Soǵys jyldarynda Atyraýda jaıaý ásker komandırlerin daıarlaıtyn ýchılışe bolǵan
– Aqqalı Qabıjanuly, jaıaý ásker komandırlerin daıarlaıtyn ýchılışe qashan ashylǵan?
– KSRO Qorǵanys Komıssarıaty kadrlar jónindegi bas basqarmasynyń 1942 jyldyń 26 aqpanynda №0106 buıryǵymen Gýrev jaıaý ásker ýchılışesi quryldy. Al, 2 naýryzda Gýrev oblysy atqarý komıteti qalada áskerı ýchılışeni ornalastyrý jóninde №102 arnaıy sheshim shyǵarǵan. Onda ýchılışege ǵımarattar, oqý-jattyǵý, nysana atý alańdaryna arnaıy jer telimin berý, sharýashylyq júrgizý úshin polıgon bólý jóninde másele qaralǵan. Gýrev jaıaý ásker ýchılışesin qurý mindeti polkovnık N.Bogdanov pen komıssar I.Nıfontovke júktelgen. Ýchılışeni ashý jumystary kúrdeli jaǵdaıda júrdi. Onyń basty sebebi – qalada áskerı ýchılışege laıyqty ǵımarattardyń azdyǵy. Ýchılışege №44 mektep, burynǵy partııa kýrsy tyńdaýshylarynyń jataqhanasy, muǵalimder úıi, oblystyq avtobasqarmanyń bólmesi, ókpe aýrýlar aýrýhanasy, qalalyq áskerı komıssarıattyń 1-shi qabaty, sý transporty vokzaly, Lenın atyndaǵy mektep, Kýıbyshev orta mektebi, munaıshylar klýbynyń oń jaq qanaty men Qazaqmunaı kombınatynyń ashanasy bólinip berilgen.
Ýchılışe bastyǵy, polkovnık N.S.Bogdanov, komıssar I.S.Nıfontov, materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý bólimi bastyǵynyń orynbasary, podpolkovnık ıAralov jáne Ońtústik Oral áskerı okrýginiń 1-shi rangaly áskerı tehnıgi Zorın okrýgtik ıntdendant general-maıory Fınogenovke «Oblystyq atqarý komıteti tarapynan páter qorymen kómektesý jetkilikti dárejede emes. Keıbir jeke máseleler jedel sheshimin tappaıdy. Qurylys materıaldarymen kómektesý barysynda qarsylyqtar boldy. Oblystyq atqarý komıtetiniń jedel túrde jumys jasamaýynan ýchılışege bólingen ǵımrattardy áskerı oqý orny úshin qaıtadan beıimdeý jumystary men qajetti múliktermen qamtamas etý kesheýildedi. Basshylyq quram qalalyq turǵyn úı basqarmasy qyzmetkerleriniń páterlerinde turyp jatyr. Al, kazarmalar qaladaǵy qurylys uıymdarynyń kómegimen eki qatarly narlarmen jabdyqtalýda. Ókpe aýrýlar aýrýhanasynyń bólmelerin oqý synyptaryna laıyqtap jabdyqtaý, ortalyq jylý júıesine kúrdeli jóndeý jumystary kesheýildeýde. Tamaqtandyrý blogyna nasos stantsııasyn, taza sý qubyry, rezervýar salý máselelerin qarastyrý qajet», -dep baıanhat joldaǵan.
– Bul ýchılışede oqıtyn kýrsanttar qaıdan shaqyrylǵan? Oqý qalaı júrgizilgen?
– 1942 jyldyń basynda sol kezdegi Gýrev qalasyna ýchılışe bastyǵy, komandalyq-oqytýshylar quramy kelip jetti. Jańa ashylatyn ýchılışeniń negizgi áskerı mamandary Odessa jaıaý ásker ýchılışesiniń túlekteri men sol oqý ornynda qyzmet etkender edi. Ýchılışeniń negizgi mindetteriniń biri – maıdan úshin kishi komandırler quramyn daıyndaý. Osy ýchılışeni qysqa merzim ishinde 200-den astam atyraýlyqtar bitirip, maıdanǵa attanǵan. Qalalyq áskerı komıssarıattyń arhıvinde saqtalǵan tizimde 1942 jyldyń naýryz, sáýir aılarynda maıdanǵa shaqyrylǵan 22 jerlesimizdi osy ýchılışege oqýǵa jiberilgeni anyqtaldy.
Ýchılışege 1923 jáne 1924 jyly týǵan Qazaq KSR-nyń Gýrev (Atyraý), Aqtóbe, Batys Qazaqstan oblystarynan, RFKSR Chkalov (Orynbor), Chelıabi oblystary men Bashqurt AKSR azamattary jiberildi. Kýrsanttar quramyn jasaqtaý jumysy óte shapshań qarqynmen júrgizildi. 1942 jyldyń aqpan aıynda 278 adam (atqyshtar, pýlemetshiler, mınometshiler), naýryz aıynda 1929 adam alyndy. 1942 jyldyń 15 sáýirinde 2387 kýrsant áskerı-soǵys isiniń qyr-syryn oqyǵan.
Kýrsanttardyń oqý kýrsy úsh kezeńge bólindi. Birinshi kezeńde jeke jaýyngerlik is-tájirıbe, ekinshi kezeńde vzvodta, rota men batalonda jeke jaýyngerlerdiń is qımyly, úshinshi kezeńde vzvodtyń is qımyly, vzvodty, rota men batalondy basqarý tájirıbıesi oqytylǵan. Ár kezeńde kýrsanttar otrıadynyń oqý-jattyǵý kúnderi 3-5 kúnge, ekinshi kezeńde oqý-jattyǵý 11 kúnge sozyldy. Atqysh, pýlemetshi, mınometshi kýrsanttar jeke pánderdi – ákimshilik isi, avıatsııa, avtobronotank isin, artıllerııa, áskerı tarıh, ınjenerlik is, nysana atý daıyndyǵy, qarý-jaraq isi, baılanys, taktıka, topografııa, áskerı-hımııalyq is, áskerı jarǵylardy (áskerı, garnızon qyzmeti, tártiptik, qaraýyl) oqydy.
Barlyq oqý-jattyǵýlar qala syrtyndaǵy belgilengen alańda ótkizildi. Nysana kózdeý boıynsha birinshi batalondaǵy 538 kýrsanttyń 127-si «úzdik», 163-si «jaqsy», 159-y «qanaǵattanarlyq» baǵaǵa tapsyrsa, 89 kýrsant nysanaǵa atatyn úsh oqtan birde-bir oqty tıgize almaǵan. Kýrsanttar úshin nysanǵa dál tıgizý oqý-jattyǵýdyń eń qıyn túri boldy. Sebebi kóptegen kýrsanttar vıntovkamen atýdyń qarapaıym ádis-tásilderin bilmedi. Nysanaǵa atyp jattyǵýdy vzvod komandırleri júrgizgen. Al olardyń kópshiligi ýchılışeni jańadan aıaqtap, qarýmen atýdyń tásilderin tolyq meńgermegen. Sondyqtan ýchılışe basshylyǵy vzvod komandırlerine qosymsha aıyna úsh ret, kúnine 9 saǵattan kásibı daıyndalý úshin oqý-jattyǵý jumystaryn júrgizdi.
– Ýchılışe basshylyǵyna komandırler daıarlaýdan basqa qandaı mindet júktelgen?
–Ońtústik Oral áskerı okrýgi basshylyǵynyń naýryz aıynda áskerı bólimderde qosalqy sharýashylyq qurý týraly buıryǵy shyqty. Ýchılışe bastyǵy N.Bogdanovqa ýchılışe quramyn ózin-ózi azyq-túlikpen qamtamasyz etý maqsatynda baý-baqsha ósirý jáne balyq aýlaý brıgadasyn uıymdastyrý sııaqty qosalqy sharýashylyq jumysyn júrgizý mindeti qosa júkteldi. Alaıda, ýchılışe basshylyǵynyń bul jumystardy júrgizetindeı bazasy bolmady. Soǵan baılanysty qosalqy sharýashylyq úshin qaladan 18 shaqyrym jerden 56 gektar jer telimi berildi. Ýchılışe basqarmasy qosalqy sharýashylyqty júrgizý maqsatynda Qazaqmunaı kombınatymen kelisimshartqa otyrdy. Kelisimshart boıynsha kombınat óz tarapynan jer jyrtý, sý jiberý júıesin jasaý sekildi mindetterin aldy. Ýchılışe kýrsanttary sýdan qutqarý úshin 4 shaqyrymǵa sozylǵan 75 myń tekshe metr bóget salyp shyqqan. Kombınat kelisimshartta kórsetilgen mindetterdi oryndamaı, kóktemgi sý tasqyny kezinde barlyq óńdelgen jerdi sý basyp, egin egýge jaramsyz bolyp qalǵan. Sondyqtan qaladan 12 shaqyrym qashyqtyqtan kólemi 24 gektar bolatyn basqa jer telimi berildi.
Bul jerden 2 myń tsentner kartop, 1000 tsentner qyryqqabat, 750 tsentner qyzanaq, 680 tsentner qııar, 75 tsentner pııaz, 220 tsentner ashanalyq qyzylsha, 420 tsentner qarbyz, 140 tsentner qaýyn men asqabaq, 280 tsentner azyqtyq qyzylsha, 1 tsentner temeki ónimderi alynǵan. Balyq aýlaý maqsatynda qaladan segiz shaqyrym jerdegi jaǵalaý berilip, 29 sáýir men 10 mamyr aralyǵynda 1949 keli sazan, 77 keli kókserke, 441 keli shoqyr, 27 keli bekire, 70 keli pilmaı (shıp) balyǵy aýlandy. Sáýir aıynda ýchılışe basshylyǵy oblystyq tutynýshylar odaǵyna ujymsharlardan 60 múıizdi iri qara, 100 qoı, 50 shoshqa alýǵa suranys bergen. Qosalqy sharýashylyq ónimderi ýchılışe kýrsanttaryn, komandalyq-oqytýshylar quramyn, olardyń januıalaryn, jabdyqtaý bólimindegi qyzmetkerlerdi azyq-túlikpen tolyq dárejede qamtamasyz ete almady.
– Ýchılışe qansha jyl jaıaý ásker komandırlerin daıarlady? Onyń túlekteri qaı maıdanǵa jiberilgen?
– Shyndyǵyn aıtqanda, bul ýchılışe sol kezdegi Gýrev qalasynda ýaqytsha ashylǵan ǵoı. Sol sebepten, onyń bul qalada kóp turaqtamaıtyny o bastan belgili bolǵan edi. Atalǵan ýchılışe 1943 jylǵy 6 sáýirde Reseıdiń Astrahan qalasyna kóshirildi. Al, ýchılışeniń túlekteri 1942 jyly Stalıngradty qorǵaýǵa, 1943 jyly Kýrsk doǵasyndaǵy shaıqasqa, 1944 jyly Donbassty, Belorýssııany, Prıbaltıka men Moldavııany, Dneprdi azat etý, 1945 jyly Vısla men Oder ózenderinen ótýge, Berlındi alýǵa qatysty. Ýchılışe túlekteriniń arasynan 1944 jyldyń 9 mamyrynda Sevastopol qalasy úshin shaıqasta T.Gılıazetdınov (1924 j.t.) ózi basqarǵan vzvodpen birge jaýdyń eki tankisin, eki zeńbiregin quramymen joıǵan. Jaralanǵan leıtenant jaýdyń bir tankisin otqa orady. Bul erligi úshin leıtenantqa KSRO Joǵary Keńesiniń 1945 jyldyń 24 naýryzdaǵy jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy men Lenın ordeni tapsyryldy.
Maıdan dalasynda M.Ǵabdıev, I.Morıanov, S.Saǵyzbaev, K.Supyǵalıev, Á.Qaıyrbolatov, S.Haıredenov, S.Tambovtsev, B.Agafonov, G.Volnov, F.Demıashev, M.Qabıev, Á.Kenjebaev, S.Bekhojın, B.Ermanov, B.Shanbasov, N.Musaǵalıev, I.Baıanov, E.Nurymov sııaqty jerlesterimiz qaza tapty. Іz-tússiz joǵalǵandar tiziminde B.Imanǵalıev, J.Dúısenbaev, Sh.Aıdenov, A.Qulbaev, K.Nasenkov, A.Nedomovnyı, I.Tarabrın sekildi bozdaqtar bar.
Ýchılışe túlekteri Q.Túgelbaev, B.Qalenov, O.Qarasaev, I.Sverbıhın, I.Prıkmeta, A.Smyslov, O.Karshev, M.Ábilhasov Q.Dosymbetov, J.Esenbaev jáne basqalary soǵystan keıin halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirý isine aralasyp, ár salada jemisti eńbek etti.
– Áńgimeńizge rahmet!
