SQO-da turǵyndar men qala qonaqtary merekeni toılap, qazaq tili kýrsyna jazyldy
PETROPAVL. KAZINFORM – Petropavl turǵyndary men qonaqtary bas qala alańynda Naýryz merekesin toılaı otyryp, qazaq tili kýrstaryna jazyldy.
Bas alańda memlekettik tildi oqytý ortalyǵy kıiz úı qurdy. Munda barlyq tilek bildirýshiler qazaq ádebıetimen tanysyp, oqý kýrstaryna jazyla alady.
Oblys ákimi Ǵaýez Nurmuhambetov qazaq tilin oqytý kıiz úıinde bolyp, memlekettik tildi oqytýdyń ınnovatsııalyq ádisterimen tanysty. Ol qazaq tili Naýryz meıramynyń erekshe mazmunymen tolyqtyrylǵanyn atap ótti. Til arqyly halqymyzdyń mádenıeti men dástúri urpaqtan-urpaqqa beriledi.
«Biz memlekettik tildi úırenýdi nasıhattaımyz. Tegi, týǵan kezdegi balalardyń aty-jónin durys jazý úshin kóp jumys atqarylady. Nelikten balalardy qazaq mektepterine oqýǵa berý kerektigin túsindiremiz. Sondaı-aq aýqymdy onomastıkalyq jumys júrgizilip jatyr. Jarnamalyq jazýlardyń qatesiz bolýy, sondaı-aq eldi mekenderge tarıhı ataýlardy qaıtarý mańyzdy», - dep atap ótti «Qazaq tili» oblystyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Janat Muhamedjanov.
Sondaı-aq qazaq tilin oqytý ortalyǵy jastarmen kezdesý ótkizedi. Olar ózge ult ókilderin qazaq tilinde sóıletip, beınerolıkter túsiredi.
«Memlekettik tildi úırenýge degen qyzyǵýshylyq artyp keledi. Jarty saǵat ishinde biz 16 adamdy tegin kýrstarǵa jazdyq. Bir kúnde 150-200 adam bolady dep kútemiz», - dedi Janat Muhamedjanov.
Qazaq tilin úırenip qana qoımaı, ony ilgeriletýmen aınalysatyndardyń qatarynda reseılik baǵdarlamashy Grıgorıı Petrov bar. Shamamen bir jyl buryn ol otbasymen birge Petropavlǵa Belgorodtan kóship kelgen.
«Men baǵdarlamalyq jasaqtama jasaýmen aınalysamyn. Qazaq tilin oqytý aıasynda biz oqytýshylarmen birge sózderdi úıretýge kómektesetin saıt ázirleımiz. Bul qoldanba emes, ony júktep alýdyń qajeti joq. Tek ınternetten ashyp, aınalysa alasyz», - deıdi Grıgorıı.
Qazaq tilin onyń jubaıy men qyzy da zertteıdi. Bul – olar úshin mańyzdy ári qyzyq taqyryp.
«Biz qazir Qazaqstanda ómir súrip jatqandyqtan, eldiń tilin bilgimiz keledi. Mádenıetti, adamdarmen qarym-qatynas jasaý múmkindigin jaqsy túsingimiz keledi. Keıbir oblystarda qazaq tilinde kóbirek sóılesedi. Qazaq tilinde sóılegende kóptegen adamǵa jaǵymdy áser etetinin baıqadym. Bul qarym-qatynasqa yqpal etedi. Іskerlik baılanystar da óte qajet», - dep qosady baǵdarlamashy.
Shamamen eki aptadan keıin Grıgorıı otbasymen birge Qazaqstanǵa qonys aýdardy. Ol ákimdik janynan tegin qazaq kýrstary bar ekenin bilgen.
«Biz muny ózimiz jasaýymyz kerek dep oıladyq. Kómektesetin toptar men oqytýshylar bar eken. Men qazaq tilin úırený óte ońaı dep aıta almaımyn. Biraq eger kúsh salsańyz, bári oıdaǵydaı bolady. Qazaq tili óte ádemi jáne áýezdi. Biz Qazaqstanda ómir súrip, eldiń tilin, mádenıeti men dástúrlerin úırengendi unatamyz. Naýryz merekesinde barshańyzǵa jaqsylyq, tilekterdiń oryndalýy, beıbitshilik tileımin. Men sııaqty qazaq tilin úırenetinderge sáttilik tileımin», - dep qosty Grıgorıı Petrov.
Kelýshilerge kıiz úıdiń kireberisi men ishine ornalastyrylǵan QR - kod arqyly qazaq tilin oqytý kýrstaryna jazylý múmkindigi berildi. Ortalyqta bilim alyp jatqan tyńdaýshylar til úırenýde qol jetkizgen nátıjelerimen bólisti. Olar ózderi týraly aıtyp, óleń oqyp, án aıtty. Kıiz úıde kitap kórmesi uıymdastyryldy, tildi óz betinshe úırenýge arnalǵan saıttardyń siltemeleri ornalastyryldy.
