SQO-da sanıtarııalyq qyzmet mamany Maǵjannyń 100-den astam óleńin jatqa oqıdy
Mektepte júrgende túrli baıqaýlarǵa qatysyp, top jarǵan boıjetken qazir de memlekettik qyzmetshiler arasynda ótetin jarystarda júldeli oryndar alyp júr. Qyzyljar óńirinde týyp, artynda óshpes mura qaldyrǵan aqynnyń óleńderin nasıhattap júrgen Aınash Jumaǵalıqyzyn QazAqparat tilshisi áńgimege tartty.
Aınash Jumanǵalıqyzy, oqyrmandarymyzǵa ózińizdi tanystyryp ketińizshi...
Men SQO Aqqaıyń aýdany, Daıyndyq aýylynda dúnıege keldim. 2010 jyly Daıyndyq negizgi mektebin bitirgennen keıin, oqýymdy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń kolledjine túsip bilim berý mekemesin «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha aıaqtadym. Keıin Manash Qozybaev atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetinde osy mamandyq boıynsha joǵary bilim aldym. Búginde memlekettik qyzmette eńbek etip jatyrmyn.
-Maǵjannyń 100-den astam óleńin múdirmeı jatqa aıtasyz. Aqynnyń óleńderin jattaýǵa qyzyǵýshylyq qaıdan týdy ?
Bala kezimnen ádebıetke jaqynmyn, óleń oqý, shyǵarma jazý óte unaıtyn. Bastapqyda óleńderdi jattaýǵa týǵan ápkem Sálımanyń yqpaly boldy. Ol menen bir synyp joǵary oqıtyn. Sálıma 5-synyptan bastap «Abaı oqýlaryna» qatysty. Úıde onyń kún saıyn óleń jattap júrgenin, baıqaýlarda oryn alyp júrgenin kórip: «Meniń de qolymnan keledi ǵoı» - degen oı keldi. «Keıin kim qansha óleń jattady?» degen ózara jarys paıda boldy.
Sodan 7-synypta oqyp júrgen kezde qazaq tili men ádebıet páninen sabaq beretin ustazym Samal Nurmahanbetova qabiletimdi baıqap, qolyma Maǵjan Jumabaev atamyzdyń kitabyn ustatyp: «Maǵjan oqýlaryna qatysasyń, daıyndal», – dedi. Usynysqa qýana-qýana kelistim.
Eń birinshi jattaǵan óleńim - «Týǵan jer». Bir jyl ishinde aqynnyń 100-den artyq óleńin jattap, aýdandyq baıqaýda jeńiske jettim.
- Qandaı óleńderine basymdyq berdińiz ? Maǵynasy men mazmuny mańyzdy bolar ?
Maǵjan atamyzdyń árbir óleńi tunyp turǵan tárbıe desem artyq aıtqanym emes. Maǵjan – syrshyl, lırık aqyn. Sulý jyrlary arqyly keń-baıtaq jerimizdi madaqtap ótti. Maǵjan poezııasynyń taqyryby ár alýan ǵoı. Ol jyrlamaǵan taqyryp joq shyǵar. «Dombyra», «Zarly sulý», «Tilegim» sııaqty kóptegen óleńderinde sol kezdegi máselelerdi kóterdi. «Sarǵaıdym», «Tús», «Anama», «Z-ǵa» sııaqty óleńderi túrmede otyrǵanda týyp, jan arpalysyn sýrettedi. Jalpy, kez kelgen óleńderin jattaı beretinmin.
- Bir óleńdi jattaýǵa, ádette qansha ýaqyt ketedi ? Tez este saqtaý úshin ózińizdiń bir tásilińiz bar shyǵar ?
Bir kúnde 2 óleń jattaıtynmyn. Este tez saqtaýdyń tásili joq, biraq áli kúnge deıin óleń oqyǵanda nemese án tyńdaǵanda sol óleń nemese án kóńilimnen shyqsa, birden sózderi esimde qalyp qoıady. Sosyn kúni boıy, kóbine, ánderdi qaıtalap júremin. Bul qabilet Allanyń maǵan bergen syıy shyǵar.
-Ómirde osy jattaǵandaryńyzdy qoldanasyz ba, kómegi bar ma ?
Óleń jattaýdyń paıdasy zor, sózdik qoryń molaıady, este saqtaý qabiletiń jaqsarady. Mektepte, kolledjde oqyp júrgende 20-25 bettik shyǵarmalardy bir ret qana oqyp, mazmunyn zýyldatyp aıtyp beretinmin. Qasymdaǵylar tań qalatyn. Aýyzsha emtıhandarda de paıdasy tıetin. Osy kúnge deıin talaı baıqaýlarǵa, jarystarǵa qatystym. Sonyń arqasynda biraz adammen tanysyp, dostar taptym. Árbir baıqaýdan keıin ashyla, shyńdala tústim. Jetken jetistikterim de az emes. Memlekettik qyzmetshiler arasynda da óleń oqýdan, esse jazýdan qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq baıqaýlar ótkizilip turady. Sol baıqaýlarda baǵymdy synap turamyn.
- Maǵjannyń Sizge eń qatty unaıtyn óleńi qandaı jáne ony nelikten unattyńyz ?
Maǵan M. Jumabaevtyń «Men jastarǵa senemin» óleńi óte unaıdy. Maǵjan atamyz sol zamannyń ózinde bilimdi, jalyndy jastarǵa senim artqany árbir adamdy jigerlendiredi dep oılaımyn.
- Kitap oqısyz ba? Súıikti aqyn-jazýshyńyz bar ma ?
Kitapty kóp oqımyn dep aıta almaımyn. Ýaqytym bos bolsa oqýǵa tyrysamyn. Maǵjan Jumabaev, Abaı Qunanbaev, Ǵabıt Músirepov, Júsipbek Aımaýytov, Qasym Amanjolov atalarymyzdyń shyǵarmalary unaıdy.
- Ádebıetke jaqynsyz, nelikten osy salany tańdamadyńyz ?
Bala kezde forma kıgen adamdarǵa qyzyǵa qaraıtynmyn. Arman qýyp, «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha oqýǵa tústim. Ýaqyt óte kele oıym ózgerdi, bul salaǵa kóńilim jatpaıtynyn túsindim.
Oqýymdy aıaqtaǵannan keıin 2 jyldaı zańgerdiń kómekshisi bolyp qyzmet atqardym. 2015 jyly memlekettik qyzmetke keldim.
Úıde 3 qyzbyz. Men – ortanshysymyn. Ápkem men sińlim ómir joldaryn ádebıet salasymen baılanystyrǵan.
Ádebıetten bólek sportqa degen qyzyǵýshylyǵym bar. Qazaqtyń ulttyq oıyny – toǵyzqumalaqtan aýdandyq, qalalyq, oblystyq jarystardyń júldegerimin.
Áńgimeńizge rahmet!
