpini 12 m/s-qa deıin jelge tózimdi, basqarý qashyqtyǵy 20 km, ushý bıiktigi 7 km, al jumys ýaqyty 55 mınýtqa deıin. Kvadrokopter joǵary dáldikti pozıtsııalaý júıesimen, projektormen, lazerlik qashyqtyq ólshegishimen, jylý kamerasymen, avtonomdy ushý fýnktsııalarymen, kedergilerdi anyqtaý júıesimen jáne 32 ese úlkeıtý múmkindigi bar kameramen jabdyqtalǵan.Bıyl da jańa tehnıka men jabdyqtar alynady.
— Kóktemgi sý tasqynynyń saldaryn azaıtý úshin qandaı sharalar qabyldanyp jatyr?
— Bıyl 116 aýyl erekshe baqylaýǵa alynǵan. Onyń ishinde ózenderde sý deńgeıiniń kóterilýinen — 40, kólderdiń tolyp, tasýynan — 13 jáne erigen qar sýynan — 63 eldi mekenge qaýip bar.
Sý tasqyny — bul kúshti, tsıkldik jáne árqashan tolyq boljanbaıtyn tabıǵı qubylys. Sý tasqynyna qarsy is-sharalar onyń aýqymy men uzaqtyǵyn anyqtaıtyn kóptegen tabıǵı faktorlardy muqııat taldaýdy qajet etedi. Bul búkil eldegi ártúrli vedomstvolardyń birikken kúsh-jigerin, sý qoımalaryn, qorǵanys-ınjenerlik qurylystaryn salýǵa úlken qarjylyq shyǵyndardy talap etedi. Sý tasqynymen kúreske daıyndyq jumysy búkil Qazaqstan boıynsha, onyń ishinde Soltústik Qazaqstan oblysynda júrgizilip jatyr. Oblys aýmaǵynda sý tasqynyna qarsy júrgizilgen is-sharalardyń nátıjesinde 60 eldi mekende sý basý qaýipin azaıtýǵa múmkindik týdy. 80 shaqyrymnan astam qorǵanys bógetteri men úıindileri salynyp, nyǵaıtyldy.
Oblystyń avtojoldarynda 108 sý ótkizgish qubyr men tıýbıngter ornatyldy, 10 shaqyrymnan astam sý burǵysh aryqtar men kanaldar tereńdetildi, 4 shaqyrymnan astam shaǵyn ózen arnalary tazartyldy, 214 shaqyrym nóser kárizi tazartyldy jáne jóndeldi. Aldaǵy sý tasqynyna daıyndyq jáne ony ótkizý máselesi Departament pen jergilikti atqarýshy organdardyń erekshe baqylaýynda. Bıyl kóktemde sý tasynymen kúreske, avarııalyq-qutqarý jumystaryna 1900-den astam adam, 1320 tehnıka, 117 júzý quraly jáne oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamentiniń, polıtsııa departamentiniń, Ulttyq ulannyń, 6637 áskerı bólimniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń 360-tan astam sý aıdaý quraldary qoldanylmaq. Qajet bolǵan jaǵdaıda basym kúshti sý tasqynymen kúreske jumyldyramyz, kóktemnen aman ótý mindeti tur.
— Reseıden erigen qar sýynyń kelý qaýpi bar ma? Bul turǵyda shekaralas memlekettermen qandaı jumys júrgizilip jatyr?
— Reseı memleketiniń aýmaǵynda qardyń erýinen paıda bolǵan sý oblystyń shekaralas aýyldaryna aıtarlyqtaı qaýip tóndirmeıdi. Qalaı bolǵanda da, biz barlyǵyn aldyn ala eskerip, túrli «stsenarııge» daıyn otyrmyz. Túmen oblysyna aımaqtyń eń úlken sý arterııasy — Esil ózeniniń aǵyn sýy barady. Osyǵan oraı oblystyq tótenshe jaǵdaılar departamenti de, Reseı tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń Túmen oblysy boıynsha bas basqarmasy da kóptegen parametrler boıynsha jedel jáne monıtorıngtik aqparatpen únemi almasyp otyrady. Sý tasqyny kezinde bul protsess táýlik boıy júrgiziledi.
Buǵan deıin Petropavlda órt sóndirýshiler baspanaly bolǵanyn jazǵan edik.