Smaǵul Elýbaı: Baıqamasaq beıqamdyq pen alańǵasarlyq bizdi orǵa aparyp jyǵady
«Búgin álemde oryn alǵan jaǵdaı shyndyǵynda halyqty óte qatty alańdatyp otyr. Bul endi shyntýaıtyna bıologııalyq qarý dep oılaımyn. Joıqyn qarýdyń bul bir surqııa formasy. Minekeı sol qarý qutydan shyǵyp ketken nemese adamzatqa qarsy atyldy deýge de bolady. Biz sondaı adamdardyń ózi qolmen jasaǵan aqyrzamandy bastan keship jatyrmyz. Uly derjavalar aldymen ıadrolyq qarý jasady. Biraq ony bir-birine tastasa óz tóbesine túsetinin bilgennen keıin ony qoldana almaı otyr edi. Sodan keıin jappaı qyrýdyń osy túri – bıologııalyq qarýǵa kiristi. Men bul indetti adamnyń qolymen jasalǵan dep oılaımyn. Bıologııalyq qarý tarıh sahnasyna oınaqtap shyǵa keldi», - deıdi jazýshy QazAqparat tilshisine telefon arqyly bildirgen pikirinde.
Jazýshy qazir indettiń kúshi búkil adamzatty sharpyp, búkil adamdy úıine qýyp tyqqanyn aıtady. Qalamgerdiń pikirine qulaq assaq, alyp derjavalar mundaı qarýdy shyǵarýdy da, ony joıý jolyn da biledi.
«Osyndaı jaǵdaıda Qazaqstan sekildi tarıh sahnasyna keshe ǵana shyqqan memlekettiń qosaq arasynda ketip qalý qaýpi bar. Sebebi indet shekara tańdamaıdy. Bizge de kelip, tıip jatyr. Budan qutylýdyń jalǵyz joly – úıde otyrý, aralaspaý, juqtyrmaý, karantın tártibin saqtaý. Ázirge vırýsty jeńýdiń basqa joly bolmaı tur, emdeıtin preparat tabylǵan joq. Biraq kúres, izdenis júrip jatyr. Biz oqshaýlanýymyz kerek. Basqa jol joq. Qazaqstanda vırýstyń taralýy toqtalsa ómir óziniń úırenshikti arnasyna túsedi. Sózsiz bul búkil álemdi ekonomıkalyq daǵdarysqa soqtyrǵan apat boldy. Onyń saldaryn biz áli talaı jyl kórýimiz múmkin. Eki nemese úsh aıdan keıin ne bolatynyn eshkim boljap bilmeı otyr», - deıdi ol.
Jazýshy osyndaıda Memleket basshysy aıtqandaı halyq ult bolyp uıysyp, indetpen birge kúresip, shama kelgende halyqty shyǵynǵa bermeýi kerektigin eske saldy.
«Beıqamdyq, alańǵasarlyq, apatqa atústi qaraý – orǵa aparyp jyǵatyn jol dep bilemin. Іndetke beıqam qaraǵan elderdiń biri Italııa edi. Búginge deıin olar úıde otyryp, endi aqshasy men azyq-túligi taýsylǵan el ol memlekette dúkenderge shabýyl jasaı bastaǵanyn da kórip, bilip otyrmyz. Mundaı jaǵdaıdan qudaı saqtasyn. Oǵan jetkizbeýdiń joly – aýylda nemese qalada bolsyn, karıntın kezinde toı ótkizbeý lázim, ıaǵnı jınalmaý kerek. Sonda ǵana biz bul indettiń jolyn bógeımiz. Qazir indet myna jaǵy Semeı myna jaǵy Mańǵystaýǵa deıin jetti. Munyń sebebi – beıqamdyqta dep oılaımyn», - deıdi Smaǵul Elýbaı.
Qalamger tótenshe jaǵdaı kezinde halyqty áleýmettik turǵyda qoldaý baǵytyndaǵy Memleket basshysynyń málimdemesin tyńdaǵanyn aıtyp ótti.
«Eldiń eńsesi túsken almaǵaıyp sátte Prezıdenttiń málimdemesi – jurttyń eńsesin tiktep, úmit otyn jaqty. Óıtkeni ol jerde halyqtyń eń qorǵalmaǵan, az qamtylǵan bóliginiń memleket nazarynan tys qalmaıtyny aıtyldy. Onyń ústine 42 500 teńgelik tólem 3 mln adamǵa beriletinin jetkizdi. Jumysyn joǵaltqan adamdar ásirese qalanyń tóńireginde óte kóp qoı. Qalada qazaqtyń qanshamasy jastary páterde turady. Aılyǵynan aıyrylyp úıde otyrsa, páterin qalaı tóleıdi, balasyn qalaı asyraıdy? Úlken problema shyǵady. Áıtse de 42,5 myń teńgeni bergen kezdegi sońǵy jyly eń bolmaǵanda memleketke bir ret salyq tóleýi kerek degen shartty quptamadym. Jaǵdaıy joq adamdardyń bir ret salyq tólemegen bolýy múmkin. Halyqty bólmeı, sol tólemdi muqtaj otbasylarǵa túgel berý kerek dep oılaımyn. Óıtkeni bizge eshkimniń ashtan ólip, kóshten qalǵany kerek emes. Keshegi málimdemeniń taǵy bir tamasha jaǵy – qala tóńiregindegi jastardyń úılerinde otyra bermeýi úshin «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» jasalyp jatqanyn aıtty. Minekeı, bul – kerekti is. 2008-2009 jyldardaǵy daǵdarysta ta osyndaı sharalar qutqaryp qalǵan», - deıdi ol.
Smaǵul Elýbaı Memleket basshysynyń málimdemesinde aıtylǵan sharalardyń sózbuıdalyqqa salynbaı, tezirek iske asýy mańyzdy ekenin jetkizdi.
