SQO men OQO-dan basqa oblystarda qylmystyń tómendeýi baıqaldy

ASTANA. QazAqparat - 2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda 2013 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda tirkelgen qylmystar deńgeıi 5,2 paıyzǵa (359 844-ten 341 291-ge) azaıdy.

«Qylmystyń barlyq túrleri boıynsha tómendeý baıqaldy, onyń ishinde asa aýyr qylmystar - 18,2 paıyzǵa (2629-dan 2150-ge), aýyr qylmystar - 17,4 paıyzǵa (33 836-dan 27 941-ge), aýyrlyǵy ortasha qylmystar - 2,8 paıyzǵa (279 389-dan 271 592-ge), aýyr emes qylmystar 10 paıyzǵa (43 990-nan 39 608-ge) azaıǵan», - delingen QR Bas prokýratýrasy Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıtet málimetinde.

Memlekettik organdardyń qylmystylyq profılaktıkasy boıynsha is-áreketterin úılestirý sharalary olardyń negizgi qurylymyn quraıtyn qylmystardyń tómendeýine múmkindik berdi. Máselen, ótken jyly urlyq jasaý - 1,5 paıyzǵa, onyń ishinde úıge ury túsý - 2,9 paıyz, buzaqylyq -15 paıyzǵa, al tonaý - 24 paıyzǵa azaıdy. Qylmystyń bul túrleri elimizde jasalǵan barlyq qylmystardyń 72 paıyzyn quraıdy. Sondaı-aq, alkogoldik ishimdikke jáne esirtkige mas bolý jaǵdaıynda jasalǵan qylmystar - 4,3 paıyzǵa, kámeletke tolmaǵandar jasaǵan qylmystar - 16,9 paıyzǵa azaısa, kóshede jasalǵan qylmystar 10,5 paıyzǵa, al qaıtalama qylmystar 7,2 paıyzǵa tómendegen.

«Sol sııaqty, álem boıynsha naqty krımınogendi jaǵdaıǵa baǵa beretin ındıkator bolyp sanalatyn qylmystardyń da tómendegeni baıqalady. Máselen, kisi óltirý sany 19,3 paıyzǵa, qaraqshylyq 29,7 paıyzǵa kemise, bopsalaý 19,2 paıyz azaıǵan», - dep atap ótilgen komıtet derekterinde.

Aıta keteıik, Astana, Almaty qalalary jáne Soltústik Qazaqstan men Ońtústik Qazaqstan oblystaryn qospaǵanda, qylmystyń azaıýy elimizdiń barlyq óńirlerinde baıqalǵan kórinedi.