SQO-daǵy Qyzyl Oba eskertkishiniń tolyq beınesi áli ashylǵan joq – Janat Baımúsenov
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy «Qyzyl oba» qorymy ata-babalarymyzdyń buǵan deıin ǵylymǵa beımálim, iri mádenı-saıası jáne sakraldy ortalyǵy bolýy múmkin. 2019 jyly ashylǵan tarıhı nysandy ǵalymdar XIV ǵasyrdyń ekinshi jartysyna jatqyzyp, tabylǵan mazarlarda Joshy hannyń urpaǵy jerlengen bolýy múmkin degen pikirde. SQO Tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý men qoldaný ortalyǵy ǵylymı-zertteý jumysy jáne tarıhı-mádenı murany qorǵaý bóliminiń meńgerýshisi Janat Baımúsenov osy erekshe arheologııalyq eskertkish jaıynda tilshi suraǵyna jaýap berdi.
- Buryn Soltústik Qazaqstan oblysynda orta ǵasyrǵa tán eskertkishter joq degen pikir qalyptasty. «Qyzyl oba» qorymy muny teriske shyǵaryp otyr. Alǵash ret bul biregeı eskertkish jaıynda qashan belgili boldy?
- Soltústik Qazaqstanda «Altyn Orda» dáýirine tıesili kóne qalalar, ortaǵasyrlyq sáýlet óneriniń mańyzdy nysandary týraly derekter keńes dáýirine deıingi kezeńde de aıtylǵan. Alaıda, túrli sebepterge baılanysty zertteý jumystary júrgizilgen joq. Qyzyl oba týraly derek belgili ǵalym Álıhan Bókeıhanovtyń «Aqmola ýeziniń Qorjynkól bolysyndaǵy Sileti ózeni boıyndaǵy obalardyń tizimi» atty qysqasha jazbasynda keltirilgen. Onda Sileti ózeni ańǵarynda kúıdirilgen kirpish ǵımarattardyń bolǵandyǵy aıtylady. Keıinirek Álkeı Marǵulannyń «Ortalyq Qazaqstandaǵy otyryqshy qonystardyń qaldyqtary» atty tanymal eńbeginde orys akademıgi I. Falktiń jazbalarynda aıtylǵan Sileti ózeniniń aýmaǵyndaǵy qalashyqtar men kesenelerdi júıeleýge tyrysty. Alaıda, bul nysandarǵa der kezinde zertteý jumystary júrgizilgen joq, tek ótken ǵasyrdyń 80-90 jyldary professor Anatolıı Pleshakovtyń jetekshiligimen Soltústik Qazaqstannyń arheologııalyq ekspedıtsııasy osy óńirdiń arheologııalyq eskertkishterin qujattaý jumysyn júrgizdi.
2003-2007 jyldary Álkeı Marǵulan atyndaǵy arheologııalyq ınstıtýttyń ǵylymı qyzmetkeri Tımýr Smaǵulov Sileti ańǵaryndaǵy Mortyq shatqalyna - Aqmola oblysy Izobılnyı aýyly mańy Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy Qyzyloba kesenelerine zertteý júrgizip, kartaǵa túsirdi. Á. Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń dırektory, akademık Karl Baıpaqov 2003 jyly bul nysandardy zertteý jóninde jáne osy jerde ortaǵasyrlyq qalashyqtardy izdeý qajettigin aıtty. Qazba jumystaryn tek 2019 jyly ǵana bastaı aldyq.
- «Qyzyl oba» eskertkishine artqan úmit aqtalyp jatyr ma?
- Kesenede Joshy hannyń urpaǵy jerlenýi múmkin. Atqarylar jumys ushan-teńiz. Qazirgi ýaqytta arheologııalyq nysandar tabylǵan aýmaq 10 myń sharshy metrdi alyp jatyr. Tolyq beınesin jasaý úshin áli de qazba jumysy júrgiziledi. Ortaǵasyrlyq bıleýshilerdiń 7 kesenesiniń bolýy osy aýdanda Altyn Orda dáýirinde kóshpeli stavka-ordalar men Soltústik Qazaqstan dalasyn mekendegen kóshpendilerdiń buryn belgisiz bolǵan mádenı-saıası jáne qasıetti ortalyǵynyń ornalasqanyn kórsetedi. Buǵan áli zerttelmegen basqa ortaǵasyrlyq kesenelerdiń qırandylary, qolóner qurylystarynyń qaldyqtary jáne aryqtar júıesi túrindegi ejelgi sýarý jáne sý kótergish mehanızmder-shyǵyrlarda qoldanylǵan ydystardyń tabylǵandyǵy dálel bola alady. Elimizdiń soltústiginde ornalasqan Qyzyl-Oba shatqalyndaǵy keseneler Qazaqstannyń ortaǵasyrlyq tarıhynan syr beretin arheologııanyń biregeı eskertkishi desek bolady.
Mazardy qazý barysynda «Altyn Orda standarty» dep atalatyn kúıdirilgen tórtburyshty kirpishten qalanǵan massıvti qabyrǵanyń negizi tabyldy. Mundaı kirpishti XIV-XV ǵasyrlarda kóshpeli elıtany jerlegende qoldanǵan. Qabyrǵany qalaýǵa 25h25h5, 25h24h5, 24h24h5 sm jáne jartylaı kirpishter qoldanylǵan. Arasyna balshyq jáne alebastr eritindisi – «ganche» salynǵan. Soltústik qabyrǵa negiziniń eni – 2,45 m, bıiktigi – 0,87 m. Shyǵys qabyrǵasynyń eni – 2,3 m, bıiktigi – 0,92 m. Búginge deıin 4 qabirden 5 adamnyń - er, áıel jáne 3 balanyń súıegi tabyldy. Sonymen qatar qazba kezinde 4 kúmis moneta, mata qaldyqtary bar kúmis aına, altyn syrǵa, 2 altyn salpynshaq jáne keramıka shyqty.
2022 jyly arheologter «Qyzyl obadan» kirpish qoldanylǵan jıyrmadan astam ártúrli nysandardy tapty. Onyń ishinde joǵary temperatýraly peshteri men tehnologııalyq alańdary bar sheberhanalardyń oryndary ashyldy, onda sheberler kirpishterdi qalypqa salyp, kúıdirip, saqtap jáne suryptaǵan. Balqytý peshteri de osynda ornalasýy múmkin. Óıtkeni, mal sharýashylyǵynan, eginshilik jáne qolónerden basqa kóne qala turǵyndary ken óndirýmen de aınalysqandyǵy anyqtaldy. Aıta ketetin jaıt, nysan respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń memlekettik tizimine engizilgen.
- SQO-ny damytýdyń 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary aıasynda mýzeılendirý jumysy júrgizilgendigi belgili. Bıyl qandaı jumys josparlanǵan?
- «Qyzyl Obany» mýzeılendirý syrtynan qorǵanys jabyndyny salýdan bastaldy. Soltústik Qazaqstannyń qatal tabıǵı-klımattyq jaǵdaıynda ortaǵasyrlyq sáýlet eskertkishiniń ústinen osyndaı qorǵanys qurylysyn ázirleý jáne qurý alǵash ret júrgizildi. Bul ǵylymı qoǵamdastyq úshin de, sáýletshiler, qurylysshylar men eskertkishterdi qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri úshin de teńdesi joq jáne biregeı tájirıbe bolyp otyr.
Byltyr respýblıkalyq mańyzy bar «Qyzyloba qorymy» arheologııalyq eskertkishinde, «2021-2024 jyldarǵa arnalǵan Soltústik Qazaqstan oblysynyń tarıhı-mádenı murasynyń arheologııalyq obektilerin keshendi zertteý jáne mýzeılendirý» jobasy aıasynda mýzeılendirýdiń ekinshi kezeńi aıaqtaldy. Nátıjesinde qabyrǵany ishinara qalpyna keltirý, ortaǵasyrlyq tehnologııa boıynsha kirpish peshin jasaý, nekropolıs maketin jáne aqparattyq stendti ornatý, metall qorshaýlardy jáne stılobatqa sholýdy ashatyn arheologııalyq terezeni ornatý qolǵa alyndy. Tas jol tóselip, aýmaǵy abattandyryldy.
Bıyl Sileti ózeniniń ańǵarynda Pavlodar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń «Margulan centre» kúshimen ǵylymı zertteýdi jalǵastyrý josparlanǵan.
