SQO-da bıyldan MÁMS aıasynda neıroendovaskýlıarlyq otalar jasalmaq

PETROPAVL. QazAqparat Soltústik Qazaqstan oblysynda mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý aıasynda jańa tehnologııalar engizilip jatyr. Byltyr 100-ge jýyq endovaskýlıarlyq ota jasalsa, bıyl bas jáne moıyn tamyrlaryna neıroendovaskýlıarlyq operatsııa jasaý qolǵa alynbaq, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ SQO fılıalynyń málimetinshe, óńirde MÁMS aıasynda 78 medıtsınalyq mekeme jumys isteıdi, onyń ishinde jekemenshik uıymdar da bar.

«Bıyl 64,6 mlrd teńgege shart jasaldy. Qarjylandyrý ótken jylmen salystyrǵanda 19% artty. 2019 jyly 740 myń qyzmet kórsetilse, 2022 jyldyń ózinde 7 mlrd teńgege 3 mln 588 myń qyzmet jasalǵan, al negizgi úlesi (84%) – MÁMS qarajaty esebinen óteldi», - deıdi «Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ SQO fılıalynyń dırektory Larısa Gordeeva.

Sondaı-aq, oblysta mindetti medıtsınalyq saqtandyrý engizilgennen keıin ońaltýdy damytý qolǵa alynyp, nátıje bere bastady. Máselen, 2019 jyly 85,7 mln teńgege 117 myń qyzmet kórsetilse, 2022 jyly halyqqa 1 mlrd 140 mln teńgege 409,4 myń qyzmet berilgen.

«Oblystyq jáne qalalyq medıtsınalyq uıymdar buryn qarjy tapshylyǵyna baılanysty engizilmegen jańa tehnologııalardy engizip jatyr. Sonyń biri – artyqshylyqtary basym endovaskýlıarlyq ádister. Olar az travmatıkalyq jáne jalpy anestezııany qajet ete qoımaıdy. Bul otadan keıin aǵzanyń qalpyna kelýi tez. 94 endovaskýlıarlyq ota jasaldy. Buryn mundaı ádister oblysymyzda qoldanylmaǵan. 2023 jylǵa bas jáne moıyn tamyrlaryna neıroendovaskýlıarlyq aralasýlardyń sanyn kóbeıtý josparlanǵan. Sondaı-aq, bas mıynyń isikteri tamyrlaryn jáne arterıovenozdy damý aqaýlaryn embolızatsııalaý engizilmek. Mundaı operatsııalardyń ortasha quny 600 myń teńgeden 5 mıllıon teńgege deıin», - Larısa Gordeeva.

Kópbeıindi Petropavl qalalyq aýrýhana bazasynda byltyr 1265 hırýrgııalyq-ortopedııalyq ota jasalsa, salystyrý úshin 2021 jyly – 404, ıaǵnı 861 naýqasqa qosymsha kómek kórsetildi.

Sonymen qatar, jańa ádister de engizilip jatyr, mysaly, úlken bashaıdyń syrtqy qısaıýyn túzetetin operatsııanyń ortasha quny 653 myń teńgen. Ótken jyly osyndaı 78 ota jasalǵan.

«2022 jyldyń qarasha aıynan bastap aýyl turǵyndaryna qosymsha skrınıngter engizildi: 18 ben 29 jas aralyǵyndaǵy erler men áıelderde arterııalyq gıpertenzııany, júrektiń ıshemııalyq aýrýyn, minez-qulyq qaýip faktorlaryn erte anyqtaý, qant dıabetin, glaýkomany erte anyqtaý, 50 jastan 70 jasqa deıingi erler men áıelderde tynys alý organdarynyń aýrýlaryn erte anyqtaý, 18 jastan 70 jasqa deıingi erler men áıelderde asqazan-ishek joldarynyń jáne sozylmaly búırek aýrýlaryn erte anyqtaý boıynsha tekserister júrgiziledi. Profılaktıkalyq tekserýlermen 13 aýdandyq medıtsınalyq uıym aınalysady, bıyl bul is-sharaǵa 2 mlrd teńgege jýyq qarajat bólindi», - deıdi fılıal dırektory.