«SQ-Farmatsııa» jumysynda sybaılas jemqorlyq qaýpi bary anyqtaldy
ASTANA. KAZINFORM - Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen birlesip, aǵymdaǵy jyldyń 1-toqsanynda «SQ-Farmatsııa» JShS qyzmetindegi sybaılas jemqorlyq táýekelderine syrtqy taldaý júrgizdi.
Taldaý nátıjeleri kórsetkendeı, SQF-da halyqty dárilik zattarmen jáne medıtsınalyq buıymdarmen ýaqtyly jáne sapaly qamtamasyz etý, farmatsevtıka salasy men ónerkásipti damytý jónindegi mindetterdi iske asyrýǵa kedergi keltiretin eleýli sybaılas jemqorlyq táýekelderi bar.
Osylaısha, dári-dármekterdi satyp alý boıynsha aýktsıondardyń jartysynan kóbi básekelestik emes tásilmen ótti (2020-2023 jyldar kezeńinde barlyǵy 1 241 lot).
Buǵan tek bir ótinim kelip túsken kezde, jeńimpazdy anyqtaýǵa múmkindik beretin, Qaǵıdalarǵa engizilgen normalar yqpal etti.
Farmatsevtıkalyq kompanııalar osy olqylyqty basqa jabdyqtaýshylarmen kelise otyryp, eń joǵary baǵamen tenderlerdi jeńip aldy. Osylaısha básekelestik jáne satyp alý qunynyń tómendeýi qamtamasyz etilmedi.
Máselen, 2020-2023 jyldardaǵy aýktsıondardyń qorytyndysy boıynsha únemdeýdiń edáýir úlesi (81%) barlyq lottardyń 8%-y esebinen ǵana qalyptasty (6513-ten 567-si). Árbir úshinshi lotta (1969 nemese 30%) baǵanyń tómendeýi múldem bolǵan joq (0-den 30 tıynǵa deıin).
Deldal-jabdyqtaýshylardyń aýktsıonnyń birinshi qadamyna qatysýdan jıi bas tartýy, olarǵa juppen qatysý jáne «jeńistermen almasý» karteldik kelisimniń keńinen qoldanylýyn kórsetedi. Bul oıdan shyǵarylǵan básekelestikti qurý jáne satyp alý baǵasyn ustap turý úshin jasalady, bul básekelestikti qorǵaý jáne damytý jónindegi ýákiletti organnyń jaqynda júrgizgen tergeýlerimen rastalady.
Medıtsınalyq jabdyqty satyp alý kezinde tenderlik komıssııa ótinimderi tender sharttaryna sáıkes kelmeıtin jabdyqtaýshylardy aýktsıonǵa jibergen, sondaı-aq sarapshylardyń teris qorytyndylary elenbedi.
Munda satyp alý qunyn negizsiz kóterý táýekelderi de týyndady. Іriktemeli taldaýmen quny ártúrli, biraq tehnıkalyq sıpattamalary boıynsha uqsas medıtsınalyq jabdyqtardy satyp alý boıynsha 13 shart anyqtaldy (6,7 mlrd teńgege asyra baǵalaý táýekelderi).
Bul rette, taldaý arqyly anyqtalǵan sybaılas jemqorlyq táýekelderi logıstıka qyzmetterin usyný, dári-dármekter men medıtsınalyq buıymdardy saqtaý jáne jetkizý boıynsha naryqtyń edáýir úlesin jabatyn kompanııalar pýlyn qalyptastyrýǵa yqpal etti.
Budan basqa, uzaq merzimdi sharttar jasasý protsesteriniń aıqyn bolmaýy is júzinde otandyq farmatsevtıkalyq óndiristi damytýǵa nıeti joq kompanııalardy negizsiz baıytýǵa yqpal etti (36 otandyq óndirýshimen barlyǵy 92 shart jasaldy, satyp alýdyń jalpy kólemi 315 mlrd teńgeni qurady).
Sonymen, 8 otandyq óndirýshiniń qyzmetinde naqty óndiristiń ornyna sheteldik ónimderdi (qolǵap, shprıts, ıod jáne t.b.) ákelý belgileri bar.
Bul ımport týraly málimetter, taýardyń qajetti mólsherin óndirý úshin shetten ákelinetin shıkizattyń jetkiliksizdigi, óndiristik qýattardyń jetispeýshiligi, sondaı-aq elektr jáne sý tutyný boıynsha kórsetkishterdiń qalyptan tys tómendigi týraly málimetterden kórinedi.
Osymen qatar, tıisinshe baqylamaý (baqylaý birjolǵy kóshpeli qarap-tekserýmen jáne akt jasaýmen shekteledi) jáne óndirýshini otandyq dep tanýdyń bulyńǵyr krıterııleri (taýardy zararsyzdandyrý jáne býyp-túıý jetkilikti) baıqalady.
Personaldy basqarý blogy boıynsha adamdardy konkýrssyz jumysqa ornalastyrýmen, konkýrstyq komıssııada táýelsiz múshelerdiń bolmaýymen, múddeler qaqtyǵysyn joıý jóninde sharalar qabyldamaýmen, komandalyq oryn aýystyrýmen, qosymsha aqylardy, syıaqylardy, issapar tólemderin, sondaı-aq SQF-da is júzinde jumys istemegen jekelegen qyzmetkerlerdiń jalaqylaryn zańsyz bekitýmen baılanysty sybaılas jemqorlyq táýekelderi anyqtaldy.
Jalpy, syrtqy taldaý qorytyndylary SQF-da menedjmenttiń durys uıymdastyrylmaıtynyn kórsetedi, bul olardyń aldyna qoıylǵan mindetterdi tıisti deńgeıde iske asyrýǵa múmkindik bermeıdi.
SQF is júzinde óndirýshilermen tikeleı jumys istemedi, barlyq jumys deldaldar arqyly quryldy.
Shyn máninde, bul dári-dármekterdi óndirýshilerden satyp alyp, keıinnen SQF-nyń qaıta satýymen baıytylǵan qajetsiz «ótkelder». Bul rette, mundaı jetkizilimder karteldik sóz baılasý arqyly, básekelestiksiz barynsha joǵary baǵamen júzege asyryldy.
Tipti, SQF-men uzaq merzimdi kelisimsharttar jasaǵan otandyq óndirýshiler de jalǵan óndirispen baılanysty aıla-sharǵylarǵa bardy.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl boıynsha jan-jaqty sharalar qabyldaý maqsatynda Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen birlesip, aǵymdaǵy jyly 12 mamyrda joǵaryda atalǵan sybaılas jemqorlyq táýekelderin joıý jónindegi uıymdastyrýshylyq is-sharalar jospary bekitildi.
