SQO-da jemshóp alqaby bıyl shamamen 400 myń gektarǵa ulǵaıdy
SQO ákimdiginiń málimetinshe, sońǵy jyldary óńirde birjyldyq shóptiń ár gektarynan orta eseppen 8-10 tsentner, kópjyldyqtan 5-6 tsentner alynyp jatyr.
Bul – tómen kórsetkish, sol sebepti mal ósirýmen aınalysatyn sharýashylyqtar jemazyqtyń sapasyn arttyrýǵa asa mán beretin bolǵan.
Búgingi tańda fermerler sýarmaly jerlerdi ulǵaıtyp jatyr.
Solardyń biri - Taıynsha aýdanyndaǵy «Astyq Stem» JShS-gi dándi daqyldarmen qatar jemshóp te ósiredi. Óıtkeni sharýashylyqtyń 1600 bas iri qara maly bar.
Osydan 13 jyl buryn kásipker tamshylatyp sýarý tehnologııasyn qoldana bastady.
Qazirgi ýaqytta júgeri men jońyshqa alqabyn da sýaratyn bolǵan, nátıjesinde seriktestik basqalar myń ga alatyn ónimdi 100 ga alyp jatyr.
SQO aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasy baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, jalpy bıyl jemshóp alqaby 368 myń ga ulǵaıǵan.
Sharýashylyqtar qysqa ázirlikti shtatty túrde ótkizip jatyr.
«Qystan qysylmaı shyǵý úshin óńirge 940 myń tonna shóp, 211 tonna pishen qajet. Qazirgi ýaqytta shóptiń 92,9% daıyndalsa, pishen 108,4% ázirlendi. Bul ózekti másele bolǵandyqtan mal azyǵyn daıyndaýǵa kúndelikti monıtorıng júrgiziledi. Arnaıy jedel shtab qurylǵan», - deıdi basqarmanyń baspasóz hatshysy Ásem Aıtýlova.
Budan basqa sharýashylyqtar súrlem daıyndaýǵa kirisip ketti.
Oblys halqyn sabanmen qamtamasyz etý úshin agroqurylym basshylarymen túsindirý jumystary júrgizilgen.