Sý men jol problemasy, úsh aýysymdy mektepter, kıik sanyn retteý: BQO ákimimen suhbat
- Narıman Tóreǵalıuly, 1 qyrkúıek kúni Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty óziniń kezekti Joldaýyn jarııa etti. Soǵan baılanysty aldymen ózińizdiń pikirińizdi bildirseńiz?
- Memleket basshysynyń keshegi halyqqa jarııalaǵan «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty Joldaýynda aldaǵy ýaqyttaǵy jumystardyń baǵdary men basym baǵyttary belgilendi.
Prezıdent Joldaýyndaǵy basty qaǵıdat ádildik, ınklıýzıvtilik jáne únemshildikke baǵyttalǵan ekonomıkalyq saıasattyń tıimdi tetikteri arqyly halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý dep bilemin.
Osylaısha, Joldaýda usynylǵan aýqymdy ekonomıkalyq jańǵyrý jumystary búgingi kún tártibinde turǵan ózekti de ótkir máselelerdiń sheshimin tabýǵa arnalyp otyr.
Joldaýda aıtylǵan tirshilik kózi – sýdyń sapasy men halyqqa qoljetimdiligine qatysty tujyrym óńirlerde problemaly másele ekendigi belgili. Sonyń ishinde, negizgi sý kózderi Reseı Federatsııasynan keletin transshekaralyq Jaıyq, Qaraózen men Saryózenderge táýeldi óńirimiz úshin bul asa mańyzdy saıası sheshim. Sý qaýipsizdigi saıasatymen aınalysatyn derbes vedomstvonyń qurylýy elimizdegi, óńirimizdegi qordalanǵan máselelerdiń oń sheshimin tabýyna yqpal eteri sózsiz.
Búginde oblys aýmaǵynda 39 sý qoımasy, 4 gıdrotorap, 63 kanal, 49 lımandy sýarý ýchaskesi bar. Onyń ishinde 14 sý qoımasy, 4 gıdrotorap, 24 kanal men 17 lımandy sýarý ýchaskesi respýblıkalyq menshikte, «Qazsýshar» RMK BQF teńgeriminde bolsa, 25 sý qoımasy, 39 kanal men 32 lımandy sýarý ýchaskesi kommýnaldyq menshikte.
Sý sharýashylyǵy nysandary ótken ǵasyrdyń 60-80 jyldary paıdalanýǵa berilgen, búgingi kúni jaıylymdardy sýmen qamtamasyz etýdi jaqsartý úshin gıdrotehnıkalyq qurylymdardy jóndep, qaıta jańǵyrtý qajettigi týyndap otyr.
Jańadan qurylǵan mınıstrlikpen birlesip óńirimizdegi sý sharýashylyǵynda qalyptasqan máselelerdi júıeli túrde sheshý boıynsha jumys atqaratyn bolamyz.
Sonymen qatar Prezıdenttiń avtokólik joldaryna qatysty kótergen máselesi elimizdiń batys qaqpasy retinde oblysymyz úshin óte ózekti. Sebebi bizdiń oblys joldarynyń jaqsy jáne qanaǵatanarlyq jaǵdaıdaǵy úlesi respýblıka boıynsha eń tómen. Osy máseleni sheshý baǵytynda 2025 jylǵa deıin 1,5 myń shaqyrymnan astam avtomobıl joldaryn jóndeý josparlanyp otyr.
Avtokólik joldarynyń qurylys máselesi sheshimin tabýǵa tıis. Qazir onyń sapasynyń syn kótermeıtini, ýaqtyly jasalatyn jumystardyń kesheýildeýi, básekelestiktiń joqtyǵy sııaqty máselelerdiń bar ekendigi shyndyq. Munyń bári – osy salada ábden tamyr jaıǵan kemshilikter. Kólik-logıstıka salasyn ekonomıkanyń jańa draıverine aınaldyrý úshin jumys jasaý –basty mindetimiz.
Sondyqtan jyl sońyna deıin naqty sharalar qabyldaý qajet. Mindetin adal atqarmaǵan barlyq kompanııa zań boıynsha jaýapqa tartylady. Bul máselege men basa nazar aýdaramyn.
Oblys jurtshylyǵy memleket tarapynan kórsetilip jatqan naqty qoldaýlardy shynaıy sezinip keledi. Aldymyzǵa zor mindetter qoıyldy. Atqaratyn jumystardyń aýqymy óte úlken. Joldaýdan týyndaıtyn mindetterdi atqarýda óńir turǵyndarymen birlesken jumys josparlaryn quratyn bolamyz.
- Joldardyń sapasyna qatysty aıtyp óttińiz. Osy baǵyttaǵy jumystarǵa keńirek toqtalsańyz.
- Bıyl Batys Qazaqstan oblysynyń avtomobıl joldaryn damytý úshin qomaqty qarjy bólindi. Atap aıtsaq, óńirimizde «Qýatty óńirler – el damýynyń draıveri» ulttyq jobasy, sondaı-aq «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy aıasynda bólingen 81,5 mlrd teńge qarajatqa 615 shaqyrymnan astam joldy jóndeýden ótkizý josparlanǵan.
Memleket basshysynyń tapsyrmasymen 2019 jyldan bastap Batys Qazaqstan oblysyndaǵy Kaztalov, Bókeı ordasy jáne Jánibek aýdandaryn oblys ortalyǵymen baılanystyratyn 245 shaqyrym joldy jóndeý jumystary bastalǵan bolatyn.
2019 jyldan 2022 jylǵa deıin (4 jyldyń ishinde) atalǵan jol bóliginiń nebary 125 shaqyrymy (ortasha eseppen jylyna 31 shaqyrym) jóndeýden ótse, jyl basynan meniń tikeleı baqylaýymmen 2023 jyldyń bes aıynda (sáýir-tamyz) 73 shaqyrym jolǵa asfalt tóseldi. Qalǵan 47 shaqyrym joldy «QazAvtoJol» kompanııasy jyl sońyna deıin aıaqtaýdy kózdep otyr.
Sonymen qatar jol-qurylys materıaldarynyń (qıyrshyqtas, bıtým) jetispeýshiliginen jóndeý jumystaryn qarqyndy oryndaý múmkin bolmaı otyrǵanyn eskerý qajet. Degenmen Úkimettiń, «QazAvtoJol» mekemesi men bizdiń birlesken tıimdi sharalarymyzdyń arqasynda qajetti materıaldar jetkizilip, qurylys jumystary jalǵasýda.
Oǵan qosa respýblıkalyq mańyzy bar Podstepnyı-Terekti-RF shekarasy avtojolyn qaıta jańǵyrtý jumystary bastaldy. Atalǵan joldyń 1-shi jáne 4-shi ýchaskelerine 2022 jyly 5,3 mlrd teńge ıgerilip, 3,8 shaqyrym jol salyndy. Bıylǵy jyly 36 shaqyrym jol salýǵa 8 mlrd teńge bólindi. Qalǵan 2-shi jáne 3-shi ýchaskege (uzyndyǵy 72 shaqyrym, joba quny 35,6 mlrd teńge) qurylys «QPO b.v» kompanııasynyń qarajaty esebinen júrgiziletin boldy.
Oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldaryna bólingen 26,6 mlrd teńge qarajatqa 335 shaqyrym joldy jóndeýden ótkizý kózdelýde. Osy sharalardyń júzege asýy jyl sońynda oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldardyń jaı-kúıiniń normatıvtik jaǵdaıdaǵy úlesin 52 paıyzǵa jetkizýge septigin tıgizedi.
- Álemde aýyz sý tapshylyǵy sezilip jatqany málim. Osyǵan oraı Batys Qazaqstan oblysynda qala men aýyldardy aýyz sýmen qamtý qandaı deńgeıde dep oılaısyz, sýdy únemdep paıdalaný máselesi jóninde ne aıtar edińiz?
- Oblys boıynsha aýyl halqy 92 paıyzǵa sýmen qamtamasyz etilip otyr. Kúni búgin 416 aýyldyń 258-si, ıaǵnı 62 paıyzy ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtylǵan.
Osy jyly 47 aýyldyq eldi mekenge ortalyqtandyrylǵan aýyz sý jelisin tartý boıynsha qurylys jumystary júrgizilýde, oǵan qosa 20 aýylǵa keshendi blok modýli ornatylmaqshy.
Qazirgi tańda 14 aýylǵa keshendi blok modýlin qoıýǵa qarajat bólinip, sonyń 6 aýylyna ornatyldy.
Atalǵan jumystardyń nátıjesinde halyqtyń aýyz sýmen qamtylý deńgeıi jyldyń qorytyndysy boıynsha 95 paıyzǵa deıin jetpekshi. 2025 jyldyń aıaǵyna deıin aýyldyq eldi mekenderdi ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen tolyqtaı qamtamasyz etý kózdelip otyr.
Sýdy únemdep paıdalaný máselesine keler bolsaq, buǵan árbirimiz jaýaptymyz. Turǵyndar, ásirese, aýyldyq jerdegi aǵaıyndar aýyz sý men tehnıkalyq sýdy óz ornymen jumsaǵanymyz abzal. Tehnıkalyq sýdy mal sýarýǵa, baqshaǵa, qurylys jumystaryna, taǵy basqalaı qajettilikke qoldaný qajet. Halyq kóbine bul jumystarǵa aýyz sýdy paıdalanyp jatady. «Sýdyń da suraýy bar» degendeı, sý qorlarynyń da ózindik mólsheri bolady, sondyqtan aýyz sý men tehnıkalyq sýdy tıimdi paıdalanǵanymyz durys.
Osy baǵytta, bıylǵy jyly oblystyń 20 iri tirek aýylyn sý burýmen, ıaǵnı káriz jelilerimen qamtamasyz etý josparlanýda. Jobalar júzege asyrylǵan kezde aýyz sý únemdi paıdalanylatyn bolady.
- Sońǵy jyldary óńirde kıik kóbeıip ketkeni belgili. Bıyl oblystyń ońtústik aýdandarynda shóp shyǵymy oıdaǵydaı emes. Alda qoıannyń qysy kele jatyr. Onyń ústine shabyndyqtardy kıikter otap ketýde. Osyǵan baılanysty sharýalardan sol aýmaqtarda tótenshe jaǵdaı engizý jóninde usynystar tús ti. Bul másele oblys basshylyǵy tarapynan qalaı sheshilýde? Kıik sanyn retteýge qalaı qaraısyz?
- Álemdegi kıiktiń 90 paıyzy, ıaǵnı 1,9 mln bas aqbóken bizdiń elimizdi mekendeıdi. Onyń basym bóligi, kóktemgi áýe sanaǵy qorytyndysymen 1 mln 130 myń bas kıik oblysymyzdyń aýmaǵynda, Jaıyqtyń oń jaǵalaýyndaǵy 7 aýdandy jaılaıdy. Bıylǵy tólimen qosqanda, shamamen 1 mln 600 myń basqa jetýi yqtımal.
Batys Qazaqstan oblysy ǵalymdarynyń bıologııalyq negizdemesi boıynsha kıikterdiń oblysymyzdaǵy optımaldy sany 500 myń bastan aspaýy kerek. Keńes zamanynyń ózinde Oral kıikteriniń sany 50 myńnan 150 myńǵa deıin boldy, eń kóp sany 90 jyldardyń ortasynda 300 myń bas bolyp tirkeldi.
Kıik sanynyń kóbeıýi oblys aýmaǵynda birqatar problema týyndatyp otyr. Sebebi kıik mıgratsııasynyń naqty shekaralary joq bolǵandyqtan, olar úı maldarymen bir jaıylymda jaıylyp, bir sýarý kózderin paıdalanady.
Qazirgi kezde meniń tapsyrmama sáıkes kıikten zardap shegip otyrǵan árbir aýdanda zalal kólemin esepteý úshin komıssııalar quryldy.
Komıssııalar ár sharýashylyq kóleminde akt jasaqtap, oblystyq Aýyl sharýashylyǵy basqarmasyna usynyp otyr. Sol aqparatqa sáıkes oblys kóleminde 1350 agroqurylymnyń 915 myń ga aýylsharýashylyq jerine zalal kelgen.
Qazirgi ýaqytta sharýashylyqtardyń jaıylymdyq jerlerine keltirilgen zalaldyń kólemi anyqtalyp, qarajat bólý týraly usynys QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine joldandy. Jalpy jaıylymdyq jerlerge kelgen zalal somasy 7,9 mlrd teńgeni qurap otyr.
Sondaı-aq mamandardyń aıtýynsha, kıik sanynyń kúrt artýy óńirdiń veterınarlyq jaǵdaıyna da keri áserin tıgizýi ábden múmkin. Sebebi jer tapshylyǵyna baılanysty kıikter úı janýarlarymen tyǵyz aralasýda, sol sebepten olardyń bir-birine túrli aýrýlardy juqtyrý qaýpi ulǵaıyp otyr.
Qalyptasqan máselelerdi sheshý joly – kıikterdiń sanyn retteý.
2023 jylǵy 20-22 mamyr aralyǵynda arnaıy shaqyrtýmen oblysymyzǵa halyqaralyq sarapshylar, Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń tóraǵasy, «Bókeıorda» rezervaty, «Ohotzooprom» mekemesi ókilderi kelip, ońtústik aýdandar turǵyndary jáne fermerlerimen kezdesý ótkizildi. 22 mamyrda oblys ortalyǵynda sheteldik sarapshylar, quzyrly memlekettik organdar, úkimettik emes uıymdar jáne jergilikti sarapshylardyń qatysýymen otyrys jáne tórt kúnnen keıin Astana qalasynda respýblıkalyq deńgeıde qorytyndy jınalys ótkizilip, halyqaralyq sarapshylar kıik popýlıatsııasynyń bóligin retteý týraly usynym qaldyrdy. Osyǵan sáıkes kıik sany retteletin bolady.
- Ónerkásip kásiporyndarynyń áleýeti artpaıynsha, ekonomıka alǵa baspaq emes. Bul jaıynda ne aıtar edińiz?
- Iá, ónerkásip – oblys ekonomıkasyna ózindik úlesin qosyp kele jatqan basym salalardyń biri. Bıylǵy birinshi toqsan qorytyndysy boıynsha jalpy aımaqtyń ónim kólemindegi úlesi 48,7 paıyzdy qurap otyr.
Ónerkásip salasynda bıylǵy birinshi jartyjyldyqta 1,9 trln teńgeniń ónimi óndirildi. Ónerkásiptiń 89,2 paıyzy taý-ken ónerkásibine tıesili.
Óńdeý ónerkásibi salasynda alty aıda óndiris kólemi 21,3 paıyzǵa artty (óndiris kólemi – 161,3 mlrd teńge), ósimge kelesi salalar boıynsha: mashına jasaý, metallýrgııa, taǵam, jıhaz ónimderi kólemderiniń artýy esebinen qol jetkizildi.
Birinshi toqsanda óńdeý ónerkásibiniń jalpy aımaqtyq ónim kólemindegi úlesi 5,1 paıyzdy qurady. Sol sebepti óńdeý ónerkásibin damytý ekonomıkadaǵy negizgi maqsat bolyp otyr.
Óńdeý ónerkásibinde mashına jasaý, qurylys ındýstrııasy jáne tamaq ónerkásibi sııaqty salalar basym.
Birinshi jartyjyldyqta óńdeý ónerkásibi salasynda 114,8 mln AQSh dollarynyń ónimi syrtqy naryqqa shyǵaryldy, ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 1,7 ese kóp. Sala kásiporyndary negizinde kóptegen jańa óndiris oryndary iske qosyldy. 2022 jyly jalpy quny 224 mlrd teńgege 18 joba júzege asyrylyp, 697 jańa jumys orny ashyldy. Tek mashına jasaý kásiporyndary negizinde sońǵy úsh jylda munaı-gaz jabdyqtary men olardyń qosalqy bólshekteriniń 20-dan astam túri ıgerildi.
Jalpy, oblystyń mashına jasaý kásiporyndarynda salany odan ári damytý úshin birqatar alǵysharttar bar. Atap aıtqanda, olarda stanok parki jetkilikti. Mashına jasaý salasy – BQO-daǵy negizgi baǵyttardyń biri, onyń ishinde qorǵanys-ónerkásip kesheninde, munaı-gaz jáne elektrotehnıka salalaryndaǵy mashına jasaýdy atap ótýge bolady.
Batys Qazaqstan aýmaǵynda munaı-gaz ken oryndarynyń bolýy oblystyń munaı-gaz, mashına jasaý salasyn damytýǵa múmkindik beredi. Mysaly, «Batys Qazaqstan mashına jasaý kompanııasy» AQ negizinde munaıdy jylytý peshteriniń kóptegen túrleri óndirile bastady. 2022 jyly kompanııamen «Kaztransoıl» AQ tapsyrysy boıynsha PPN-10 munaı qyzdyrý peshi ornatyldy. «Oral mehanıkalyq quıý zaýyty» kásiporny terbelmeli stanoktar men olarǵa qosalqy bólshekter (redýktorlar jáne t.b.) óndirisin ıgerdi, balqytylatyn modelder boıynsha jeli iske qosyldy. «Oralagroremmash» AQ bazasynda IVECO shassıi negizinde avtobýsty jınaý óndirisi ıgerildi. «PetroValvz Qazaqstan» JShS-da shar krandaryn, klapandar men ysyrmalardy óndirý jáne jóndeý zaýyty iske qosyldy.
2023 jyly 36 mlrd teńgege 46 jobany júzege asyryp, 1025 jańa jumys ornyn ashý kózdelgen edi. Birinshi jartyjyldyqta 17,4 mlrd teńge 21 joba (618 jumys orny) iske qosyldy. Mysaly, «Oral transformator zaýyty» JShS-men betonmen qaptalǵan transformatorlyq qosalqy stantsııasy óndirisi, «PlayCom Uralsk» JShS-men fanera óndirisi, «Ekoplast Qarasaı» JShS esik jáne tereze tósenishi, «BQQMK» AQ-men kirpish óndirisi boıynsha 2 prestik jelisi jáne basqa jobalar engizildi.
Qazirgi ýaqytta tamaq ónerkásibi salasynyń óńdeý ónerkásibiniń jalpy kólemindegi úlesi 34,6 paıyzdy quraıdy.
Agroónerkásip salasynda et sharýashylyǵyn, un tartý ónerkásibin, sút ónimderin, kondıterlik ónimder óndirýdi, sondaı-aq sharýashylyq mańyzy bar tabıǵı sý aıdyndarynda balyq sharýashylyǵyn damytý básekelestik baǵyttar bolyp esepteledi.
Taǵam ónimderi óndirisi salasynda óndiristi keńeıtý maqsatynda qýattylyǵy jylyna 5 475 tonna sút-taýarlyq fermasy («Ringo-Milk» JShS) iske qosyldy. Qýattylyǵy kúnine 100 tonna «Maı zaýytyn keńeıtý» jobasy («Poıma maı kombınaty» JShS) júzege aspaqshy.
QR Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń oblysqa jumys sapary barysynda berilgen tapsyrmasyna sáıkes, bıyl «Agroónerkásip kesheni salasyndaǵy jobalardy qarjylandyrý baǵdarlamasy (SQO tájirıbesin tırajdaý)» boıynsha Batys Qazaqstan oblysynda sút-taýarly fermalaryn qarjylandyrýǵa 6 mlrd teńge bólinip, jalpy 1,8 myń basqa arnalǵan, jylyna 11 myń tonna sút óndiriletin áleýetti 4 iri ınvestor aıqyndalyp, olar («Ringo milk» JShS, «Amanat» ShQ, «Arystanov» ShQ, «KTK888» JShS) keshenderin salýǵa kirisip ketti. Kúni búgin olardy qarjylandyrýdy bastap ketý úshin bıýdjettik nesıe beretin senim bildirilgen ókildi (agent) anyqtaıtyn memlekettik satyp alý rásimi ótkizilýde.
Ótken jyly oblystyń taýar óndirýshilerimen 895 bas sútti baǵyttaǵy iri qara maly satyp alynsa, bıyl oǵan «Aýyl amanaty» jáne «SQO tájirıbesin tırajdaý» baǵdarlamalary arqyly 3 800 bas mal qosylmaqshy.
Bul keshender iske qosylǵannan keıin sút ónimderine degen qajettilik 32 paıyzǵa deıin jabylady dep kútilýde.
Aldaǵy mal qystatý naýqanyna mal azyǵyn daıyndaý naýqany qarqyndy júrgizilýde. Oblys boıynsha 1 mln 121,4 myń shartty mal basyna 2 mln 126,1 myń tonna shóp, 242,1 myń tonna jem daıyndalýy qajet.
Bıylǵy jyly kóktemde transshekaralyq ózenderimizge sýdyń molynan kelýine qaramastan, kóktem erte shyǵyp, topyraqta ylǵaldyń az, sondaı-aq shóptiń shyǵýynyń vegetatıvti kezeńinde túngi ýaqyttyń salqyn bolýy shyǵymdylyqqa áser etti. Eger ótken jyly shóp shyǵymdylyǵy oblys boıynsha ortasha 6,1 ts/ga bolsa, bıyl ol 3,9 ts/ga-dan aspaı qaldy. Ásirese, ońtústiktegi Bókeı ordasy, Jańaqala, Jánibek aýdandaryndaǵy ónimdilik oblystyń ortasha kórsetkishinen tómen. Aýdandardan alynǵan málimetke qaraǵanda, qaldyq shópti qosa eseptegende, barlyǵy 1 843,4 myń tonna pishen (qajettiliktiń 86,7 paıyzy) bar. Qalǵan ýaqytta mal azyǵyn tolyq daıyndaýǵa kúsh jumsalatyn bolady.
Batys Qazaqstan oblysy keń taralǵan paıdaly qazbalar qory boıynsha eń baı óńir bolyp tabylady, bul – qurylys ındýstrııasyn damytý úshin úlken múmkindik. Atap aıtqanda, aımaq tsement shıkizaty, qum-qıyrshyq tas qospasy jáne qurylys qumdary, keramzıt sazdary, qurylys gıpsi, tehnıkalyq tas tuzy, sondaı-aq keramıkalyq kirpish óndirýge, jol qurylysyna jáne basqa da paıdaly qazbalarǵa jaramdy saz túrleriniń ken oryndarymen tanymal.
Qurylys ındýstrııasy salasy kásiporyndary negizinde «QazFanCom» JShS reseılik «Fanernyı zavod» JShQ kompanııasymen birlesip, oblysta qýattylyǵy jylyna 54 myń tekshe metr faner óndirisin lokalızatsııalady. Kompanııamen 52-den astam jańa jumys orny ashyldy.
«TerezeStyle» JShS Germanııa, Japon elderimen birigip, joǵary sapaly terezeler men esikter jáne basqa jabdyqtar shyǵara bastady (qýattylyǵy jylyna 35 myń sharshy metr, 60-tan astam jumys orny).
Budan basqa, «Ply Com» reseılik kompanııasymen fanerden jasalǵan kabeldik katýshkalar flanetsteriniń óndirisi (qýattylyǵy jylyna 8 myń tekshe metr, 80 jumys orny) iske qosyldy.
Munyń bárin aıtyp otyrǵan sebebim, jańa óndiris oryndaryn ashý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar oblystyń óńdeý ónerkásibi kompanııalarynyń joǵary áleýetin kórsetedi jáne ári qaraı da óz jalǵasyn tabatyn bolady. Bul óz kezeginde oblys ekonomıkasynyń damýyna septigin tıgizetindigi kúmánsiz.
- Oblysta densaýlyq saqtaý salasynda jańadan nysandar salynyp jatyr. Sol sekildi bilim salasyndaǵy «Jaıly mektep» jobasy bar. Jalpy, áleýmettik salada qolǵa alynǵan sharýalar kóńilińizden shyǵa ma?
- Qazirgi tańda óńirde halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýshi 59 uıym bar, onyń ishinde 38-i memlekettik jáne 21-i – jeke medıtsınalyq uıym. Oblys ortalyǵynan shalǵaı ornalasqan eldi mekenderdiń turǵyndaryna medıtsınalyq kómektiń qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda 12 jyljymaly medıtsınalyq keshen qyzmet kórsetip keledi. Bıyl osy keshender jumysynyń arqasynda 33087 adam qamtyldy, onyń ishinde 6965-i – balalar.
Jalpy, oblysta 1738 dáriger jáne 6661 orta medıtsına qyzmetkeri jumys jasaıdy. Medıtsınalyq-sanıtarııalyq alǵashqy kómek nysandarynyń «Qadamdyq qoljetimdiligi» jobasy aıasynda jalpy tájirıbe dárigerleriniń 416 ýchaskesi qyzmet kórsetýde.
Mı qan aınalymy buzylǵan naýqastarǵa mamandandyrylǵan shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetý maqsatynda Bórli aýdandyq aýrýhanasynyń bazasynda 10 kereýet orynǵa eseptelgen ınsýlt ortalyǵy ashyldy. Bul ortalyq Aqsaı qalasy, Bórli, Qaratóbe, Syrym jáne Shyńǵyrlaý aýdandarynyń turǵyndaryna medıtsınalyq kómek kórsetedi.
Jalpy qabyldanǵan sharalardyń arqasynda byltyrǵy jylmen salystyrǵanda, halyq densaýlyǵynyń negizgi kórsetkishteri, atap aıtqanda, náresteniń shetineýi 27 paıyzǵa, jalpy ólim-jitim 12,7 paıyzǵa (sonyń ishinde qan aınalymy júıesi aýrýlarynan – 9,1, qaterli isikterden – 10,2, jaraqattar, jazataıym oqıǵalardan jáne ýlanýdan –13,3, týberkýlezden – 33,3 paıyzǵa) tómendedi.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Úkimetke densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrý júıesin qaıta qaraýdy tapsyrǵany málim. Osy tapsyrma aıasynda bıyl densaýlyq saqtaý júıesin damytýǵa 78 mlrd teńge kóleminde qarajat qarastyrylǵan.
Densaýlyq saqtaý mekemeleriniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý maqsatynda osy jyly 5,5 mlrd teńge kóleminde jabdyq satyp alý josparlanyp, 48 jabdyq alyndy. «QPO b.v.» kompanııasy 25 mlrd teńge qarajat bólip, materıaldyq baza jańartylady.
Aldaǵy eki jylda aýyldarda medıtsınalyq jáne feldsherlik-akýsherlik bólimsheler salynyp, qajetti qural-jabdyqpen qamtamasyz etiledi. Sebebi QR Úkimetiniń «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda 2025 jylǵa deıin óńirdegi eldi mekenderde 50 medıtsınalyq-sanıtarııalyq alǵashqy kómek kórsetý nysandaryn salý josparlanyp otyr.
Sonymen qatar aldaǵy ýaqytta bul joba aıasynda Kaztalov jáne Bórli aýdandyq aýrýhanalarynyń mártebesin ózgertip, 2 aýdanaralyq aýrýhanany ashatyn bolamyz. Aqjaıyq aýylynda reabılıtatsııalyq 50 oryndyq aýrýhana jumys istep jatyr.
Budan bólek 22 densaýlyq saqtaý mekemesine kúrdeli jóndeý júrgizý josparlanyp, qazirgi ýaqytta 18 nysanda sol jumystar atqarylýda.
Bıyl Tasqala aýdandyq aýrýhanasynyń qarajaty esebinen Aınabulaq aýylynyń jańa medıtsınalyq pýnktiniń ǵımaraty satyp alyndy.
Taǵy bir aıta keter jaıt, bıyldan bastap aýyldyq jerlerge jas mamandardy jumysqa tartý maqsatynda 1,5 mln teńgeden bastap 5 mln teńgege deıin bir rettik qarjylaı kómek kórsetý qarastyryldy.
Osyǵan qosa jergilikti bıýdjet qarajatyna 55 grant (talapkerler), respýblıkalyq bıýdjet esebinen 197 rezıdentýra, 60 bakalavr oqý granttary bólindi.
Oblystyq kópbeıindi aýrýhananyń negizinde M.Ospanov atyndaǵy Batys Qazaqstan medıtsına ýnıversıtetiniń fılıaly ashylyp, medıtsınanyń 13 baǵyty boıynsha rezıdentter (ınternatýra túlekteri) oqyp, tájirıbe jınaqtap keledi. Qazirgi ýaqytta 58 maman biliktiligin arttyrýda.
Qabyldanyp jatqan sharalardyń barlyǵy óńir turǵyndarynyń densaýlyǵyn saqtap, ómir súrý deńgeıin arttyrýǵa arnalǵan.
Bilim salasyndaǵy jumystarǵa toqtalar bolsaq, «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda Batys Qazaqstan oblysynda 2026 jylǵa deıin 18 mekteptiń qurylysy josparlandy. Mundaı mektepter aýylda da, qalada da biryńǵaı standart boıynsha salynatyn bolady. Onda erekshe bilim qajettilikteri bar balalar úshin jaǵdaı jasalady. Sonymen qatar jańa bilim mektepterinde pándik kabınetter, kompıýterlik synyptar, zerthanalar men sheberhanalar qarastyrylǵan. Bastaýysh jáne joǵary synyptarǵa arnalǵan bólek bloktar bolady.
Batys Qazaqstanda bıyl 9, kelesi jyly 9 mektep salynbaqshy. Kúni búgin 9 mektep boıynsha «Samruk-Kazyna Construction» AQ men oblys ákimdigi arasynda kontsortsıýmdyq kelisim-sharttarǵa qol qoıylyp, 5 mektep boıynsha merdigerler anyqtaldy, nysandar qorshalyp, jer qazý jumystary qolǵa alyndy. Qalǵan 2 mektep boıynsha konkýrstyq rásimder júrgizilip jatyr. Taǵy ekeýi basqa jobalarǵa aýystyrylmaqshy.
«Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda Oral qalasynda №53, №60, medkolledj aýdanynda №65 mektep, Bórli aýdanynda Aqsaı qalasynda M.Yqsanov atyndaǵy №1, 13-shaǵynaýdanda jáne Pýgachev aýylynda, Terekti aýdanynda Podstepnyıda, Báıterekte Dostyq pen Trekınde jańa mektepter boı kóteredi.
Ulttyq jobany iske asyrý nátıjesinde 32 myńnan astam jańa, sapaly oqýshy orny ashylyp, bilim sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi.
Qoryta aıtqanda, bilim ordalaryndaǵy oryn tapshylyǵy, apatty jaǵdaıdaǵy jáne úsh aýysymdy mektepter máselesi tolyǵymen sheshiledi.
- Oblys ortalyǵy – Oral qalasyn damytý baǵytynda ne isteý qajet dep oılaısyz?
- Oral qalasyn damytý qalanyń bas josparyn jasaqtaýǵa baılanysty júzege asyrylady. Bas jospar 2014 jyly QR Úkimetiniń qaýlysymen bekitilgen. Qalanyń bas josparyna sáıkes qala ishindegi keıbir nysandar óndiristik aımaq úshin kózdelgen. Sol sebepti búginde ózekti máselelerdiń biri qalanyń fýnktsıonaldyq aımaqtaryn sáıkestendirý qajet. Osyǵan oraı, qalamyzdyń bas josparyn túzetý jumystary 2023 jyldyń sáýir aıynda bastalyp ketti. Bul jumysty 2025 jyly aıaqtaý kózdelip otyr. Osy kezeńde qalaǵa kiretin eldi mekenderdiń (Serebrıakov, Derkól, Vetelkı jáne basqa) bas josparlary qosa jasaqtalyp, oblystyń bas shaharynyń qarqyndy damýyna sebep bolady.
Qaladaǵy avtomobıl joldaryn jóndeý jáne olardy qalypqa keltirý jumystary basty nazarda.
Oblys ortalyǵyndaǵy joldyń jalpy uzyndyǵy 615 km bolsa, onyń ishinde jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń uzyndyǵy – 468,3 km (76,15 paıyz), topyraq jabyndy joldar –146,7 km (23,85 paıyz).
2023 jylǵa 72 shaqyrymdy quraıtyn (onyń 23,6 km qanaǵattanarlyq jaǵdaıda, 46,45 km topyraq jabyndy) 67 kóshege (36-sy – Derkól kenti, Saryarqa shaǵynaýdany ishki oram joldary) jol jóndeý jumystaryn júrgizý josparlanǵan edi. Qazirgi tańda 19 kósheniń jol jóndeý jumystary aıaqtaldy. Jalpy, 2023-2025 jyldary aralyǵynda shaharymyzdaǵy joldardyń sapasyn 80 paıyzǵa deıin jaqsy jáne qanaǵattanarlyq deńgeıge jetkizýdi oılastyryp jatyrmyz.
Bıyl Jaıyq ózeni arqyly ótetin M-32 kópiriniń joly retke keltirildi.
Turǵyn-úı kommýnaldyq sala sharýashylyǵyna toqtalar bolsam, kóppáterli turǵyn úılerdegi jedel satylardyń máselesin atap ótý kerek. Oral qalasy boıynsha 876 jedel saty bolsa, onyń ishinde kóppáterli turǵyn úılerde 679 jolaýshylar satysy bar. 217 satynyń paıdalaný merzimi 20 jyldan asqan. 2021-2022 jyldary Oral qalasy boıynsha «Nurly jer» turǵyn úı-kommýnaldyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 9 jolaýshy lıftisi aýystyryldy. Bıyl «Turǵyn úı-kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytýdyń 2026 jylǵa deıingi tujyrymdamasy» aıasynda 6 kóppáterli turǵyn úıdiń jedel satysyn aýystyrý jumystary júrgizilýde.
- Oblys kartop, kókónis ónimderin saqtaýǵa arnalǵan qoımalarmen qanshalyqty qamtamasyz etilip otyr?
- Búgingi tańda jınalǵan ónimderdi kúzgi-qysqy mezgilderde tutyný úshin sapaly saqtaýǵa arnalǵan syıymdylyǵy 50 myń tonnalyq 27 jabdyqtalǵan kókónis qoımalary bar. Oǵan qosa 2025 jylǵa deıin syıymdylyǵy 48 myń tonna bolatyn 21 kókónis qoımasyn salý kózdelip otyr.
Qurylys qorytyndysy boıynsha óńirde 2025 jyly 48 jabdyqtalǵan kókónis qoımasy bolady dep kútilýde. Osylaısha, oblys kartop-kókónis qoımalaryna degen qajettilikpen tolyq qamtylady.
- Sońǵy saýal, 2026 jyly el tarıhynda erekshe orny bar Bókeı handyǵynyń qurylǵanyna 225 jyl tolady. Osy ataýly datany ıÝNESKO kóleminde ataý úshin nendeı is-shara qolǵa alynady?
- 2026 jyly Bókeı handyǵynyń qurylǵanyna 225 jyl tolýyna oraı birqatar is-sharalar ótkizýdi josparlap otyrmyz. Birinshiden, ataýly datany ıÝNESKO kóleminde atap ótýdiń ózindik rásim-talaptary bar. Qazirden bastap Mádenıet jáne aqparat mınıstrligimen, Syrtqy ister mınıstrligimen kelissózder júrgizemiz. Bizde eki jyl jarymdaı ýaqyt bar, álemdik deńgeıde ótkizýge múmkindik bolmaǵannyń ózinde, respýblıkalyq, halyqaralyq sharalardy qolǵa alamyz. Ol ýaqytqa deıin jasalatyn da jumystarymyz bar. Mysaly, 2025 jylǵa deıin Han ordasy aýylynyń ishki joldaryn jóndeý, saıabaqtardy qalpyna keltirý, kógaldandyrý cekildi jumystar atqarylady. Han ordasy aýylyna baratyn joldy kúrdeli jóndeýden ótkizýimiz qajet. Óıtkeni Bókeı ordasy óńirimizdegi týrısterdiń kóp baratyn aımaǵyna aınalyp keledi. Jylyna 20 myńnan astam týrıst kelip ketedi. Búginde Han ordasynda vızıt-ortalyǵy, basqa da restavratsııalyq jumystar júrgizilip jatyr.
Budan keıin 2026 jylǵa arnalǵan kelesideı josparlarymyz bar. Aldymen Han ordasy aýylynda nemese Oral qalasynda Bókeı han eskertkishin ornatý máselesin pysyqtaý. Astana qalasyndaǵy Ulttyq kitaphana ǵımaratynda Bókeı handyǵynyń 225 jyldyǵyna oraı kórme jáne ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa uıymdastyrý. «Bókeı handyǵynyń 225 jyldyǵy» degen keskindememen poshta markalary jáne Ulttyq bank monetalaryn shyǵarý. Sondaı-aq halyqaralyq deńgeıde aıtys ótkizbekshimiz.
Oǵan qosa Bókeı handyǵynyń tarıhy jóninde kitaptar shyǵarylyp, halyqqa taratýǵa baǵyttalǵan sharalar ótkiziledi, respýblıkalyq mádenı baıqaýlar uıymdastyrylady. Bókeı men Jáńgir han muralaryn sahnalyq qoıylym, spektakl arqyly dáripteýge arnalǵan sharalardy qolǵa alamyz. Respýblıkalyq deńgeıde zııaly qaýym ókilderiniń qatysýymen dóńgelek ústel men kórme ótkiziledi. Ulttyq salt-dástúrlerimizdi dáripteý maqsatynda Han ordasy aýylynda oblystyq ulttyq ónimder, buıymdar, taǵamdar jármeńkesin ótkizý josparlanbaqshy. Bókeı handyǵy kezinde Han jármeńkesi uıymdastyrylǵany málim. Sony jańǵyrtyp, shetelderden qonaqtardy shaqyryp, «Han jármeńkesin» jasaıtyn shyǵarmyz. Bul másele bıyldan qalmaı pysyqtalady.
Óńirlik deńgeıde mereıli datany atap ótý boıynsha jumys tobyn quramyz. Pysyqtaıtyn másele kóp. Bárin ýaqytyna qaraı retteýimiz qajet.
Oral qalasynan Bókeı ordasyn zertteý ortalyǵyn ashý – kún tártibindegi másele. Bókeı ordasy aýdany aýmaǵynda arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizýdi qolǵa alý qajet. Han ordasy mýzeı-qoryǵynda arheologııalyq ekspozıtsııa ashyp, 1852-1917 jyldar aralyǵyndaǵy qujattar jınaǵyn basyp shyǵarýymyz kerek. Shetelder arhıvinde qujattarmen jumystar júrgizý úshin ekspedıtsııalar uıymdastyrý mańyzdy. Bókeı ordasy aýmaǵynda kórkem fılm túsirý josparymyz bar. Samara-Shymkent, Oral-Atyraý jolynyń boıyna «Han ordasy mýzeı-qoryǵy» degen jol siltemesin ornatamyz. Han toǵaıyna taq ornatý, spektaklder qoıý, halyqaralyq deńgeıde sýretshiler plenerin uıymdastyrý, Bókeı ordasy týraly jańa ánder baıqaýyn ótkizý sekildi is-sharalar atqarylatyn bolady.
Osynyń bári qyrýar jumys pen qomaqty qarjyny talap etedi. Múmkindigine qaraı, jergilikti turǵyndardyń, azamattyq qoǵam ókilderiniń Bókeı handyǵynyń 225 jyldyǵyn atap ótý boıynsha taǵy da basqa usynystaryn eskere otyryp, jumystar júrgiziletin bolady.
- Narıman Tóreǵalıuly, áńgimeńizge rahmet! Qyzmetińizge tabys tileımiz.
