«Sochıge qandaı kıimmen baramyz?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, «Air Astana» áýe kompanııasyna tıesili Boeing 757-200 ushaǵy jeksenbi kúni Shymkenttiń áýejaıyna shuǵyl túrde qonýǵa májbúr boldy. Laıner Tashkentten Almaty qalasyna bet alǵan-dy. Ushaqtyń jedel túrde jerge qonýyna borttaǵy tehnıkalyq aqaýlar sebep bolǵan. Ushý kezinde aýany kondıtsııalaý júıesi isten shyǵypty.
Áýe kemesiniń bortynda 136 jolaýshy bolǵan. Japa shekkender joq. Keıinirek jolaýshylar Airbus A321 áýe laınerimen Almaty qalasyna jetkizildi. Al apatty ushaq jóndeý bazasyna jóneltildi. Aıta ketý kerek, bul áýe kompanııasy 30 halyqaralyq, 20 elishilik baǵyttar boıynsha jolaýshylarǵa qyzmet kórsetedi. - Shymkent áýejaıynda ushaqtaǵy jolaýshylarǵa medıtsınalyq kómek kórsetildi. Jolaýshylar arasynda zardap shekkender joq. Sondaı-aq, olarǵa ystyq tamaq pen sýsyndar usynyldy. Kóp keshikpeı olar osy «Air Astana» áýe kompanııasynyń basqa ushaǵymen Almatyǵa baǵyt aldy, - deıdi bul jóninde «Air Astana» kompanııasynyń jurtshylyqpen baılanys jónindegi menedjeri Sergeı Hetsýrıanı.
Osy basylymda «Quldyqta ótken kúnder» degen taqyryppen materıal berilgen. Bórli aýdanyndaǵy Ańqaty razezinde 51 jastaǵy áıel Gúlsim Hamıtova men onyń 26 jastaǵy qyzy jarty jyl ýaqyt boıy quldyqtyń kúıin keshken. Olar buǵan deıin osy aýdandaǵy Bogdanovka aýylynda turǵan. Turmysy tómen jandarǵa bir kúni Nursulý esimdi áıel jolyǵyp, ájeptáýir tabys, qarajat tabýǵa múmkindikteri bar ekenin aıtady. Іzdegenge suraǵan degendeı, olar jeke menshik ıeleri ornalasqan razezden bir-aq shyǵady. Munda anasy men qyzy mal baǵýmen jáne basqa da qara jumystardy atqarýmen aınalysady. Árıne, bastapqyda bári de oılarynan shyqqandaı bolady. Al arada bir aı ótkennen keıin Darǵojıev esimdi fermer olardyń eńbekterin tólep, úılerine qaıtarýdyń ornyna, ekeýin quldarsha jumsap, joq nárseden ilik izdep, uryp-soǵýdy ádetke aınaldyra bastaıdy. Ári- beriden keıin fermer men onyń otbasy músheleri qol jumsaǵandy da mise tutpaı ekeýin kúrekpen soǵa bastaıdy. Tipti, aıyr ala júgirip shanshyp jiberýden taıynbaıdy.
Tabys tabamyz dep kelgender bastarynyń amanynda bul jerden qashyp ketýdi oılastyryp júrgende fermerdiń aýlasyna polıtseıler kele qalady. Sóıtip, atalǵan derek boıynsha QR Qylmystyq kodeksiniń 126-baby boıynsha qylmystyq is qozǵaldy, dep málimdedi Batys Qazaqstan oblystyq ishki ister departamenti, tergeý basqarmasynyń bastyǵy Maǵaýııa Qurmashev. Onyń sońy nemen tyndy degen saýalǵa kelsek, istiń nasyrǵa shabatynyn tez uǵa qoıǵan Darǵojıev quldyqta ustalyp kelgenderge ótemaqylaryn artyǵymen tólep qutylady.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Sport jáne dene shynyqtyrý isteri agenttigi kelesi jyly Sochıde ótetin XXII qysqy Olımpıada oıyndarynyń saltanatty ashylý rásimine jáne jarystarǵa Qazaqstan ulttyq quramasy kıip shyǵatyn kıim úlgilerine baıqaý jarııalady. Baıqaýda otandyq, sheteldik kásibı dızaınerlermen qatar, saýsaǵyna ıne iliktire alatyn elimizdiń kez kelgen azamatynyń baq synaýyna bolady. Olarǵa kıimniń túrin, túsin, matasyn júrek qalaýlary boıynsha tańdaý quqyǵy berilgen. Ulttyq quramaǵa arnalǵan kıimde mindetti túrde memleketimizdiń baıraǵy, eltańbasy jáne aǵylshyn tilinde «national team Kazakhstan» degen jazý bolýy tıis. Dızaınerler óz týyndylaryna qııaldary jetkenshe túrli ornamentter men atrıbýttar qosa alady. Alaıda olar árbir detalǵa tıisinshe túsinik bere bilýi kerek. Baıqaýǵa usynylǵan kıim úlgileri albom túrinde qabyldanady. Albomdaǵy syzbalardy kompıýterlik grafıkamen nemese qolmen salýǵa bolady. Mamyr aıynyń 27 juldyzyna deıin Sport jáne dene shynyqtyrý isteri agenttiginiń №16-11 keńsesine usynylǵan eskıizder ǵana irikteý synyna qatystyrylady. Baıqaý jeńimpazynyń esimi 30 mamyrda belgili bolmaq. Buǵan deıin arnaıy qurylǵan komıssııa músheleri eń úzdik 3 jobany tańdap alyp, agenttiktiń saıty arqyly barsha qazaqstandyqtardyń talqysyna salady. Bul maqala «Sochıge qandaı kıimmen baramyz?» degen taqyryppen berilip otyr.
«Aqmola oblysynyń turǵyny «Keńes» orman sharýashylyǵy» memlekettik mekemesiniń aýmaǵynan qaraǵaıdyń 36 kóshetin shapqany úshin ustaldy. Oqıǵany baıandar bolsaq, Aqmola oblystyq ishki ister departamentine telefon arqyly memlekettik «Keńes» orman sharýashylyǵy» memlekettik mekemesinen habar kelip túsedi. Onda beımálim azamattyń «Gazel» kóligimen qaraǵaı kóshetin topyraǵymen alyp ketip bara jatqany aıtylady»,-dep jazady «Aıqyn» «Shyrsha urlap, shyryldap qaldy» atty materıalda. Jedel qabyldanǵan shara barysynda atalǵan avtokólik Astana-Petropavl tas jolynyń boıynan ustalǵan. Avtokólikti teksergende 36 dana qaraǵaı kósheti tabyldy. Al shyǵyn 600 myń teńge dep baǵalanyp otyr.
***
«Ekspress-K» basylymynyń jazýynsha, túngi Astana qaýipsiz emes. Buǵan 28 jastaǵy jergilikti turǵynnyń kózi jetken eken. Atap aıtqanda, tórt qyz soqtaldaı jigitti jabylyp urǵan jáne pyshaq ta salyp jibergen.
Keshkilik mezgilde avtobýs aıaldamasynda turǵan jigitke tórt qyz jaqyndap kelip, dóreki túrde temeki suraǵan kórinedi. Budan soń jábirlenýshi jigit pen qyzdardyń arasynda janjal burq ete qalyp, bul tóbeleske ulasyp ketedi. Alaıda, jigit názik jandylarǵa qol jumsap, bar kúshin kórsetpeı, tek qana olardy qorqytyp áreket etedi. Buǵan qaramastan ashýǵa býlyqqan qyzdyń biri jigitke pyshaq salyp alady. Osydan keıin olar qashyp ketedi. Polıtsııa qyzmetkerleri osy dabyl boıynsha jedel izdestirý sharalaryn júrgizip, bul buzaqylyqqa qatystary bar kúdiktilerdi ustady. Olar Aqmola oblysynda 1993 jyly týǵan egiz qyzdar, sondaı-aq, Soltústik Qazaqstan oblysynda 1992 jáne 1993 jyldary týǵan boıjetkender bolyp shyqty.
