Syrqattyń synǵan súıegin 15 sm-ge ósirip, aıaǵyna turǵyzdym — travmatolog-dáriger
PETROPAVL. KAZINFORM — «Ár syrqatty baýyryń, ata-anań, týysyńdaı jaqyn tartyp, sóılesseń, munyń ózi — jartylaı em» deıdi keıipkerimiz Marat Omarov. Marat Shaımoldauly Petropavldaǵy kóp beıindi qalalyq jedel medıtsınalyq járdem aýrýhanasynda travmatolog-dáriger bolyp eńbek etip keledi. Ol — Soltústik Qazaqstan oblysynda alǵashqylardyń biri bolyp Ilızarov apparatyn qoldanǵandardyń biri. Qoly altyn dárigerdi tilshimiz áńgimege tartqan edi.
— Marat aǵa, dáriger, sonyń ishinde travmatolog mamandyǵyn qalaı tańdap júrsiz?
— Men Jambyl aýdany Kırov eldi mekeninde týyp-óstim. Anam, marqum, jıi aýyratyn. Kishkentaı ǵana aýylda dáriger joq, anda-sanda aýdannan, oblystan dárigerler kelip, basy aýyryp, baltyry syzdaǵandardy tekserip, em-dom jasap ketedi. Bul bizdiń aýyl úshin úlken oqıǵa, kópke deıin úlkender sol dárigerlerdi aýyzdarynan tastamaı, maqtap otyrady. Osyny kórgen men eseıgende dáriger bolam dep armandaı bastadym. Armanym oryndalyp, 1973 jyly Tselınograd memlekettik medıtsınalyq ınstıtýtyna oqýǵa túsip, alty jyldan keıin emdeý fakýltetin bitirip shyqtym. Keıin Petropavlǵa kelip, bir jyl birinshi qalalyq emhanada ınternatýra óttim. 1980 jyldan bastap sol kezdegi úshinshi qalalyq aýrýhananyń travmatologııa bólimshesine jumysqa ornalastym. Qazirgi eńbek ótilim — 44 jyl.
Travmatologııany tańdaǵan sebebim — men ınstıtýtta oqyp júrgende hırýrg Gavrııl Ilızarovtyń esimi dúrildep turǵan edi. Ol Qorǵanda óz ınstıtýtyn ashty. Sol kisiniń apparaty meni qatty qyzyqtyrdy. Ataqty hırýrgtiń ádisin úırensem, apparatty qoldanýdy meńgerip, naýqastardy emdesem degen arman boldy. Nátıjesinde 1987 jyly Qorǵanǵa baryp, Ilızarovtyń klınıkasynda oqydym, ol kezde kózi tiri, bizge lektsııa oqydy, operatsııalaryna birge alyp júrdi. Gavrııl Abramovıchpen birge birneshe ret ota jasadym, assıstenti boldym, ol maǵan qyr-syryn úıretti.
Bul apparattyń ereksheligi — synǵan aıaqpen ekinshi kúni tósekten turýǵa bolady. Al bir aıdan keıin syrqat eshqandaı baldaqsyz ózdiginen júrip ketedi. ıAǵnı synǵan súıek tez bitip, qalyptasady. Ashyq synyq bolyp, aıaǵy teri men etke ǵana ilegip tursa da, osy apparatpen súıekti qalpyna keltirýge bolady.
Synǵan súıekti jalǵaýdyń birneshe túri bar. Sonyń biri — súıek ishine uzyn shege jiberemiz. Ekinshisi — súıek ústine plastına qoıyp 8-10 jerden bekitemiz. Súıek ústinde qabyrshaq bolady, sol arqyly súıek ósedi. Sondaı-aq súıek ishindegi kemik maı arqyly da súıek bekıdi. Al súıek ishine temir jiberip, plastına qoıǵan kezde olar buzlyp, óz fýnktsııasyn atqara almaıdy, súıek óte baıaý bekıdi. Al Ilızarov apparaty qoıylǵan kezde ol súıektiń ózdiginen tez bekýine kedergi keltirmeıdi.
Bir mysal, kezinde eki dúrkin olımpıada chempıony boldy, Valerıı Brýmel degen. Ol Máskeýde jol-kólik apatyna ushyrap, tizeden tómen súıegi synady. Ashyq synyq. Máskeýde emdeı almaıdy, shetelge de aparady. Osylaısha úsh jyl ótedi. Keıin Qorǵanǵa, Ilızarov klınıkasyna kelip, eki aıdyń shamasynda sportshy qaıtadan aıaǵyna turdy, úlken sportqa da qaıtyp keldi.
Bul apparattyń keremettigine meniń de talaı kózim jetti. Men bul apparatty óz tájirıbemde 1990 jyldan bastap qoldana bastadym. Óńirge bul tásildi birinshi alyp keldim. Kóp adamdy aıaǵyna turǵyzdym, kóptegen adamnyń qolyn emdep, jazdym.
Aýyldaǵy inimniń joldasy Andreı Zıfert degen qazir Germanııada turady. Sol elde bolǵanda mototsıklden aýdarylyp, aıaǵy syndy. Shal aqyn aýdandyq aýrýhanasynda aıaǵyna ampýtatsııa jasamaq bolady. Іnim maǵan habarlasty, «aýrýhanaǵa alyp kel» dedim. Sodan apparatty salyp, súıegin ósirip, emdep berdim. Sol adam qazir «aıaǵym múlde aýyrmaıdy, tipti basqalardyki sııaqty aýa raıy buzylǵanda da syrqyramaıdy» deıdi.
Gıpsten artyqshylyǵy kóp, tez táýir bolady, bulshyq et atrofııaǵa ushyramaıdy, júrip, qozǵalý jeńilirek, súıekti sozyp, ósirýge bolady. Biraq, gıpsten de múlde bas tarta almaımyz, óıtkeni apparat salýǵa jaramaıtyn synyqtar bolady.
— Siz 40 jyldan astam ýaqyt bir aýrýhanada jumys istep jatyrsyz. Qatelespesem, eńbek kitapshańyzda bir ǵana jazý bar. Jumys ornyn aýystyrý týraly oı bolǵan joq pa?
— Travmatologııanyń qyr-syryn bilý úshin kóp ýaqyt kerek. Sondyqtan meniń jumys ornyn aýystyryp júrýge ýaqytym bolmady. Bul mamandyqtyń, jalpy medıtsınanyń qıyndyǵy kóp, óıtkeni adam ómirimen baılanysty. Jumys istemegen adam eshqashan qatelespeıdi, sondyqtan jumys barysynda qatelik bolady. Biraq medıtsınada qatelik keshirilmeıdi, óıtkeni ol adam densaýlyǵy, ómiri. Sondyqtan úlken jaýapkershilik bolýy kerek.
Bul mamandyqta eń birinshi adamdy jaqsy kórý kerek. Seniń aldyńdaǵy naýqas adam seniń anań, ákeń, seniń aǵań, iniń, qaryndasyń sııaqty bolýy kerek. Sosyn aýrýlarmen sóılese bilý kerek, men operatsııanyń aldynda naýqaspen sóılesip, qandaı ota jasalatynyn, qanshaǵa sozylatynyn, qandaı nátıje beretinin bastan-aıaq aıtyp beremin. Bul ota aldynda qobaljyp turǵan naýqasty tynyshtandyrady, senim beredi. ıAǵnı munyń ózi — jartylaı em.
— Qazir syrqattar aldyńyzǵa kóbine qandaı shaǵymmen keledi? Jaraqat túri zamanǵa saı ózgerdi me?
— Qazir joǵary jyldamdyqty avtomobılder tym kóp. Tájirıbesi joq jastar jyldamdyqty shekten tys asyryp, saldarynan jol-kólik apatyna túsip jatady. Saldarynan qazir «polıtravmamen» túsetinder kóp. Ol degenimiz birneshe synyq alý — qol-aıaǵy, qabyrǵasy synýy múmkin. «Sochetannaıa travma — qosarlas jaraqat» degen bar, munda basqa synyqpen qatar bas-súıek jaraqaty bolady.
Qysta táýligine 10-15 adam bilezik súıegin syndyryp túsedi. Jasy úlken adamdar arasynda, ásirese, jambas urshyǵy jıi synady. Óıtkeni súıekteri osal, kilemge shalynyp qulap, syndyryp alýy múmkin. Mundaı jasy úlken syrqatty tezirek aıaǵyna turǵyzý kerek, óıtkeni olar bir jatyp qalsa, qaıtyp turmaıdy, sodan qaıtady, óıtkeni ókpesi qabynyp, pnevmonııa paıda bolady.
Biraq biz óz aýrýhanamyzda 20 jyldan artyq jańaǵydaı jambas urshyǵy synsa, ota jasap, synǵan jerin alyp tastap, ornyna endoprotez salamyz. Nátıjesinde syrqat ekinshi kúni aqyryndap tura bastaıdy, 5-10 kúnnen keıin úıine jiberemiz. Al buryn gıps salyp, ol aılap jatatyn, óıtkeni bul súıektiń ereksheligi — ol óspeıdi, múgedek bolyp qalatyn.
— Esińizde qalǵan syrqattar, synyqtar bar ma? Sizdiń praktıkańyzda túrli oqıǵalar bolǵan shyǵar?
— Men patsıentterimdi jıi kezdestiremin, qala shaǵyn ǵoı, keıbirimen kórshimin. Kezdeskende únemi rahmet aıtyp, rızashylyǵyn bildirip jatady. Meniń kórý arqyly este ustaý qabiletim jaqsy damyǵan. Esimderin umytyp qalsam da, aldymdaǵy adamǵa qaı jerine qandaı ota jasaǵanymdy bilip turamyn.
Mende 15 sm súıegi joq syrqat boldy. Ashyq synyq bolǵan ǵoı, jarasy irińdep, jazylmaı qoıdy. Konsılıým jınap, aıaǵyna ampýtatsııa jasatyn boldy. Men syrqatpen sóılesip, apparat qoıyp, emdep kóreıin, aıaqty kesip tastaý bes-aq mınýt dedim. Ol kisi kelisip, Ilızarov apparatyn qoıyp, ósire bastadym. Kúnine súıekti 1 mm tartyp otyrdym. Osylaısha bir jyl baqylaýymda boldy, jarasy jazyldy, súıek ósip, jańadan paıda boldy. Osylaısha, 15 sm-ge sozdym. Jol-kólik apatynda zardap shekken er adam, keıin óz aıaǵymen júrip ketti.
— Súıek synýynyń aldyn alýǵa bola ma? Múmkin bir dárýmender bar shyǵar?
— Qazaqtyń sózi bar ǵoı, «saqtansań saqtaımyn» deıdi. Al dárýmenderge keler bolsaq — kaltsıı ishý qajet. Sútti taǵamdardy kóbirek tutynǵan jón. Ol súıekti qataıtady. Ekinshiden — salamatty ómir saltyn ustaný, temeki shekpeý, spırttik ishimdikterden bas tartý. Sportpen aınalysý, onyń ishinde sport zaldan shyqpaı shynyǵyńdar demeımin. Buryn júgirý kerek dep aıtatyn, biraq onyń júrekke áseri bar, sondyqtan velosıped tebýge, kóbine jaıaý júrýge keńes beremin. 10 km júrý kerek deıdi, biraq kúnine 1-2 km júrgenniń ózi óte paıdaly.
— Qazir zeınetkersiz, degenmen jumys istep jatyrsyz, nelikten? Mamandyqtan jalyqqan joqsyz ba?
— Qazir otany burynǵydaı emes, sırek jasaımyn. Meniń mindetim — syrqattardy qabyldap, keńes berý. Jastarǵa da bilgenimdi úıretip jatyrmyn. Unatqan jumystan jalyǵý múmkin emes. Ári basshylyq dárigerler jetispegendikten áli de isteýimdi qalady.
— Marat aǵa, qolyńyz burynǵydaı emes, bosady. Nemen aınalyspaq oıyńyz bar, hobbıińiz bar ma?
— Áý demeıtin qazaq joq shyǵar, men de án aıtqandy unatamyn. Biraq kezinde dombyra úırene almadym. Shámshiniń ánderin jaqsy kóremin. Sondaı-aq bizdiń qazaqtyń aqyndarynyń óleńderin oqyp, raqattanyp júrmin. Qazaqtyń tili qandaı baı, qandaı ádemi! Ásirese Maǵjannyń óleńderi unaıdy, qazir onnan astam óleńin jatqa bilemin.
— Áńgimeńizge rahmet!
