Sý sharýashylyǵyn reformalaý baǵdarlamasy maýsym aıynda daıyn bolady- Sergeı Gromov

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanda sý sharýashylyǵyn reformalaý josparlanýda. Bul týraly QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Sergeı Gromov QR Jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń saıtynda ótken onlaın suhbatta aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Biz qazir Memleket basshysynyń bıyl 24 qańtardaǵy Úkimet otyrysynda bergen tapsyrmasy boıynsha jumys istep jatyrmyz. Ol tapsyrma 2020-2030 jyldar aralyǵynda sý sharýashylyǵyn reformalaý baǵdarlamasy týraly boldy. Árıne, biz sý resýrstaryn saqtap qalýǵa, ony qorǵaýǵa kóp kóńil bólemiz. Urpaǵymyzǵa sapasy da kólemi da jaqsy sý qaldyrýymyz kerek. Ol úshin ne isteý kerek? Biz álemdik tájirıbeni zerttedik. 20-30 jyl buryn bizdiń elde 115 mıllıon tekshe metrge jýyq sýaǵar bolǵan.

Búginde ol 100 mıllıon tekshe metr ǵana. Geografııa ınstıtýtynyń ǵalymdarymen birigip eseptep kórsek, halyq sany óse berse 2030-2040 jyldarǵa qaraı onyń kólemi 60-70 mıllıon tekshe metrge jetýi múmkin. Oǵan jol bermes úshin ne isteý kerek? Eń aldymen sý únemdeıtin tehnologııalardy qoldanýymyz kerek. Óndiris oryndarynda sýdy tazalap, qaıta qoldaný qajet», - deıdi QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Sergeı Gromov.

Onyń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta Ózbekstanda kúrish ósirýden bas tartyp jatsa, bizdiń elde kúrish ósirýdi jalǵastyrýda.

«Qazirgi ýaqytta kúrishtiń ornyna qant qyzylshasyn ósirý tıimdirek. Sondaı-aq, Qazaqstanda tutynatyn sý baǵasy aıtarlyqtaı arzandatylǵan. Atalǵan baǵdarlamada sýdy únemdeýge úıretý úshin sý naryǵyn qurý kózdelgen. Bul sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy ónimderin shyǵarýshylarǵa qatysty», – deıdi Sergeı Gromov.