SQO-da keıingi úsh jylda AITV bar anadan 30-dan astam náreste dúnıege keldi
PETROPAVL. KAZINFORM – Soltústik Qazaqstan oblysynda keıingi úsh jylda adamnyń ımmýn tapshylyǵy vırýsynyń anadan balaǵa berilýiniń birde-bir jaǵdaıy tirkelgen joq. Óz kezeginde oblystyq AITV ınfektsııasynyń profılaktıkasy jónindegi ortalyq dırektory Rınat Ólmesekov taǵy qandaı jetistikterge qol jetkizgenin aıtyp berdi.
— Rınat Maratuly, SQO aýmaǵynda AITV indetiniń qazirgi jaǵdaıy týraly aıtyp berseńiz?
— Bizdiń oblysta AITV-men ómir súretin 1 400-den astam adam esepte tur. AITV ınfektsııasynyń taralýy boıynsha reıtıngide Qazaqstan Respýblıkasy boıynsha 7-orynda kelemiz. Byltyr óńirde QR azamattary arasynda AITV-ınfektsııasynyń 117 jańa jaǵdaıy anyqtaldy, bul 2023 jylmen salystyrǵanda 18 adamǵa tómen. AITV ınfektsııasynyń basym kópshiligi 40-49 jas jáne 30-39 jas toptarynda tirkelgen. Osy jylǵy qańtar aıynda 5 adamda anyqtaldy, bul ótken jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 9 adamǵa kem.
— AITV-ni negizinen qalaı juqtyrady?
— AITV ınfektsııasynyń taralýynyń tek úsh joly bar: jynystyq qatynas; parenteraldy, ıaǵnı qan arqyly, sonyń ishinde shprıtster, ıneler, quramynda AITV qany bar keskish quraldar arqyly jáne tikeleı, máselen anadan balaǵa — júktilik kezinde, bosaný kezinde nemese emizý kezinde berilýi múmkin.
Bizdiń óńirde AITV eki joly boıynsha tirkelgen: 32,5% parenteraldi — ınektsııalyq (psıhobelsendi zattardy birge qoldanǵan kezde) jáne qalǵany jynystyq qatynas arqyly.
SQO medıtsınalyq uıymdarynda AITV ınfektsııasynyń taralý jaǵdaılary joq ekenin atap ótkim keledi.
— Birneshe jyl qatarynan óńirde esirtki zattaryn qoldaný saldarynan AITV juqtyrýdyń ósýi baıqaldy. Buǵan áser ete aldyńyzdar ma?
— Iá, qazirgi ýaqytta mundaı jaǵdaılardyń sany aýtrıch-qyzmetkerlermen birlesip júrgiziletin «Zııandy azaıtý» profılaktıkalyq baǵdarlamasynyń jumysy esebinen azaıýda. Basqasha aıtqanda, olardy «kóshe qyzmetkerleri» nemese teń nusqaýshylar dep te ataıdy. Olardyń kópshiligi — psıhobelsendi zattar men ınektsııalyq esirtkini qoldanýshylar. Biraq olar basqa esirtkige táýeldilerge qaraǵanda esirtkini qoldaný tek zııan keltirip qana qoımaı, AITV juqtyrý qaýpin arttyratynyn túsinedi. Mundaı erikti óz ortasynda senimge ıe bola otyryp, shprıtsterdi qaıta paıdalaný qaýipti ekenin túsindiredi, kontratseptsııa quraldaryn taratady, jergilikti jerlerde AITV-ınfektsııasyna taldaý jasaý úshin medıtsına qyzmetkerleriniń kelýin uıymdastyrady.
Aýtrıch-qyzmetkerlerinsiz maqsatty topqa jetý múmkin emes edi. Búgingi tańda, oblystyq AITV ınfektsııasynyń profılaktıkasy jónindegi ortalyqqa osyndaı 10 aýtrıch-qyzmetker kómek kórsetip keledi.
Sondaı-aq biz SQO polıtsııa departamentiniń esirtki qylmysyna qarsy is-qımyl basqarmasymen birlesip, jasóspirimder men jastar arasynda esirtkiniń zııany týraly aqparat taratý boıynsha aýqymdy jumystardy atqaramyz, oqýshylar men eńbek ujymdary úshin is-sharalar ótkizemiz.
— Óńirde keıingi jyldary AITV-nyń anadan balaǵa berilý jaǵdaılary tirkelmegen eken…
— Keıingi úsh jylda bizdiń oblysta AITV tikeleı jolmen — anadan balaǵa berilýiniń birde-bir jaǵdaıy tirkelgen joq. Osy ýaqyt ishinde AITV-men ómir súretin áıelderdiń 30-dan astamy balaly boldy. Bul — bizdiń ortalyq mamandarynyń, alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek uıymdary qyzmetkerleriniń jáne bosandyrý qyzmetiniń birlesken jumysynyń jemisi.
AITV+mártebesi bar áıeldiń deni saý balany dúnıege ákelýi — ýaqtyly tekserilýdiń jáne antıretrovırýstyq terapııany qabyldaýynyń nátıjesi. Eger áıel únemi antıretrovırýstyq terapııany qabyldasa, vırýstyń balaǵa berilý qaýpi aıtarlyqtaı tómendeıdi. AITV-men ómir súretin júkti áıelder 100% tikeleı berilý qaýpin azaıtý úshin antıretrovırýstyq preparattardy qabyldaıdy.
— Bizdiń oblysta AITV ınfektsııasynyń jynystyq jolmen berilý úlesi joǵary. Qorǵaný úshin qandaı saqtyq sharalaryn umytpaý qajet?
— AITV+mártebesi bar adammen eshqandaı qorǵanyssyz bir jynystyq qatynastyń ózi qaıǵyly jaǵdaıǵa ákelýi múmkin. Ádette, áıelder AITV-ınfektsııasyn tez juqtyrady. Vırýstyń er adamnan áıelge berilý yqtımaldyǵy áıelden erkekke qaraǵanda shamamen eki ese joǵary. Sondaı-aq jynystyq jolmen beriletin basqa ınfektsııalardyń bolýy AITV juqtyrý qaýpin arttyratynyn este ustaǵan jón. Jynystyq qatynas kezinde AITV ınfektsııasynan qorǵaýdyń negizgi ádisi — jeke qorǵanys quraldaryn qoldaný jáne kezdeısoq qarym-qatynastan aýlaq bolý.
— JITS indeti 1981 jyly bastaldy. SQO-da AITV-ınfektsııasynyń alǵashqy jaǵdaıy 1989 jyly tirkelgen. Osy jyldar ishinde medıtsına qanshalyqty alǵa jyljydy? AITV áli de emdelmeıtin aýrý bolyp sanala ma?
— Búgin AITV ınfektsııasy tolyq emdelmese de, onymen ómir súrýge bolady. Antıretrovırýstyq terapııany damytý jáne qoldaný nátıjesinde syrqattar tolyqqandy jáne uzaq ómir súre alady. Preparattardy qabyldaý organızmdegi vırýstyń kontsentratsııasyn tómendetýge múmkindik beredi. Bul ımmýndyq júıeniń qalpyna kelýine, ınfektsııalarmen kúresýge jáne JITS damýyna jol bermeıdi. Antıretrovırýstyq terapııany qabyldaıtyn naýqastardyń ómir súrý sapasy saý adamdardyń ómir súrý sapasynan esh aıyrmashylyǵy joq.
Sonymen qatar bul terapııa profılaktıkalyq áserge ıe. Eger AITV+ mártebeli adam antıretrovırýstyq preparattardy qabyldasa, vırýstyń taralý qaýpi aıtarlyqtaı tómendeıdi. Sonyń ishinde, ol óziniń jynystyq seriktesterine qaýip tóndirmeıdi. Áıtse de, belgili bir qaýip saqtalady, biraq músheqapty qoldaný ony «0» deıin tómendetedi. Biraq em nátıjeli bolýy úshin osy terapııany bastaǵan adam dárigerdiń barlyq nusqaýyn qatań saqtaı otyryp, dári-dármekterdi kúndelikti jáne ómir boıy qabyldaýy kerek.
— Óńirde AITV-men ómir súretin adamdardyń qansha paıyzy em qabyldap jatyr?
— Búginde oblysta AITV-men esepte turǵandardyń 92%-y antıretrovırýstyq terapııany qabyldaıdy. Byltyrdan bastap bizdiń mamandarǵa «Answer» qoǵamdyq qor fılıalynyń ókilderi kómektesip jatyr, olar AITV+ mártebesi bar adamdardyń ómir súrý sapasyn jaqsartýmen aınalysady. Osynyń arqasynda emdelýge degen umtylys jyl saıyn artyp keledi. Antıretrovırýstyq preparattarynyń janama áseri tómen jańa býyny paıda bolyp jatyr. 2009 jyldan bastap Qazaqstanda antıretrovırýstyq terapııa tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi aıasynda júrgiziledi.
— Emdeýden basqa, SQO-da AITV-men ómir súretin adamdarǵa taǵy qandaı kómek bar?
— Bıylǵy jyldyń jetistikteriniń biri — Petropavl qalalyq máslıhaty AITV-men ómir súretin adamdarǵa áleýmettik kómek kórsetý erejelerine ózgerister engizý týraly sheshim qabyldady. Qazir ol 10 AEK mólsherinde beriledi.
— Rahmet!
Buǵan deıin SQO-da alǵash ret epılepsııamen aýyratyn naýqasqa ota jasalǵanyn jazǵan edik.