SQO-da bıyl mektep dárethanalaryn jónge keltirýge 310 mln teńge bólingen

None
PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysynda bıyl 49 bilim berý nysanynda kúrdeli jóndeý júrgizilip jatyr. Bul maqsatqa rekordtyq qarjy – 4,3 mlrd teńge berilse, sonyń 2,9 mlrd teńgesi «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy boıynsha bólindi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO bilim basqarmasynyń málimetinshe, byltyr 2,4 mlrd teńgege 27 bilim berý nysany kúrdeli jóndeldi. Onyń 1-i qalalyq, 26-sy aýyldyq jerlerde ornalasqan, onyń ishinde «Aýyl - El besigi» jobasy aıasynda 21 bilim berý uıymy jónge keltirildi. Nátıjesinde mektepter men balabaqshalardyń qasbeti, ınjenerlik jelileri, jylytý júıeleri, shatyry, terezeleri, esik-edeni aýystyryldy. Bıyl osyndaı jumys 49 nysanda jurgizilip jatyr. 4,3 mlrd teńge bólinse, onyń ishinde 2,9 mlrd teńgesi «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasy aıasynda berildi.

Jumys 1 qyrkúıekke deıin aıaqtalýy úshin basqarmanyń jáne bilim bólimderi komıssııalary apta saıyn nysandarǵa baryp, monıtorıng júrgizedi, aýdandar men qala ákimderi de qatań baqylaýǵa alǵan.

Petropavl boıynsha 5 joba aıaqtaldy. Qalǵan nysandarda jumys orta eseppen 67%- 96% aralyǵynda atqaryldy.

Oblystyń 64 bilim berý uıymyn kúrdeli jóndeý úshin jobalyq-smetalyq qujat ázirlendi. Onyń ishinde 5 balabaqsha, 51 mektep, 4 tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymy, arnaıy mektep, qoldaý ortalyǵy, óner mektebi, jasóspirimder klýby bar.

Qazirgi ýaqytta SQO boıynsha Taıynsha qalasynda, Vıshnevka aýylynda jáne Taıynsha aýdanynyń Dragomırovka aýylynda 3 apatty mektep bar.

Apattyq mektepterdiń ornyna Taıynsha qalasynda 600 orynǵa jáne Vıshnevka aýylynda 120 orynǵa, jalpy somasy 3,2 mlrd teńgege eki mektep salynyp jatyr. Nysandar jyldyń sońyna deıin berilýi tıis. Sondaı-aq Dragomırovka aýylynda 120 orynǵa mektep salý josparlanǵan, qujattary ázir. Osylaısha 2025 jylǵa qaraı bul másele sheshimin tappaq.

Óńirdegi barlyq mektep jyly dárethanamen jabdyqtalǵan. Desek te bıyl 125 mekteptiń dárethanalary tolyqqandy jumys isteýi úshin 310 mln teńge jóndeýge bólindi. Bul qarajatqa eden jáne qabyrǵa plıtkalaryn tóseý, santehnıkany aýystyrý, qosymsha septık qurylǵysy, káriz qubyrlaryn plastıkke aýystyrý, qabyrǵalar men tóbelerdi jóndeý sııaqty jumys júrgizilip jatyr.


Сейчас читают
telegram