«Sý saıasatqa aınaldy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 13 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 13 qarasha, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

 ***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, bul suhbat jaıyndaǵy aldyn ala kelisim Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń Avstrııa Respýblıkasyna sapary barysynda jasalǵan edi. «Qazaqstan delegatsııasynyń quramynda bolǵan   «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamynyń Basqarma tóraǵasy Ómirzaq Shókeevpen biz Venanyń Hofbýrg saraıyndaǵy kelissózderden keıin qysqa qaıyrym sóılesip qalǵanbyz. Sonda Ómirzaq Estaıulynan  «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy jaıynda gazet oqyrmandaryna áńgimeleýin suraǵanbyz. «Samuryq-Qazyna» basshysy baǵdarlama bastalysymen  aldymen «Egemen Qazaqstanǵa» suhbat beretinin aıtqan. Mine, sol kún de keldi: 2012 jylǵy 6 qarashada Qazaqstanda «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy iske qosyldy. Dál qazir jurttyń báriniń aýzynda turǵan sózdiń biri - ІRO. «Ne istediń? Aqshańdy saldyń ba? Sodan ne túsedi eken ózi?» deıdi bir-birine.  Buǵan deıin, bir jyl boıy, Úkimet pen «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamynyń  tarapynan atalǵan baǵdarlamany halyqtyń arasynda keńinen nasıhattap, túsindirý jumystary júrgizilgen bolatyn»,-dep jazady basylym.  Sarapshylardyń aıtýynsha, búgingi tańda «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy týraly jurtshylyq tolyqtaı habardar jáne shamamen 500 myń adam osy baǵdarlamaǵa qatysýǵa nıet bildirip otyr. Degenmen, mundaı mańyzdy istiń mánisin taǵy da túsindire túskenniń esh artyqtyǵy joq. «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» aktsıonerlik qoǵamynyń Basqarma Tóraǵasy Ómirzaq Shókeevpen áńgime negizinen osy  mańyzdy másele tóńireginde órbidi. Suhbat «Ómirzaq ShÓKEEV: Bul baǵdarlama barshaǵa berilgen mol múmkindik» degen taqyryppen berilgen. 

Osy basylymda «Brıtanııalyq Femıda atyshýly qylmyskerdiń is-áreketin aıyptady» atty maqala jaryq kórdi. Anglııanyń apellıatsııalyq so­ty Ábilázovti túrmege qamaý tý­raly she­shimin kúshinde qaldyrdy. Bul sheshimde sot Ábilázovtiń is-áre­ke­tin qatań túrde aıyptady: «Sot qaýlysyna Ábilázovteı úl­ken ar­syzdyqpen jáne qaǵıdat­syz­dyqpen is-áreket tanytqan qa­tysýshyny kóz aldyńa elestetý­diń ózi qıyn». Ótken aptada Londonda BTA banktiń Ábilázovke qatysty ta­lap-aryzy boıynsha negizgi tyń­daýlar bastaldy. Onda oǵan shamamen 7 mlrd. dollardy zańsyz ıelendi degen aıyp taǵylǵan. Osy­laı­sha, Brıtanııa soty kimmen bet­pe-bet kelgenin túsingen syńaıly. Al eger buǵan óziniń otandas­ta­ry­nan urlanǵan aqsha qaıda jum­sal­ǵany týraly aqparatty qosatyn bolsaq, Brıtanııa apellıatsııalyq sotynyń sheshiminde odan da qatań túsindirýler paıda bolar edi. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse atalǵan maqalany oqyp shyǵyńyz.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, qazirgi kezde sý tek ómir nári ǵana emes, úlken saıasat quralyna aınaldy. Ásirese, Ortalyq Azııa elderi úshin sý - óte qundy taýar, strategııalyq resýrs. Óıtkeni ýaqyt ótken saıyn sýǵa degen qajettiliktiń artýy, klımattyń ózgerýi onyń tapshylyǵyn aıqyn sezdirip keledi. Sońǵy onjyldyqtarda Aral teńizi qurǵaýynyń saldarynan bul másele, tipti qıyndady. Ortalyq Azııa sý resýrstaryna baı bol­ǵanymen, onyń taralýy birkelki emes. Sýǵa degen qajettilik jyl maýsymyna, eldiń ornalasqan aýmaǵyna, onyń ekonomıkalyq óndirisiniń damýyna baılanysty. Ortalyq Azııada ornalasqan Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan arasynda sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný úshin ár elde «Sý resýrstaryn biriktire bas­qarý» jospary qabyldanǵan bolatyn. Osy oraıda Qazaq-nemis ýnıver­sı­tetiniń uıymdastyrýymen mamandar bas qosyp, atalmysh baǵdarlamanyń júzege asýy men damýyn talqylady.  «Qazaqstandaǵy jerústi sýlarynyń jartysyna jýyǵy shekaralas elderden keletin ózender sýynan qordalanady. El aýmaǵyndaǵy 8 sý basseıniniń bireýi ǵana ishki sýlardan tolyǵatyny elimiz­diń bastaýyn kórshilerden alatyn ózen­derge qanshalyqty táýeldi ekenin kór­setedi. EQYU-nyń Astanadaǵy or­­talyǵy basshysynyń orynbasary Jannet Klettser sý sharýashylyǵyndaǵy der kezinde sheshilgen máseleler túrli qaqtyǵystardyń aldyn alady dep paıym­daıdy»,-dep jazady basylym búgingi sanynda. Maqala «Sý saıasatqa aınaldy» degen taqyryppen berildi. 

Osy basylymda «Teketirestiń tórkini nede?» degen taqyryppen maqala jarııalandy. «El Parlamentindegi depýtattar Úkimettegi temeki alpaýyttarynyń lobbıine qarsy dúr kóterildi. Osydan biraz buryn Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligi zań shyǵarýshy bılikke qoldanystaǵy ulttyq salyq zańnamasyn ózgertetin jańa zań jobany engizgen bolatyn. Bul qujatty ázirleýshiler oǵan «qyzyqty» bir bap qystyryp, ol arqyly temeki ónimderin eksporttaýshylardy aktsız alymdarynan tolyq bosatýdyń qamyn jasapty. Sheneýnikter «Parlament muny ádettegideı ún-túnsiz ótkize salady» dep úmittengenge uqsaıdy, biraq úlken qarsylyqqa kezikti»,-dep jazady gazet.  Jaqynda qos shatyrly Parla­menttiń Tómengi palatasy «Qazaqstannyń keıbir zańnamalyq akti­lerine salyq salý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar en­gizý týraly» dep atalatyn osy zań­nyń jobasyn birinshi oqylymda (ıaǵnı tujyrymdamasyn) maquldady. Búginde Májilistiń Qarjy já­ne bıýdjet komıteti bul qujatty ekin­shi oqylymǵa ázirleýde. Keshe osyǵan oraı palatada qurylǵan jumys toby qujatty taǵy bir pysyqtady. Al aldaǵy beısenbi kúni Úkimet ókilde­ri osy jańa zań jobanyń Senatta tanystyrylymyn ótkizedi dep kú­tilýde. Jalpy, Joǵary palataǵa jetkenshe, Májilistegi talqylaý­lar barysynda bul joba endigi qaptaǵan jańa baptarmen tolyǵyp úlgerdi.
Onyń birazy áleýmettik sıpatta. Máselen, depýtattar N.Logýtov pen N.Nesterova jańa zań jobasynyń 1-babyna jańa 3-tarmaq usyndy, oǵan sáıkes, jetim jáne ata-anasy­nyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar 18 jasqa tolǵanǵa deıin jer saly­ǵyn jáne basqa da tólemderdi tóleý­den bosatylýǵa tıis. Qazirgi kezde bul
bap pysyqtalýda.

***

 

Almaty onkologııalyq ortalyǵynda qaterli isiktiń dıagnostıkasy men emdeýine baılanysty ınnovatsııalyq ádister engizilýde. Bul jaıynda «Kazahstanskaıa pravda» gazetine bergen suhbatynda ortalyqtyń bas dárigeri, medıtsına ǵylymdarynyń doktory Dılıara Qaıdarova aıtty. Onyń sózinshe, bizde qaterli isikti burynǵydaı emdelmeıtin dert retinde qabyldap júrgende, damyǵan elderde ony em arqyly qaıtarýǵa keletin jáne onymen ómir súrip, jumys isteýge bolatyn aýrý turǵysynda qarastyrady. Medıtsına salasyndaǵy osy jetistikter jaıynda «Sovremennye metody plıýs vera v ızlechenıe»

atty suhbatta berilgen.